•  Sissejuhatus 2

•  Aardeid Jumala sõnast 3–5

  •  Kõne 3

  •  Vaimsed vääriskivid 4

  •  Piiblilugemine 5

•  Valmistume kuulutustööks 6–14

  •  Vestluse alustamine 7

  •  Vestluse jätkamine 8

  •  Piiblikursuse läbiviimine 9

  •  Uskumuste selgitamine 10

  •  Kõne 11

  •  Sisu 12

  •  Olukorrad 13

  •  Videote ja kirjanduse kasutamine 14

•  Kristlik eluviis 15–16

  •  Koguduse piibliuurimine 16

•  Lõppsõna 17

•  Kiitmine ja nõuandmine 18

•  Ajast kinnipidamine 19

•  Ringkonnaülevaataja külastus 20

•  Ringkondliku kokkutuleku või üldkokkutuleku nädal 21

•  Mälestusõhtu nädal 22

•  „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaataja 23

•  „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja 24

•  Abinõuandja 25

•  Lisaklassid 26

•  Videod 27

1. Siinsed juhised on abiks kõigile, kellel on osa „Kristliku elu ja teenistuse” koosolekul. Nad peaksid enne oma osa ettevalmistamist vaatama läbi nende osa puudutavad juhised „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus ning selles juhendis. Kõiki kuulutajaid tuleks kutsuda esitama õpilasülesandeid. Osaleda võivad ka teised, kes kogudusega aktiivselt läbi käivad, kui nad nõustuvad Piibli õpetustega ja nende elu on kooskõlas kristlike põhi­mõtetega. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaataja peaks arutama neid nõudeid kõigiga, kes ei ole kuulutajad, kuid avaldavad soovi kooli astuda, ning seejärel andma inimesele teada, kas ta on kõlblik. Seda tuleks teha selle inimese juuresolekul, kes temaga Piiblit uurib (või uskliku vanema juuresolekul). Nõuded on samad, mis isikule, kes soovib saada ristimata kuulutajaks. (od, 8. ptk, lõik 8.)

2. Üks minut. Iga nädal pärast avalaulu ja palvet kasvatab „Kristliku elu ja teenistuse” koos­oleku juhataja huvi eelseisva koosoleku vastu. Ta keskendub punktidele, mis on kogudusele kõige kasulikumad.

 3. Kõne. 10 minutit. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus on kirjas kõne teema ja kaks-kolm peamist punkti. See kõne tuleks määrata kogudusevanemale või pädevale koguduseabilisele. Kui nädala piiblilugemise osas hakatakse lugema uut Piibli raamatut, näidatakse selle sissejuhatuseks videot. Kõnepidaja võib tõmmata paralleele video ja kõne teema vahel. Samas ei tohiks ta jätta käsitlemata ühtki töövihikus toodud punkti. Samuti, kui aeg lubab, peaks ta pöörama tähelepanu illustratsioonidele, mille eesmärk on täiendada käsitletavat materjali. Ta võib lisada ka mujalt leitud materjali, kui see aitab käsitleda kõne­plaani punkte.

 4. Vaimsed vääriskivid. 10 minutit. See on ilma sissejuhatuse ja lõppsõnata küsimuste-vastuste vormis arutelu. Seda peaks juhatama kogudusevanem või pädev koguduse­abiline. Ta peaks esitama kuulajaskonnale mõlemad küsimused. Samuti võib ta otsus­tada, kas viidatud kirjakohad on vaja ette lugeda või mitte. Saalist antavad vastused peaksid jääma 30 sekundi piiresse.

 5. Piiblilugemine. 4 minutit. Seda õpilasülesannet peab käsitlema meessoost õpilane. Õpilane loeb määratud materjali ette ilma sissejuhatuse ja lõppsõnata. Koosoleku juhataja on huvitatud eelkõige sellest, et aidata õpilastel lugeda korrektselt, mõttega, soravalt, õige mõtterõhu, modulatsiooni ja kohaste pausidega ning loomulikult. Kuna mõned piibli­luge­mise osad on lühemad ja teised pikemad, tuleks „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajal neid osi määrates arvestada õpilaste võimetega.

6. Viisteist minutit. Selle osa eesmärk on anda kõigile võimalus harjutada teenistuseks ning parandada oma vestlemis-, kuulutamis- ja õpetamisoskust. Vajaduse korral võib õpilas­ülesandeid anda ka kogudusevanematele. Iga õpilane peaks töötama brošüürist „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele” või „Õpeta armastusega” õppetükiga, mis on näidatud näda­la­sisese koosoleku töövihikus ülesande järel sulgudes. Mõnikord on kavas ette nähtud arutelu. Seda osa peaks käsitlema kogudusevanem või pädev koguduse­abiline. (Selle kohta, kuidas käsitleda aruteluga osasid, vaata  lõiku 15.)

 7. Vestluse alustamine. Seda õpilasülesannet võib käsitleda mees- või naissoost õpilane. Tema abiline peaks olema samast soost või pereliige. Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. (Lisateavet selle ülesande sisu ja olukorra kohta vaata  lõikudest 12 ja  13.)

 8. Vestluse jätkamine. Seda õpilasülesannet võib käsitleda mees- või naissoost õpilane. Tema abiline peaks olema samast soost. (km 5/97, lk 7.) Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. Õpilane peaks demonstreerima, mida öelda, kui ta jätkab eelnevat vestlust. (Lisateavet selle ülesande sisu ja olukorra kohta vaata  lõikudest 12 ja  13.)

 9. Piiblikursuse läbiviimine. Seda õpilasülesannet võib käsitleda mees- või naissoost õpilane. Tema abiline peaks olema samast soost. (km 5/97, lk 7.) Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. See osa peaks demonstreerima katkendit juba käimasolevast piibli­uurimisest. Pole vaja teha sissejuhatust ega lõppsõna, kui õpilane just ei tööta nende kallal. Pole vaja lasta kogu määratud materjali ette lugeda, kuigi seda võib ka teha.

 10. Uskumuste selgitamine. Kui õpilasülesandeks on kõne, peaks selle esitama mees­soost õpilane. Kui see on demonstratsioon, võib selle esitada mees- või naissoost õpilane. Tema abiline peaks olema samast soost või pereliige. Õpilane peaks andma teema­küsimusele selge ja taktitundelise vastuse, kasutades viites sisalduvat teavet. Õpilane võib otsustada, kas ta viitab oma osa ajal viidatud väljaandele või mitte.

 11. Kõne. See õpilasülesanne antakse meessoost õpilasele ja esitatakse kõnena kogudusele. Kui kõne põhineb brošüüri „Õpeta armastusega” mõnel lisas A toodud punktil, peaks õpilane esile tõstma, kuidas saab seda salmi (salme) kasutada teenistuses. Näiteks võib ta selgitada, millal võiks salmi kasutada, salmi tähendust ja kuidas selle üle inimesega arutleda. Kui kõne põhineb brošüüri „Õpeta armastusega” mõne õppetüki punktil, peaks õpilane keskenduma sellele, kuidas seda punkti teenistuses rakendada. Ta võib tõsta esile õppetüki punktis 1 toodud näite või mõne õppetükis lisaks toodud piiblisalmi, kui see on kasulik.

   12. Sisu. Selle ja järgmise lõigu materjal käib ülesannete „Vestluse alustamine” ja „Vestluse jätkamine” kohta. Kui pole märgitud teisiti, on õpilase eesmärk jagada lihtsat Piibli tõde, mis on asjakohane inimese jaoks, kellega ta räägib, ning luua alus tulevaseks vestluseks. Õpilane peaks valima teema, mis on paikkonnas ajakohane ja tõhus. Ta võib otsustada, kas tutvustada väljaannet või videot meie põhitööriistade hulgast või mitte. Selle asemel, et demonstreerida päheõpitud esitlust, peaksid õpilased harjutama vestle­mis­oskusi, nagu isikliku huvi ja loomulikkuse ilmutamine.

   13. Olukorrad. Õpilane peaks kohaldama ülesandes määratud üldise olukorra kohalikele oludele. Näiteks:

1.  1) Majast majja. See olukord hõlmab ukselt uksele kuulutamist – kas isiklikult, telefoni või kirja teel – ja eelneva vestluse jätkamist inimesega, kellega kohtuti majast majja teenistuses.

2.  2) Eraviisil. See olukord kirjeldab soodsate võimaluste kasutamist, kus tavavestluse saab pöörata tunnistuse andmiseks. See võib hõlmata pühakirja mõtte jagamist nendega, keda kohtate tööl, koolis, naabruses, ühistranspordis või mujal oma igapäevaste tegevuste käigus.

3.  3) Avalikus kohas. See olukord võib hõlmata stendiga kuulutamist, inimeste külastamist ärides, tänavakuulutustööd või kuulutamist parkides, parklates või mujal, kus leidub inimesi.

 14. Videote ja kirjanduse kasutamine. Olenevalt asjaoludest võib õpilane otsustada näidata videot või pakkuda kirjandust. Kui õpilase ülesanne sisaldab videot või kui õpilane otsustab seda näidata, peaks ta videot tutvustama ja selle üle arutlema, kuid mitte seda ette mängima.

15. See koosolekuosa algab lauluga. Järgmise 15 minuti sisse mahub üks või kaks programmiosa, mille eesmärk on aidata kuulajatel rakendada ellu Jumala sõna põhimõtteid. Kui pole teisiti märgitud, võib need osad määrata nii kogudusevanematele kui ka pädevatele koguduseabilistele. Kohalike vajaduste osa peaks käsitlema kogudusevanem. Kui määratud osa on arutelu, võib kõnepidaja esitada lisaks etteantud küsimustele ka muid küsimusi kogu programmiosa jooksul. Ta peaks hoidma oma sissejuhatuse lühikese, et jääks piisavalt aega põhi­punktide käsitlemiseks ja kuulajaskonna osavõtuks. Kui kedagi intervjueeritakse, on eelis­tatav, et intervjueeritav esitaks oma kommentaarid võimalusel lavalt, mitte oma kohalt.

  16. Koguduse piibliuurimine. 30 minutit. See osa määratakse pädevale koguduse­vanemale. (Kogudustes, kus vanemaid on vähe, võib selle määrata ka pädevale koguduse­abilisele.) Vanematekogu peaks otsustama, kes sobivad koguduse piibliuurimist juhatama. Heakskiidetud vennad peaksid suutma juhatada koosolekut sisukalt, jälgides, et uurimine toimuks ettenähtud aja piires, võtmekirjakohad oleks rõhutatud ja kuulajaskond mõistaks käsitletud mõtete praktilist väärtust. Heakskiidetutel on kasulik üle vaadata juhised selle kohta, kuidas juhatada küsimuste ja vastustega osasid. (w23.04, lk 24, kast.) Kui uurimis­materjal on põhjalikult läbi võetud, pole vajadust uurimist venitada. Võimaluse korral peaksid iga nädal juhatama ja lugema eri vennad. Kui „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja teatab, et uurimist tuleks lühendada, peab uurimise juhataja otsustama, kuidas seda teha. Ta võib otsustada, et jätab mõne lõigu lugemata.

17. Kolm minutit. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja kordab üle kõige prakti­lisemad koosolekupunktid. Ta peaks tutvustama ka järgmise nädala koosoleku materjali. Kui aeg lubab, võib koosoleku juhataja mainida, kellel on järgmisel nädalal õpilas­ülesanded. Kui pole teisiti märgitud, peaks juhataja lõppsõna jooksul esitama kogudusele kõik vajalikud teated ja lugema ette kõik vajalikud kirjad. Tavapärast infot, näiteks kuulutus­töökorraldusi ja koristusgraafikuid, ei tuleks edastada lavalt, vaid see tuleks panna teadetetahvlile. Kui teated või kirjade ettelugemine ei mahu lõppsõnaks eraldatud aja piiridesse, peaks koos­oleku juhataja paluma, et vennad „Kristliku eluviisi” osas lühendaksid oma programmi­osi. (Vaata  lõike 16 ja  19.) Koosolek lõpeb laulu ja palvega.

18. Iga õpilasülesande järel on koosoleku juhatajal ligi minut aega, et määratud õppetüki põhjal õpilast kiita ja talle nõu anda. Kui koosoleku juhataja ülesande sisse juhatab, ei maini ta kuulajaskonnale õppetükki, mille kallal õpilane töötab. Ent kui õpilane on lõpetanud, võib juhataja pärast paari kohast kiidusõna õppetüki teada anda. Ta võib öelda, mille poolest täitis õpilane seda hästi, või selgitada lahkelt, miks ja kuidas tuleks õpilasel sellele punktile veel tähelepanu pöörata. Koosoleku juhataja võib ka kommenteerida demonstratsiooni mõnd muud tahku, kui talle tundub, et sellest oleks õpilasele või kuulajaskonnale kasu. Lisaks võib õpilasele anda individuaalselt nõu brošüüride „Õpeta armastusega”, „Keskendu ette­lugemisele ja õpetamisele” või teokraatliku kooli õpiku põhjal, kas siis talle määratud õppe­tüki või mõne muu õppetüki põhjal. Seda võib teha pärast koosolekut või mõnel muul ajal. (Lisainfot „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja ja abinõuandja rolli kohta vaata  lõikudest 19,  24 ja  25.)

19. Mitte ükski osa ei tohiks ületada ettenähtud aega, sealhulgas koosoleku juhataja märkused. Kuigi „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus on toodud ära iga osa jaoks ettenähtud aeg, ei ole vaja lisada infot vaid seetõttu, et kulutada ära kogu lubatud aeg, kui materjal saab lühema ajaga piisavalt hästi käsitletud. Kui koosolekuosad lähevad üle aja, peaks koosoleku juhataja või abinõuandja aega ületanud vennale individuaalselt nõu andma. (Vaata  lõike 24 ja  25.) Kogu koosolek koos laulude ja palvetega peaks kestma 1 tund ja 45 minutit.

20. Ringkonnaülevaataja külastusnädalal peaks koosolek toimuma „Kristliku elu ja teenis­tuse” koosoleku töövihikus toodud kava järgi koos järgmiste eranditega. Koguduse piibli­uurimine „Kristliku eluviisi” osas asendatakse ringkonnaülevaataja 30-minutilise teenis­tus­kõnega. Enne teenistuskõnet kordab koosoleku juhataja toimunud koosoleku olulisemaid punkte, tutvustab järgmise nädala koosolekut, esitab vajalikud teated ja loeb ette vajalikud kirjad ning siis juhatab sisse ringkonnaülevaataja kõne. Pärast teenistuskõnet lõpetab ringkonnaülevaataja koosoleku, andes teada lõpulaulu, mille ta on välja valinud. Ta võib paluda mõnel teisel vennal esitada lõpupalve. Ringkonnaülevaataja külastuse ajal ei toimu koguduse põhikeeles ühtki lisaklassi. Koguduse juurde kuuluv grupp võib pidada oma koosolekut isegi siis, kui ringkonnaülevaataja külastab selle kodukogudust. Ent ring­konnaülevaataja teenistuskõne ajaks peaks grupp ühinema kodukogudusega.

21. Kokkutulekunädalatel koguduse koosolekuid ei toimu. Kogudusele tuleks meelde tule­tada, et nendeks nädalateks ettenähtud koosolekumaterjali tuleks käsitleda üksi või koos perega.

22. Kui mälestusõhtu langeb tööpäevale, ei peaks sel nädalal pidama „Kristliku elu ja teenis­tuse” koosolekut.

23. Vanematekogu määrab kogudusevanema, kes teenib „Kristliku elu ja teenistuse” koos­oleku ülevaatajana. Tema tagab, et koosolek oleks hästi organiseeritud ja vastaks sellele ju­­hendile. Ta peaks tegema tihedat koostööd abinõuandjaga. Niipea kui ilmub uus „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik, määrab koosoleku ülevaataja kahe kuu kõikide nädala­­­­sisese koosoleku programmiosade tegijad. Ta valib kõigi õpilasülesannete tegijad ning määrab ka teiste programmiosade läbiviijad ja nädalasisese koosoleku juhatajad vendade seast, kelle on heaks kiitnud vanematekogu. (Vt  lõike 3–16 ja  24.) Õpilasülesannete määramisel peaks ta võtma arvesse õpilase vanust, kogemusi ja kõnevabadust arutatavas küsi­­muses. Ta peaks kasutama samasugust otsustusvõimet ka koosoleku teiste osade määra­­misel. Kõik ülesanded tuleks kätte jagada vähemalt kolm nädalat enne ülesande täht­­­aega. Õpilasülesannete jaoks tuleks kasutada lehte „Kristliku elu ja teenistuse koosoleku üles­anne” (S-89). „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaataja teeb kindlaks, et koos­oleku kava koos kõikide programmiosade tegijatega on lisatud teadetetahvlile. Vanemate­kogu võib ülevaatajale määrata abiliseks teise kogudusevanema või -abilise. Siiski, ainult kogudusevanemad peaks määrama programmiosasid, mis ei ole õpilasülesanded.

24. Iga nädal teenib üks kogudusevanem „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhatajana. (Kui vanemaid on vähe, võib vajaduse korral määrata seda ülesannet täitma ka pädevaid koguduseabilisi.) Tema ülesandeks on valmistada ette koosoleku sissejuhatus ja lõppsõna. Ta juhatab sisse kõik programmiosad. Olenevalt vanematekogu suurusest võib ta ka ise käsitleda mõningaid programmiosi, eriti neid, kus tuleb näidata vaid videot ilma täiendava aruteluta. Kommentaarid osade vahel peaksid olema väga lühikesed. Vanematekogu otsustab, millised kogudusevanemad sobivad seda ülesannet täitma. Pädevaid koguduse­vanemaid määratakse koosoleku juhatajaks vaheldumisi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajat määrata koosolekut juhatama sagedamini kui teisi pädevaid vanemaid. Kui kogudusevanem on pädev juhatama koguduse piibli­uurimist, on ta tõenäoliselt pädev ka koosolekut juhatama. Samas tuleks tähele panna, et koosolekut juhatava venna ülesandeks on õpilasülesannete täitjaid südamlikult kiita ja, kui vaja, neile armastavalt nõu anda. Samuti vastutab koosoleku juhataja selle eest, et koos­olek lõpeks õigel ajal. (Vaata  lõike 17 ja  19.) Kui juhataja soovib ja laval on piisavalt ruumi, siis võib sinna paigutada veel ühe statiiviga mikrofoni, et ta saaks teadustada järgmist programmi­osa, samal ajal kui kõnepidaja läheb kõnepuldi taha. Samuti võib juhataja laval laua taga istuda, kui ta soovib seda teha piiblilugemise ülesande ning osa „Valmistume kuulutustööks” ajal. See võib aega kokku hoida.

25. Kui vähegi võimalik, võiks seda ülesannet täita kogudusevanem, kes on kogenud kõnepidaja. Abinõuandja ülesandeks on anda vajaduse korral eraviisil nõu koguduse­vanematele ja -abilistele, ükskõik kas neil on ülesanne „Kristliku elu ja teenistuse” koosolekul või esitavad nad avalikku kõnet, juhatavad Vahitorni-uurimist või koguduse piibliuurimist või loevad uuritavast väljaandest lõike ette. (Vaata  lõiku 19.) Kui koguduses on piisavalt vanemaid, kes on võimekad kõnepidajad ja õpetajad, võib seda ülesannet täita igal aastal eri kogudusevanem. Pole vaja, et abinõuandja annaks nõu pärast igat kogudusevanema või -abilise ettekannet.

26. Olenevalt õpilaste arvust võivad kogudustes toimuda õpilasülesanded ka lisa­klassides. Igas lisaklassis peaks olema kompetentne nõuandja, eelistatavalt koguduse­vanem. Vajaduse korral võib sellesse ametisse määrata pädeva koguduseabilise. Vanematekogu peaks otsustama, kes hakkavad teenima lisaklasside nõuandjatena ja kas nad peaksid seda ülesannet täitma vaheldumisi. Nõuandja peaks järgima  lõigus 18 toodud juhiseid. Kui lisa­klass on olemas, tuleks õpilastele pärast programmiosa „Vaimsed vääriskivid” teatada, et neil on vaja minna lisaklassi. Tagasi saali peaksid nad tulema pärast selle koosoleku viimast õpilaskõnet.

27. Nädalasisesel koosolekul näidatakse ka mõningaid videoid. Selle koosoleku jaoks mõeldud videod tehakse kättesaadavaks rakenduse JW Library® kaudu ja neid saab kasu­tada mitmesugustes seadmetes.

© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

S-38-ST 11/23