PLANTE anamol we oli laef long kolkol wota (mammals), oli gat wan gris we i stap aninit long skin blong olgeta. Gris ya i mekem se oli save stap wom. Be ota blong solwota, hem i gat wan narafala samting we i mekem se hem i stap wom. Samting ya hem i hea blong hem.

Traem Tingbaot: Hea blong ota blong solwota, i plante moa i bitim hea blong ol narafala anamol. Long 1 sentimeta skwea, i gat 155,000 hea insaed. Taem hem i swim, hea blong hem i holemtaet hot klosap long bodi blong hem. Mo hea blong hem i mekem se kol wota i no save kasem skin blong hem, taswe hem i no save kolkol.

Ol saentis oli bilif se oli save lanem wan samting long hea blong ota blong solwota. Oli mekem sam stadi long saed blong ol defdefren kot we i gat hea long hem. Oli faenemaot se “taem ol hea blong wan kot i plante mo i longfala, wota i no save gotru long hem.” So ol kot we oli save blokem wota, oli ol kot we hea blong olgeta i olsem hea blong ota blong solwota.

Ol man blong mekem risej oli hop se risej we oli mekem i save givhan long olgeta blong mekem ol teknoloji we oli wokem folem hea blong ota, i kam gud moa. Mo tu, risej ya i givhan long olgeta blong oli wokem sam klos we i gat hea long hem, blong wota i no save gotru long hem. !Maet risej ya i mekem se, oli save wokem sam klos blong daeva we i gat hea olsem hea blong ota blong solwota!

?Wanem tingting blong yu? ?Hea blong ota blong solwota we i blokem wota blong i no kasem skin blong hem i kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?