Ol Man Oli Lukaotem Ol Advaes We Oli Save Wokgud

SIPOS yu stap lukaotem advaes, i gat plante advaes i stap. Long wol naoia, ol man oli wokem plante buk mo magasin we i givim advaes blong mekem laef blong man i kam gud moa. Long ol kantri we i gat ol man blong defren kantri oli stap long hem olsem Briten, Japan, mo Yunaeted Stet, ol man oli pem plante buk we oli fulap long advaes blong mekem laef i kam gud moa. Mo tu, ol man oli laekem ol video, ol miting, mo ol program blong televisin we oli givim advaes blong mekem laef i kam gud moa. Ol man oli laekem moa fasin ya blong winim ol problem olgeta wan nomo, we oli no nidim blong askem advaes long man we i stadi long tingting mo fasin blong man, man we i givim advaes long saed blong mared, no wan lida blong jos. ?Ol advaes ya oli tokbaot wanem samting?

Oli tokbaot moa ol samting olsem, rod blong man i haremgud long laef, rod blong faenem wan we i stret long yu, mo rod blong tijim ol pikinini. Sam narafala advaes we plante man oli lukaotem, hemia advaes blong winim tingting we i foldaon, winim filing blong harem nogud from wan we i ded mo olsem wanem blong winim trabol we i kamaot from divos. Mo tu, plante man oli wantem ol advaes we i save halpem olgeta blong winim fasin ya blong kakae tumas, fasin blong smok, mo fasin blong dring bitim mak. Be ?ol advaes ya oli givhan long man? Samtaem ol advaes ya oli save givhan, be plante taem i no olsem. From samting ya, i waes blong tingbaot woning ya we Baebol i givim: “Man we i no gat hed, hem i save bilif long evri samting, be man we i gat hed, hem i stap lukluk gud long rod we bambae i folem.”—Ol Proveb 14:15.

Ol buk we oli tijim man blong gat wan laef we i gud moa, oli defren long ol buk we oli tijim man blong gat gudhan blong tekem ol foto, lukaot gud mane, mo lanem wan lanwis. Ol buk blong tijim man blong gat gudhan long wan wok, oli wan rod we i isi moa mo i no sas tumas blong lanem samting i bitim sipos man i tekem ol spesel kos. Be ol buk blong advaes we oli givim advaes long saed blong bisnes, mared, fasin  blong tijim pikinini, no taem man i kasem sik long tingting, oli defren olgeta. Oltaem oli talem se wan fasin blong laef olsem i gud, no oli talemaot se sam kaen tingting olsem i gud. Taswe, i gud blong tingbaot kwestin ya: ?Hu i stap givim advaes ya? ?Ol advaes we hem i stap givim oli kam wea?

Ol advaes we man i givim i no stanap oltaem long ol save we i gat pruf se oli wokgud. Samfala oli save se bambae oli winim bigfala mane sipos oli talem samting we man i wantem harem, taswe oli givim ol advaes nomo we oli save kasem bigfala mane from. !Long wan kantri nomo, ol man blong wokem ol buk mo magasin we i givim advaes blong mekem laef blong man i kam gud moa, oli winim plante bilian vatu evri yia!

?Ol Buk We Oli Givim Advaes Blong Mekem Laef i Kam Gud Moa Oli Wokgud?

Taem yu ridim ol buk blong advaes blong mekem laef i kam gud moa, yu wantem se ol advaes ya oli wokgud. Samtaem yu faenem se man we i givim advaes i no tingting gud long advaes we hem i givim, no advaes we hem i givim i kamaot long tingting blong hem nomo. Oltaem, ol advaes ya oli talem se: ‘Sipos yu gat gudfala tingting oltaem, bambae yu save win. Sipos yu wantem mane, wan gudfala helt, no wan mared we i strong, yu save gat ol samting ya sipos yu gat gudfala tingting oltaem.’ ?Olsem wanem? ?Ol advaes olsem oli wokgud? ?Oli save halpem yu taem yu kasem hadtaem long laef mo taem sam samting i hapen we i mekem tingting blong yu i foldaon?

Traem tingbaot ol buk we oli givim advaes long saed blong fasin fren mo mared, we plante man oli lukaot advaes long saed blong olgeta. ?Olsem wanem? ?Ol advaes ya oli givhan blong mekem se ol man oli gat ol famle we oli hapi? I no oltaem we i olsem. Long Latin Amerika i gat wan buk long saed blong lav we, taem i jes kamaot, ol man oli wantem pem wantaem nomo. Wan woman i tokbaot buk ya long saed blong lav se, “buk ya i talem olsem wanem blong wokem wan fasin fren we i strong mo blong tinghae long yu wan.” Man we i raetem buk ya i talem se, sipos yu gohed blong stap fren wetem wan we yu save se fasin fren blong yutufala bambae i no save wokgud, hemia i olsem se yu stap spolem yu wan nomo. Tingting we i stap biaen long toktok ya se i moa impoten blong mekem yu wan yu harem gud i bitim we yu luksave problem blong yu mo traem winim problem ya.

I tru se, maet ol buk we oli givim advaes blong mekem laef blong man i kam gud moa, oli gat sam gudfala advaes long olgeta. Be oli save givim ol nogud advaes tu. Plante taem, maet wan man i givim gudfala advaes long saed blong wan samting, be maet advaes we hem i givim long saed blong wan narafala samting i mekem samting ya i kam mowas. I had blong folem ol advaes ya we oli plante tumas long ol buk, mo we plante taem oli agensem olgeta bakegen. ?Advaes blong hu nao bambae yu yu trastem? Tingbaot ol kwestin ya: ‘?Man we i raetem buk ya, i stadi gud long advaes ya, no samting we hem i talem i kamaot long prapa tingting blong hem nomo? ?Olsem wanem fasin blong ronem ol sas samting mo blong gat haenem, i gat paoa long man we i raetem buk ya?’

Wan buk blong advaes we i givhan long ol man longtaem finis i kam, hemia Baebol. Plante long ol samting we ol buk blong advaes oli tokbaot, be Baebol tu i tokbaot olgeta. Mo hem i tokbaot plante narafala samting bakegen, we ol buk blong advaes oli no tokbaot. Ol advaes ya we Baebol i givim oli wokgud. Baebol i pulum plante milian man finis blong folem advaes ya se: “Laef blong yufala mo tingting blong yufala i mas kam niuwan olgeta, nao bambae yufala i kam niufala man.” (Efesas 4:23, 24) Baebol i halpem yumi blong kasem save from wanem yumi gat trabol, mo i tijim yumi olsem wanem blong winim ol trabol ya. Samting we i moa impoten se, hem i givim ol advaes we oli gat paoa mo oli wokgud blong mekem ol samting we i stret. Nekis haf bambae i eksplenem olsem wanem Baebol i save mekem samting ya.