?Hu Ya “Ol Trifala Waes Man”? ?Oli Folem “Sta” Blong Betlehem?
Ansa we Baebol i givim
Baebol i talem samting we i defren olgeta long ol kastom stori we ol man oli talem long taem blong Krismas. Hem i no yusum tok ya “tri waes man” o “tri king” blong tokbaot ol man we oli kam blong luk Jisas afta we hem i bon. (Matiu 2:1) Be, Matiu we i raetem wan gospel i yusum grik tok ya ma’goi blong tokbaot ol man we oli kam blong luk Jisas. Tok ya i go moa long ol man blong lukluk sta blong talemaot fiuja mo long ol wok we i joen wetem rabis spirit. a Plante Baebol oli singaot olgeta se “ol man blong lukluk sta” o “ol magi.” b
?I gat hamas “waes man”?
Baebol i no talem, be i gat plante defdefren tingting long saed blong namba blong ol man ya. Buk ya Encyclopedia Britannica, i talem se “Ol man Esia oli bilif se oli gat 12 Magi, be ol man long Yurop oli bilif se oli gat 3, maet hemia from trifala presen ya: ‘ol gol, frangkinsens, mo mir’ (Matiu 2:11) we ol man ya oli givim long pikinini ya.”
?Ol waes man ya oli ol king?
Nating se long taem blong krismas, ol king oli stap visitim ol man, be Baebol i no talem se ol waes man ya oli ol king. Buk ya Encyclopedia Britannica, i talem se “plante handred yia afta we Jisas i bon, ol man oli ademap plante smosmol samting long stori blong Jisas, mo plante man oli talem se ol waes man ya oli ol king.”
?Wanem nem blong ol “waes man” ya?
Baebol i no talem nem blong ol man ya blong lukluk ol sta. Buk ya International Standard Bible Encyclopedia, i talem se “i gat sam kastom stori we oli givim ol nem olsem long olgeta (e.g., Gaspar, Melkior, mo Baltasar).”
?Wetaem “ol waes man” ya oli kam luk Jisas?
Ol man blong lukluk ol sta oli kam luk Jisas plante manis afta we hem i bon. Yumi save samting ya from we King Herod, we i wantem kilim Jisas i ded, i givim oda ya se evri pikinini we oli no gat bitim tu yia yet oli mas ded. Hem i makem yia blong olgeta folem save we ol man blong lukluk ol sta oli talem long hem.—Matiu 2:16.
Ol man blong lukluk ol sta oli no kam luk Jisas long naet ya we hem i bon. Baebol i talem se: “Taem oli go insaed long haos ya, oli luk pikinini ya wetem mama blong hem.” (Matiu 2:11) Samting ya i soem se long taem ya, famle blong Jisas i stap long wan haos, mo Jisas no moa wan smol bebi we i stap slip long bokis we ol animol oli stap kakae long hem.—Luk 2:16.
?God nao i talem long “ol waes man” ya blong oli folem “sta” blong Betlehem?
Sam man oli ting se God nao i sanem sta we oli kolem se sta blong Betlehem, blong i lidim ol man ya i go long Jisas. Traem tingbaot sam risen from wanem tingting ya i no tru.
Sta ya i lidim ol man blong lukluk sta i go fastaem long Jerusalem. Baebol i talem se: “Sam man blong lukluk ol sta blong talemaot fiuja, oli aot long ol kantri long Is, oli kam long Jerusalem. Nao oli askem se:‘?Pikinini ya we bambae i king blong ol man Jiu, hem i stap wea? Mifala i luk sta blong hem taem mifala i stap long Is, nao mifala i kam blong ona long hem.’”—Matiu 2:1, 2.
King Herod nao i sanem olgeta fastaem i go long Betlehem i no “sta” ya. Taem Herod harem se pikinini ya i “king blong ol man Jiu,” hem i wantem save wea ples Kraes bambae i bon long hem. (Matiu 2:3-6) Taem hem i harem se bambae hem i bon long Betlehem, hem i talem long ol man ya blong lukluk sta blong oli go lukaotem pikinini ya, mo taem oli faenem oli mas kambak blong talem long hem.
Ale ol man ya blong lukluk sta oli go long Betlehem. Baebol i talem se: “Taem oli harem tok blong king finis, oli aot oli go. Nao long rod, sta ya we oli luk taem oli stap long Is, i go fastaem long olgeta gogo i stop stret antap long ples we pikinini ya i stap long hem.”—Matiu 2:9.
“Sta” ya i mekem wan trabol i kamaot, plante pikinini oli ded mo laef blong Jisas i stap long Denja. Taem ol man ya blong lukluk ol sta oli aot long Betlehem, God i givim woning long olgeta blong oli no gobak long Herod.—Matiu 2:12.
?Herod i mekem wanem? Baebol i talem se: “Taem Herod i luk we ol man blong lukluk ol sta oli trikim hem, hem i kros we i kros. Ale hem i sanem sam man oli go long Betlehem mo long ol ples raonabaot, nao oli kilim i ded evri pikinini boe we oli no bitim tu yia yet. Hem i makem yia ya folem taem we sta i kamaot, we ol man blong lukluk ol sta oli talem.” (Matiu 2:16) God i no save letem wan rabis samting olsem i hapen.—Job 34:10.
a Herodotus, we i wan man blong histri long Gris long ol yia 400 bifo Kraes, i talem se ol ma’goi long taem blong hem oli blong Media (Pesia), mo oli savegud fasin blong lukluk ol sta mo talemaot ol drim.
b Yu luk New American Standard Bible, The New American Bible, The New English Bible, mo New International Version Study Bible. King James Version i tokbaot ol man ya se “ol waes man,” be i no talem se i gat tri man.