Go long ol haf insaed long hem

OL YANGFALA OLI ASKEM

?Olsem Wanem Mi Save Eksplenem Bilif Blong Mi Long Saed Blong Seks?

?Olsem Wanem Mi Save Eksplenem Bilif Blong Mi Long Saed Blong Seks?

“?Wanem? ?Yu yu wan vejin yet?”

Sipos yu wantem givim wan ansa, mo ansa blong yu hem i yes, ?bambae yu yu gat strong tingting blong talem? !Atikol ya bambae i halpem yu!

 ?Wanem ya vejin?

 Wan vejin, hemia wan man o woman we i neva mekem seks.

 Be i tru, fasin blong mekem seks i no minim nomo se man mo woman i slip tugeta. Maet sam man oli talem se oli “vejin” from we oli neva slip wetem wan man o woman, be oli stil mekem sam narafala nogud fasin.

 Wod ya “seks” i minim tu fasin ya blong yusum maot mo as blong mekem seks, o pleplei wetem seks blong narafala blong wekemap filing blong hem.

 Stamba poen: Ol man we oli mekem enikaen doti fasin blong seks, inkludum fasin ya blong yusum maot o as blong mekem seks, o oli pleplei wetem seks blong narafala, oli no save talem se oli vejin.

 ?Baebol i talem wanem long saed blong seks?

 Baebol i talem se man mo woman nomo we oli mared oli save mekem seks. (Ol Proveb 5:18) Taswe, wan man o woman we i wantem mekem God i glad, hem i no mas mekem seks kasem we hem i mared.—1 Tesalonaeka 4:3-5.

 Sam man oli se samting we Baebol i talem i wan olfala tingting finis, mo se i no stret long taem blong yumi tede. Be i gud blong tingbaot se long wol blong yumi tede, fulap man i divos, ol gel oli gat bel be oli no wantem pikinini, mo i gat fulap sik long saed blong seks. !I klia se i no gat wan man long wol tede we i save givim advaes long saed blong ol gudfala fasin!—1 Jon 2:15-17.

 Taem yu tingting gud long samting ya, bambae yu luksave se ol samting we Baebol i talem oli stret nomo. Tingbaot eksampol ya: Sipos wan man i givim samwe 100 taosen vatu long yu olsem wan presen, ?bambae yu yu go antap long ruf blong haos, mo yu sakem mane ya i kamdaon long eni man we i pas blong i karem?

 Hemia sem desisen we yu save mekem long saed blong seks. Sierra we i gat 14 yia i talem se: “Mi mi no wantem sakemaot presen ya blong stap olsem wan vejin long wan man, we long fiuja bambae mi no moa save tingbaot nem blong hem.” Tammy we i gat 17 yia i agri, i se: “Seks i wan presen we i rili sas, so i nogud blong ting nating long hem.”

 Stamba poen: Baebol i leftemap fasin ya blong stap vejin, mo gat ol klin fasin olsem wan nomol samting long olgeta we oli no mared yet.—1 Korin 6:18; 7:8, 9.

 ?Wanem bilif blong yu?

  •   ?Yu yu bilif se samting we Baebol i talem long saed blong seks i stret nomo, o i strong tumas?

  •   ?Yu yu bilif se i ORAET nomo sipos wan man mo woman we i lavlavem tufala, tufala i mekem seks bifo mared?

 Plante yangfala, afta we oli tingting gud long samting ya, oli luksave se beswan desisen blong mekem, hemia blong stap vejin mo gat ol klin fasin. Oli no rigret from desisen we oli mekem o harem se oli mestem wan samting. Traem luk samting we samfala oli talem:

  •  “!Mi glad se mi stap vejin! I no rong blong blokem tingting mo filing ya blong wantem mekem seks bifo mared.”—Emily.

  •  “Mi glad se mi no gat wan lis blong ol man we mi mekem seks wetem olgeta, mo mi harem gud from mi save se bambae mi no kasem ol sik we i kamaot from seks.”—Elaine.

  •  “Mi harem se plante gel we oli gat sem yia long mi mo olgeta we oli olfala moa, oli rigret se oli bin mekem seks finis mo oli wis sipos oli bin wet fastaem, mo mi mi no wantem foldaon long sem mastik olsem.”—Vera.

  •  “Mi bin luk se plante man oli harem nogud long filing blong olgeta from we oli no moa vejin o oli gat plante patna. Long tingting blong mi, hemia wan laef we i nogud.”—Deanne.

 Stamba poen: Yu mas save gud samting we yu bilif long hem, bifo we ol narafala oli fosem yu o pulum yu blong mekem seks.—Jemes 1:14, 15.

 ?Olsem wanem blong eksplenem bilif blong yu long ol narafala?

 ?Bambae yu yu talem wanem sipos narafala i kwestinim bilif blong yu long saed blong seks? Hemia i dipen nomo long situesen we yu stap long hem.

 “Sipos wan man i wantem nomo blong jikim mi, bambae mi no stanap nomo mo lesin. Bambae mi talem se: ‘Hemia i no bisnes blong yu,’ mo mi gowe.”—Corinne.

 “Sore tumas, sam man long skul oli mekem ol narafala oli harem nogud jes blong laf long olgeta nomo. Sipos hemia nao risen we i pulum olgeta blong kwestinim mi, bambae mi no ansa nating.”—David.

 ?Yu yu save? Samtaem, Jisas i stap kwaet i no “toktok” taem ol man oli jikim hem.—Matiu 26:62, 63.

 ?Be olsem wanem sipos man we i askem kwestin long yu i gat respek? Sipos yu ting se maet man ya i gat respek long Baebol, yu save tokbaot vas ya long 1 Korin 6:18 we i talem se, man we i mekem seks bifo mared, hem i stap spolem o i mekem sin agensem prapa bodi blong hem.

 Nomata se yu yusum Baebol stret long taem ya o nogat, i impoten we yu toktok wetem strong tingting. Tingbaot se yu gat raet blong praod from desisen blong yu blong holemtaet ol klin fasin.—1 Pita 3:16.

 “Taem yu givim ansa wetem strong tingting, hemia i soemaot se yu no gat tu tingting long saed blong bilif blong yu, mo yu save se i stret blong mekem olsem, be i no from we ol narafala oli talem long yu blong mekem.”—Jill.

 Stamba poen: Sipos yu sua gud se bilif blong yu long saed blong seks i stret nomo, bambae yu naf blong eksplenem long ol narafala. Mo maet bambae yu sapraes long samting we oli mekem. Melinda we i gat 21 yia i talem se: “Ol fren blong mi long wok oli talem gudfala toktok long mi from we mi stil stap olsem wan vejin. Oli no luk se i narakaen, be oli tingbaot fasin ya olsem wan mak we i soemaot se mi bos long tingting blong mi, mo se hemia i wan gudfala fasin.”

 !Traem hemia! Sipos yu nidim help blong wokem strong tingting blong tokbaot bilif blong yu long saed blong seks, i gud yu daonlodem pepa ya blong fulumap “How to Explain Your Beliefs About Sex.” Mo tu, luk buk ya Questions Young People Ask—Answers That Work.

  •    Japta 24 blong Volium 1 we taetel blong hem, “Will Sex Improve Our Relationship?”

  •    Japta 5 blong Volium 2 we taetel blong hem, “Why Stay a Virgin?”

 “Mi laekem tingting we i stap long buk ya ‘Young People Ask’. Eksampol, long Volium 1 pej 187 i yusum wan pijatok olsem se taem yu mekem seks bifo mared, hemia i olsem we yu givimaot wan sas nekles fri nomo. Yu mekem we narafala i luk yu olsem wan samting nating nomo. Pej 177 i talem se taem yu mekem seks bifo mared, hemia i olsem we man i tekem wan naesfala penting mo i putum long doa blong man i waepem leg long hem. Be pijatok we mi laekem tumas i stap long Volium 2 long pej 54. Toktok we i stap wetem pija i se: ‘Taem yu mekem seks bifo mared, i olsem we yu openem wan presen bifo we oli givim long yu.’ I olsem we yu stilim wan samting we i blong wan narafala man, hemia fiuja patna blong yu.”—Victoria.