Jehoova tunnistajad on poliitiliselt erapooletud usulistel põhjustel, mis tulenevad sellest, mida õpetab Piibel. Me ei tee lobitööd, ei hääleta poliitiliste erakondade või kandidaatide poolt, ei kandideeri valitsusametitesse ega osale üheski valitsusvastases aktsioonis. Me usume, et Piibel annab sellise suuna järgimiseks tõsised põhjused.

•   Meile on eeskujuks Jeesus, kes keeldus võtmast vastu poliitilist ametit (Johannese 6:15). Ta õpetas, et tema jüngrid „ei kuulu maailma”, ning näitas selgelt, et nad ei tohiks poliitilistes küsimustes mingit seisukohta võtta (Johannese 17:14, 16; 18:36; Markuse 12:13—17).

•   Me oleme lojaalsed Jumala kuningriigile, millest rääkis Jeesus, kui ta lausus: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal” (Matteuse 24:14). Olles Jumala kuningriigi esindajad, kelle ülesandeks on selle tulekut kuulutada, oleme erapooletud kõigi maade poliitiliste ettevõtmiste suhtes, kaasa arvatud selle maa, kus me elame (2. Korintlastele 5:20; Efeslastele 6:20).

•   Olles erapooletud, saame Jumala kuningriigi heast sõnumist vabalt kõnelda igasuguste poliitiliste veendumustega inimestega. Me püüame sõnas ja teos väljendada lootust, et Jumala kuningriik toob maailma probleemidele lahenduse (Laul 56:11).

•   Kuna me hoidume poliitikast, mis inimesi lahutab, oleme ühtne rahvusvaheline vennaskond (Koloslastele 3:14; 1. Peetruse 2:17). Seevastu usundid, kes sekkuvad poliitikasse, tekitavad oma liikmete seas lõhenemisi (1. Korintlastele 1:10).

 Austus valitsuste vastu. Olgugi et me poliitikas ei osale, tunnustame oma maa valitsuse autoriteeti. See on kooskõlas Piibli käsuga „Iga hing allugu kõrgematele võimudele” (Roomlastele 13:1). Me kuuletume seadustele, maksame makse ja aitame kaasa valitsuse pürgimustele hoolitseda oma kodanike heaolu eest. Selle asemel et osaleda püüetes valitsust õõnestada, järgime Piibli nõuannet palvetada „kuningate ja kõigi nende eest, kellel on kõrge positsioon”, eriti kui nad langetavad otsuseid, mis võivad mõjutada meie vabadust teenida Jumalat (1. Timoteosele 2:1, 2).

 Samuti austame teiste õigusi langetada poliitilistes küsimustes ise otsuseid. Näiteks ei sekku me valimistesse ega häiri neid, kes tahavad valida.

 Kas meie erapooletus on nüüdisaja uuendus? Ei ole. Apostlid ja teised esimese sajandi kristlased võtsid valitsusvõimu suhtes samasuguse seisukoha. Raamatus „Beyond Good Intentions” öeldakse: „Kuigi algkristlased arvasid end olevat kohustatud austama valitsusvõime, ei pidanud nad poliitikas osalemist õigeks.” Samuti raamatus „On the Road to Civilization” öeldakse, et algkristlased „ei pidanud poliitilisi ameteid”.

 Kas meie erapooletus ohustab riigi julgeolekut? Ei ohusta. Me oleme rahuarmastavad kodanikud, kelle poolt pole valitsusvõimudel midagi karta. Näiteks võib tuua Ukraina Teaduste Akadeemia 2001. aasta raporti, kus meie poliitilist erapooletust kommenteerides tõdeti: „Tänapäeval mõningatele ehk ei meeldi Jehoova tunnistajate seisukoht; see oli peamisi põhjuseid, miks totalitaarsed natslik ja kommunistlik režiim neid minevikus süüdistasid.” Ent isegi Nõukogude Liidu repressioonide all jäid Jehoova tunnistajad „seaduskuulekateks kodanikeks. Nad töötasid ausalt ja isetult ühismajandites ja tööstusettevõtetes ega ohustanud mingil moel kommunistlikku režiimi”. Samamoodi tänapäeval Jehoova tunnistajate uskumused ja tegevus „ei õõnesta ühegi riigi julgeolekut ega ohusta selle ühtsust”, tehti raportis järeldus.