„Ta pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu. Kõik endine on möödunud.” (Ilmutus 21:4, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014)

 „Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” (Ilmutus 21:4, 1997. a tõlge.)

 Jumal lubab kaotada mitte ainult valu ja kannatused, vaid ka kõik selle, mis neid põhjustab.

 „Ta pühib ära kõik pisarad nende silmist.” Need sõnad kinnitavad lubadust, mille pani kirja prohvet Jesaja, et Jehoova a „pühib pisarad kõigilt palgeilt.” (Jesaja 25:8; Ilmutus 7:17.) See lubadus näitab Jumala hella hoolt kõigi nende suhtes, kes valavad pisaraid lähedase kaotuse või mõne muu raskuse tõttu.

 „Enam ei ole surma.” Jumal lubab kaotada surma ja kõik kannatused, mida see põhjustab. Lisaks sellele äratatakse ka surnud ellu. (1. Korintlastele 15:21, 22.) Niisiis, surm „kõrvaldatakse.” (1. Korintlastele 15:26.)

 „Enam ei ole ... leinamist, hädakisa ega valu.” (Ilmutus 21:4.) See Jumala lubadus ei tähenda, et inimesed muutuvad tundetuks igasuguse valu suhtes, näiteks füüsilise valu suhtes, mis annab märku ohust või võimalikust vigastusest. Jumal lubab hoopis, et patususest b ja ebatäiusest tulenev vaimne, emotsionaalne ja füüsiline valu on kadunud. (Roomlastele 8:21, 22.)

 „Kõik endine on möödunud.” See fraas võtab kokku inimkonna ees seisvad suured muudatused. Ühes teatmeteoses öeldakse: „Inimeste elu, mille lahutamatuks osaks on praegu surm, leinamine, pisarad ja valu, muutub täielikult.” Kõigil on siis võimalik nautida igavest elu maa peal täiuslikes tingimustes, nii nagu Jumal seda algselt kavandas. (1. Moosese 1:27, 28.)

 21. peatüki alguses kirjeldab apostel Johannes nägemust: „Ma nägin uut taevast ja uut maad.” (Ilmutus 21:1.) Ta kasutab kujundlikku keelt, et tuua välja drastilisi muudatusi, mida on ette ennustanud ka teised piiblisalmid. (Jesaja 65:17; 66:22; 2. Peetruse 3:13.) Jumala taevane valitsus ehk „uus taevas” asendab inimvalitsused ja valitseb „uue maa” ehk maa peal elava uue inimühiskonna üle.

 Mis näitab, et see nägemus käib maapealse elu kohta? Esiteks, see Jumala lubadus algab sõnadega „Jumala telk on inimeste juures!” (Ilmutus 21:3.) Seega ei antud seda lubadust mitte taeva inglitele, vaid inimestele. Teiseks, nägemuses mainitakse, et „enam ei ole surma.” (Ilmutus 21:4.) Taevas pole kunagi surma olnud. See on mõjutanud ainult inimkonda. (Roomlastele 5:14.) Seega on loogiline järeldada, et see nägemus kirjeldab tulevast elu maa peal.

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade Ilmutusraamatust.