Imepärane element
„Ükski element pole eluks olulisem kui süsinik,” ütleb raamat „Nature’s Building Blocks”. Süsiniku ainulaadsed omadused võimaldavad sel luua sidemeid nii süsiniku enda kui ka teiste keemiliste elementidega ja tänu sellele moodustub miljoneid ühendeid, millest enamikku veel pidevalt avastatakse või sünteesitakse.
Nagu siin toodud näidetest näha, moodustavad süsiniku aatomid eri struktuure: ahelaid, püramiide, kerasid, lehti ja torukesi. Süsinik on tõepoolest imepärane element!
TEEMANT
Süsiniku aatomid moodustavad tetraeedri- ehk püramiidikujulisi ühendusi. Selline struktuur on äärmiselt jäik, mistõttu teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik mineraal. Puhas teemant on oma olemuselt molekul, mis koosneb vaid süsiniku aatomitest.
GRAFIIT
Tihedalt seotud süsinikuaatomid asetsevad nõrgalt seotud kihtides, mis võivad üksteiselt libiseda nagu paberilehed paberikuhjast. Tänu sellistele omadustele on grafiit hea määrdeaine ning peamine koostisosa pliiatsisüdamikes. *
GRAFEEN
Tegemist on ühe süsinikuaatomitest koosneva kihiga, kus kuusnurkselt paigutunud aatomid moodustavad kärjekujulise võrestiku. Grafeen on mitu korda suurema tõmbetugevusega kui teras. Pliiatsijäljes võib olla väikeses koguses grafeeni, kas siis üksiku või mitmekordse kihina.
FULLEREENID
Need on õõnsad süsinikumolekulid, mis moodustavad mikroskoopilisi kerasid või torukesi, mida kutsutakse nanotorudeks. Neid mõõdetakse nanomeetrites ehk miljardik meetrites.
ELUSORGANISMID
Taimede, loomade ja inimeste rakud sisaldavad süsinikku. Seda elementi leidub nii süsivesikutes, rasvades kui ka aminohapetes.
„Kuigi Jumal on nähtamatu, on tema jäädavat väge ja jumalikkust ... selgelt näha, sest need ilmnevad tema loomistöös.” (Roomlastele 1:20.)
^ lõik 7 Vaata artiklit „Kas kellelgi on pliiatsit?”, Ärgake!, juuli 2007.