Vaatleme maailma

Pull portselanipoes

Kas oled kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks siis, kui kõnekäänust tuntud elevant (inglise kõnekäänus „pull”) tõepoolest portselanipoodi satuks? BBC teatabki, et midagi taolist leidis tõesti aset. Inglismaal Lancashire’is loomaoksjonil pääses üks pull lahti ja tormas sisse antiigipoodi. „Kauplus müüs antiikportselani ja nagu arvata võiski, trampis pull puruks nii mõnegi väärtusliku eseme,” annab üks ajaleht juhtunust teada. Pärast nõupidamist pulli omanikuga ja looma kinnipüüdmisega seotud riskide kaalumist jõudsid võimuesindajad otsusele, et parem oleks pull tappa. Politsei piiraski ala sisse ja lasi kauplusse lõksu jäänud pulli maha.

 Välgutabamuste poolest maailmas esikohal

Satelliitandmeid analüüsinud teadlastele on selgunud, et „maailmas on kõige enam registreeritud välgutabamusi Brasiilias”, annab teada ajaleht „O Globo”. „[Brasiilias] toimub igas sekundis kaks-kolm elektrilahendust, ühtekokku 70 miljonit aastas.” Mis on selle põhjuseks? Lopsakad vihmametsad pluss kuum kliima. See loob sagedastele elektrilistele äikesetormidele täiusliku keskkonna. Lisaks sellele, et äike nõuab aastas umbes saja brasiillase elu, põhjustab see arvestuste järgi 200 miljoni dollari ulatuses kahju telefoni- ja elektriliinidele, samuti tööstusrajatistele ja muudele hoonetele. Ja vastupidi üldlevinud arvamusele „võib välk lüüa ühte ja samasse kohta kolm, viis või koguni kümme korda”, nendib teadlane Osmar Pinto juunior kosmoseuuringute instituudist.

Mobiiltelefoniluure

Kaameratega varustatud mobiiltelefonid seavad ohtu salajased äriasjad, teatab ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Olgugi et algul peeti sellist kaamerat lihtsalt järjekordseks läbimüüki hoogustavaks lisaseadiseks, on uue põlvkonna mobiiltelefonide digitaalpiltide teravus tunduvalt paranenud, nii et paljude ettevõtete turvatöötajad näevad selles üha tõsisemat probleemi. Lisaks sellele, et neid telefonikaameraid pole sugugi kerge avastada, võimaldavad need erinevalt tavalistest kaameratest pilti otsekohe edastada, mis teeb neist tööstusspionaaži ideaalse abivahendi. Kuigi sissetungija võidakse tabada, on kahju juba sündinud. Sel põhjusel on paljud ettevõtted keelustanud kaameraga varustatud mobiiltelefonide kasutamise hoolega turvatavates piirkondades, näiteks projekteerimisosakondades ning paikades, kus uusi tootemudeleid katsetatakse.

Liiklusõnnetuste ränk hind

„Liiklusõnnetused hävitavad tuhandeid elusid rohkem kui vägivaldne kuritegevus,” teatab Hispaania ajaleht „El País”. Euroopas nõuavad liiklusõnnetused 55 000 surmajuhtumi ja 3,5 miljoni vigastatu näol ränka hinda. Hispaanias on 35 protsenti liiklusõnnetustes surmasaanutest 15–29-aastased, mistõttu liiklusõnnetused on kujunenud selle vanuserühma peamiseks surmapõhjuseks. „See on rahva kõige tõsisem terviseprobleem,” ütleb liiklusohutuse parandamiseks loodud valitsusvälise organisatsiooni La Ligue esindaja Jeanne Picard Mahaut. „Kui te ei suuda mind uskuda, siis küsige seda arstidelt, kel tuleb õnnetusjuhtumitega nädalalõppudel tegeleda,” lisab ta. La Ligue ja veel kaks Euroopa organisatsiooni nõuavad, et autotehastes paigaldataks sõidukitele kiirusepiirajad ning „mustad kastid”, mis aitaksid teha kindlaks õnnetuse põhjust.

Kõrgliustike kehv aasta

2003. aasta palav suvi „jääb meelde kõrgliustike kõige kehvema aastaajana”, kirjutab Itaalia ajaleht „Corriere della Sera”. Kuna suved on muutunud soojemaks ning keskmised temperatuurid on tõusnud, on Põhja-Itaalia mägedesse kogunenud lumi ja jää hakanud sulama „enneolematus tempos”. Jääst välja sulanud üllatuste seas on üks 3300-kilone Austria päritolu suurtükk, mis leiti 3178 meetri kõrguselt merepinnast. Suurtükk oli paigaldatud sinna Itaalia positsioonide ründamiseks Esimese maailmasõja ajal. „Viimasel 20 aastal on sedalaadi leiud muutunud üha sagedasemaks,” tõdetakse artiklis. „Soojemaks muutunud suvede tõttu on meie liustikest saanud külmkapid, mille uks on lahti jäänud.”

Lõuna-Korea suitsiidiprobleem

Lõuna-Koreas on enesetappude arv alates aastast 1999 iga aastaga kasvanud, teatab „The Korea Times”. Ajaleht kirjutab: „Viimastel kuudel teatatakse peaaegu iga päev traagilistest lugudest, kus inimesed on pannud käe oma elu külge. Põhjuseks on peamiselt majanduslikud raskused, näiteks krediitkaardivõlad, kuid ka sügav meeleheide. Riigi politseiameti statistika järgi sooritas [aastal 2002] enesetapu kokku 13 055 inimest. Võrreldes 12 277 enesetapuga aasta varem, on kasv 6,3 protsenti. See teeb keskmiselt 36 enesetapjat päevas ja 1,5 tunnis.” Kuid on midagi, mis veelgi rohkem muret teeb. „The Korea Times” kirjutab: „Meeleheites vanemad otsustavad koos enda eluga võtta elu ka oma lastelt.” Näitena selle kohta tuuakse 37-aastane naine, kes sooritas enesetapu pärast seda, kui sai teada, et ta mees oli börsil kaubeldes kaotanud 140 000 dollari suuruse summa. Surnuna leiti ka naise mõlemad lapsed – 14-aastane poeg ja 12-aastane tütar. „Psühholoogide sõnul viiakse üha enam inimesi enesetapuni, sest ühiskond ei suuda anda neile raskustest ülesaamiseks mingit lootust,” järeldatakse artiklis.

Reisijaid ohustavad tõved

„Kogu maailmas tabavad hingamisteede haigused rohkem kui üht reisijat üheksast,” kirjutab Kanada „The Medical Post”. Sellisele järeldusele jõuti uurimuses, mille korraldas GeoSentinel – Rahvusvaheline Reisimeditsiiniühingu ning USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse osaühing. See kogub meditsiinilist informatsiooni maailma 25 reisimeditsiinikliinikut hõlmava meditsiinilise side- ja andmekoguvõrgustiku kaudu. Jaanuarist 1997 kuni detsembrini 2002 külastas neid kliinikuid 18 817 reisijat, kusjuures 2173 neist diagnoositi haigused alates valutavast kurgust kuni kõrva- ja urkeinfektsiooni, kopsupõletiku, bronhiidi ning mükobakteriaalse nakkuseni. Ohtlikku riiki reisijatel soovitatakse teha kindlaks, kas nende vaktsineerimised kehtivad veel, ning kaaluda vaktsineerimist gripi vastu, olenemata aastaajast. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni nakkushaiguste spetsialisti dr Isabelle Nuttalli sõnul on hea hügieen parim kaitse bakteriaalsete ja viiruslike haiguste vastu. Ta rõhutab: „Sõnum, mida me ei väsi ikka ja jälle kordamast, kõlab: „Peske käsi!” ”