Hädaohus haid
Hädaohus haid
„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT
VAID vähesed loomad tekitavad inimestes rohkem hirmu kui haid. Kogu maailmas toimub aastas arvestuste kohaselt keskmiselt 75 provotseerimata hai rünnakut, millest umbes 10 lõppeb inimese jaoks surmaga. Nende laialdast kõlapinda leidnud rünnakute ning filmides loodud negatiivse kuvandi tõttu kujutatakse haisid inimsööjatena. Loomulikult tuleb haide suhtes ettevaatlik olla. Kuid olukorda objektiivselt vaadeldes peab tõdema, et rohkem sureb inimesi mesilase nõelamise ja krokodillide kallaletungide tõttu kui hai rünnakute tagajärjel.
Teisalt võib öelda, et hai ise on inimese rünnaku objekt. „Iga aasta püütakse 100 miljonit haid – nii palju, et kui seada need üksteise järel ritta nina vastu teise saba, moodustuks viis ringi ümber maakera,” teatab merendusorganisatsiooni Argus Mariner Consulting Scientists’i teadur ajakirjas „Premier”. Lisades sellele hävitustööle haide loomuliku madala sündivuse, aeglase arengu, pika tiinusperioodi ja saastunud poegimisalad, on tagajärjeks kiiresti kahanev populatsioon. Kui nende arvukus on kord juba kahanenud, võtab aastaid, et see jälle taastuks.
Tavaliselt püütakse haisid nende uimede pärast, mida mõned asiaadid hindavad iseäranis kõrgelt nende oletatava raviva ja suguiha tekitava toime tõttu. * Haiuimesupp on kallis delikatess – üks kausitäis võib maksta kuni 150 dollarit! Tulutoova Aasia turu varustamine on viinud julma ja hävitava tavani, kus elusalt haikalalt lõigatakse uimed ära ning seejärel heidetakse hai tagasi ookeani, kus ta sureb nälga või upub.
Takistamaks väljasuremist
Kas haisid ähvardav oht on meie mure? Haikalad ei pruugi tekitada just samasugust poolehoidu nagu elevandid või vaalad. Ent meil tuleb siiski tunnistada nende elutähtsat osa ookeanide ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Näiteks aitavad nende toitumisharjumused kontrollida teiste kalade populatsiooni.
Haipüük on paljudes maades reguleerimata. Mehhikos, mis on üks peamisi haipüüki harrastavaid riike, kus püütakse aastas üle 30 000 tonni haisid, võeti pärast kümneaastast debatti vastu seadus, mis keelustas haiuimepüügi. Eriti suureks probleemiks haipopulatsiooni säilitamisel on nõudlus haiuimede järele, mille tõttu merekaitsealadel üle kogu maailma vohab röövpüük. Näiteks Galápagose rahvuspargi direktor kurdab: „Haiuimede röövpüük Galápagosel on paari viimase aastaga järsult kasvanud. See on väga tulus äri ning on kujundanud siin oma maffia.”
Haide päästmiseks on astutud ka jõudsaid samme – mõnes riigis on haiuimepüük keelustatud. Kuid Maailma Looduse Fondi ametnik Charlotte Mogensen hoiatab, et tuleb teha rohkemat. Ta teatab: „Haid on ohus kogu maailmas. Me palume tungivalt kõiki kalapüüki korraldavaid organisatsioone, et nad ainult ei keelustaks uimepüüki, vaid reguleeriksid ka haiandmete kogumist, haide mittetöönduslikku väljapüüki ja säästvat püüki.”
Õnneks ei lase Looja enam kaua oma majesteetlikku loodut ohjeldamatult kuritarvitada. See käib ka hirmuäratavate, kuid hädavajalike haide kohta. (Ilmutuse 11:18.)
[Allmärkus]
^ lõik 5 Kõlab paradoksaalselt, ent haiuimed sisaldavad suures koguses elavhõbedat, mis võib meestel viljatust põhjustada.
[Kast/pildid lk 17]
FAKTE HAIDE KOHTA
Suurus: Suurima liigi, vaalhai isendid (ülal) võivad olla kuni 18-meetrised ja kaaluda mitu tonni. Kuid need on ohutud mereloomad, kes toituvad planktonist ja väikestest kaladest.
Tiinusperiood: Emane poegib pärast 22-kuulist tiinust.
Sigimine: Hai toob korraga ilmale 2–10 järglast. Enamik liike kuulub poegijate hulka.
Areng: Suguküpsuse saavutamiseks kulub enamikul liikidel 12 kuni 15 aastat.
Eluiga: Enamiku hailiikide puhul on raske määrata nende eluiga, kuid mõrtsukhai (all) arvatakse elavat kuni 60-aastaseks.
[Allikaviited]
Seawatch.org
© Kelvin Aitken/age fotostock
[Pilt lk 16, 17]
Rohkem kui 300 hailiigist on 62 praegu väljasuremisohus
[Allikaviide]
© Mark Strickland/SeaPics.com
[Pilt lk 17]
Ligi pool kilo haiuimi võib maksta 200 dollarit või rohkemgi. Mõrtsukhai lõugade eest võib saada kuni 10 000 dollarit
[Allikaviide]
© Ron & Valerie Taylor/SeaPics.com