Mis oli see täht, mis juhatas „targad” Jeesuse juurde?

Populaarsetes jõululugudes räägitakse tähest kui taevast antud heast märgist. Kas see ikka oli nõnda?

▪ Hommikumaa „tarkade” tähelepanu köitis üks iseäralik täht, mis juhatas nad lõpuks väikese Jeesuse juurde, annab teada piiblikirjutaja Matteus (Matteuse 2:1–12, P 1988). Populaarsetes jõululugudes räägitakse tähest otsekui taevast antud heast märgist. Ühes teatmeteoses räägitakse tähest nagu „jumalikust ettehooldusest, misläbi ... Jeesus-laps pälvis Isa austuse ja tunnustuse kui tema armas Poeg”. Ka jõululauludes avaldatakse sellele tähele austust. Mis täht see oli?

On arvatud, et tegemist oli loomuliku taevanähtusega. Hulk õpetlasi on oletanud, et see võis olla mingi planeetide ühendus. Kuid nagu rõhutab „The New Bible Dictionary”, „ei saaks sedasorti nähtust kuidagi nimetada olemuselt „täheks””. Hulk üksteise lähedalt mööduvaid planeete paistaksid ikkagi üksikute valguspunktidena, mitte aga üheainsa tähena. On pakutud ka teisi taevanähtusi, näiteks komeeti või supernoovat. Ent ükski neist nähtustest ei saaks manööverdada läbi taeva sel moel, et juhataks mehed konkreetsesse linna ning peatuks siis konkreetse maja kohal.

Kas võis see täht olla loomulik nähtus või kas ehk ilmus see tänu jumalikule ettehooldusele? Mõelgem faktidele. „Targad” ei olnud need, keda me tänapäeval akadeemikuteks võiksime nimetada. Ka polnud nad kuningad. Nad olid astroloogid ehk „tähetargad”, nagu ütleb eestikeelne piiblitõlge 1997. Nende tegevus on Pühakirjas hukka mõistetud (5. Moosese 18:10–12). Pangem tähele, et jutustuse järgi olid tähte näinud vaid nemad. Kui jutt oleks olnud tegelikust tähest, oleks see olnud üleüldiselt nähtav. Ent isegi kuningas Herodes oli sunnitud pärima tähe ilmumise üksikasju nendelt. Kõigepealt juhatas see täht astroloogid Jeruusalemma, tulevase Messia mõrtsukaliku vaenlase Herodese juurde, kes kavatses Jeesus-lapse tappa. Seejärel muutis täht suunda ning juhatas nad lõunasse Petlemma Jeesuse asupaika, seades seeläbi tema elu ohtu.

Need faktid räägivad selgelt sellest, et täht lähtus kurjast allikast, kõige tõenäolisemalt Kurat-Saatanalt. Piibel räägib, et tema kasutab „valetundemärke ja valeendeid” (2. Tessalooniklastele 2:9). Tõsikristlasi ei peaks niisiis hämmastama, et Saatan sai teha tähesarnase objekti vaid tähetarkadele nähtavaks ning manööverdada „tähte”, nõnda et see juhatas nad Jumala Poja juurde, keda ta ihkas hävitada. Loomulikult ei saa mitte keegi Jehoova Jumalat üle kavaldada. Seega pole midagi üllatavat, et Kuradi kaval sepitsus Jeesus juba varakult tappa läks luhta.

Tuleb siiski märkida, et Jumal andis Jeesuse sünnist imelisel kombel teada. Ööl, mil Jeesus sündis, ilmus rühmale karjastele ingel ning kuulutas „Päästja” sündi. Ingel näitas kätte ka õige suuna, nii et karjased võisid minna Jeesust vaatama. Seejärel ilmusid inglite väed, kes kiitsid Jumalat (Luuka 2:8–14). Niisiis, Jumal andis inimestele Jeesuse sünnist teada inglite, mitte tähe kaudu.