Titanic – kuulsaim laev ajaloos

 1912. AASTA 10. APRILL: Titanic suundub Inglismaalt Southamptonist USA-sse New Yorki.

 11. APRILL: pärast reisijate pealevõtmist Prantsusmaal Cherbourg’is ja Iirimaal Queenstownis (nüüd Cobh) võtab Titanic kursi Atlandi ookeanile.

 14. APRILL: umbes kell 23.40 põrkab Titanic kokku jäämäega.

15. APRILL: kell 2.20 vajub Titanic põhja, elu kaotab ligikaudu 1500 inimest.

MILLINE laev oli Titanic? Mis põhjustas selle huku? Vastused nendele küsimustele võib anda külaskäik Põhja-Iirimaal Belfasti lähedal asuvasse Ulsteri rahva- ja transpordimuuseumisse.

Mis tegi Titanicu eriliseks?

Rahva- ja transpordimuuseumi endine kuraator Michael McCaughan sõnab, et Titanic on „kuulsaim laev ajaloos”. Ent see laev polnud sugugi ainulaadne. See oli Belfastis Harland & Wolffi laevatehastes ehitatud kolmest hiigelalusest teine. * Titanic oli oma aja üks suuremaid laevu: 269 meetrit pikk ja 28 meetrit lai.

Laevakompanii White Star Line soovis nende hiigelsuurte liinilaevadega saavutada juhtpositsiooni äärmiselt tulusatel Põhja-Atlandi laevaliinidel. White Star Line ei suutnud aga kiiruses võistelda oma rivaaliga Cunard Line. Seepärast keskendus kompanii suuremate ja luksuslikumate aluste ehitamisele, et tõmmata ligi rikkaid ja kuulsaid.

Kuid Titanicul oli potentsiaali saavutada veel üks eesmärk. „Aastatel 1900–1914 läks igal aastal Ameerika Ühendriikidesse umbes 900 000 immigranti,” sõnab Põhja-Iirimaa rahvusmuuseumi direktor William Blair. Nende immigrantide Euroopast Ameerika Ühendriikidesse toimetamine andis Põhja-Atlandi laevakompaniidele suurima sissetuleku ja Titanicut taheti sel eesmärgil kasutada.

Tragöödia

Titanicu kapten Edward Smith teadis, millist ohtu Põhja-Atlandi jäämäed endast kujutavad. Ta oli laeval Olympic seda liini sageli sõitnud. Teised laevad olid korduvalt edastanud hoiatusi jäämägede kohta, kuid kapten eiras hoiatusi või ei saanud neid kätte.

Ühtäkki teatas Titanicu vahimadrus, et ees on jäämägi – kuid oli juba liiga hilja! Kuigi esimesel tüürimehel õnnestus vältida kokkupõrget jäämäega täisnurga all, riivas Titanic küljega siiski jäämäge. See kahjustas laevakeret ja merevesi paiskus mühinal mitmesse laeva esiosa sektsiooni. Kapten Smithile selgus peagi, et laev on hukkumisele määratud. Ta edastas appikutsesignaale ja käskis päästepaadid alla lasta.

Titanicul oli 16 päästepaati ja neli kokkupandavat paati. Ühtekokku oleks need mahutanud umbes 1170 inimest, kuid laeval oli ligikaudu 2200 reisijat ja meeskonnaliiget. Asja tegi hullemaks see, et paljud paadid lasti vette pooltühjalt. Ja enamik paate ei üritanudki otsida võimalikke ellujäänuid, kes olid vette hüpanud. Lõppkokkuvõttes pääses õnnetusest eluga kõigest 705 inimest!

Järelmõju

Pärast Titanicuga juhtunud õnnetust kehtestasid merendusspetsialistid nõuded, mis parandasid meresõidu ohutust. Üks selline nõue oli, et tulevikus peab igal laeval olema nii palju päästepaate, et kohti jaguks kõigile pardalviibijatele.

Aastaid usuti, et Titanic uppus nii kiiresti sel põhjusel, et keresse tekkis jäämäega toimunud saatusliku kokkupõrke tagajärjel hiigelsuur lõhe. Ent 1985. aastal, kui Titanicu vrakk ookeani põhjast üles leiti, jõudsid uurijad teistsugusele järeldusele: jäine vesi oli laeva metalli kahjustanud, muutes selle rabedaks ja mõranevaks. Kõigest kolm tundi pärast kokkupõrget murdus laev pooleks ja läks põhja ning jäi tähistama meresõiduajaloo suurimat katastroofi. *

[Allmärkused]

[Kaart lk 24]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Southampton

↓

Cherbourg

↓

Queenstown (Cobh)

↓

Titanicu õnnetuspaik

New York

ATLANDI OOKEAN

[Pilt lk 22, 23]

Titanic ehitusjärgus

[Pilt lk 23]

Titanicu sõukruvid

[Pilt lk 23]

Töölised lahkumas Harland & Wolffi laevatehastest, Belfast, Iirimaa

[Pilt lk 24]

Titanicu kapten E. Smith (paremal) koos ülemlaekur Herbert McElroyga

[Allikaviide]

© Courtesy CSU Archive/age fotostock

[Piltide allikaviited lk 22]

Lk 22 ja 23: lahkumine Southamptonist, laev ehitusjärgus, laevatehas: © National Museums Northern Ireland; sõukruvid: © The Bridgeman Art Library

[Pildi allikaviide lk 25]

© SZ Photo/Knorr & Hirth/Bridgeman Art Library