Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 PILK MINEVIKKU

Zheng He

Zheng He

„Oleme mereavarustel läbinud rohkem kui sada tuhat liid * ja näinud tohutu suuri ookeanilaineid, mis kõrguvad mägedena taeva poole; oleme kohtunud silmast silma võõraste rahvastega kaugetes maades . . . meie purjelaevad jätkasid päeval ja ööl oma uhket ja kiiret tähelendu nagu pilved, läbides metsikuid laineid, justkui oleksime sammunud mööda linna peatänavat.”(Arvatavasti Zheng He sõnad 15. sajandist pärineval raidkirjal Hiinas Fujiani provintsis Changles.)

HIINA on maa, kus kõik on suur. Selle rahvastik on maailma suurim ja pindala üks suurimaid. Hiinlased ehitasid Hiina müüri, mis on ajaloo üks silmapaistvamaid ehitusprojekte. Võimsatest laevadest koosnev laevastik, mille ehitasid Hiina Mingi dünastia keisrid Yongle ja Xuande, oli suurem kui ükski teine, mis moodustati viie järgneva sajandi jooksul. Selle laevastiku admiraliks oli Edela-Hiinast pärit muslim Zheng He.

VÕIM, KAUBANDUS JA MAKSUD

Sellelt raidkirjalt, mida artikli alguses osaliselt tsiteeritakse, selgub, et Zheng He missiooniks oli „näidata keisrivõimu vooruslikkust ja kohelda lahkelt kaugeid rahvaid”. Seal öeldakse, et nende merereiside tulemusena „on riigid horisondi taga ja kuni maa äärteni saanud Hiina alamateks . . . Võõramaalased merede tagant . . . on tulnud [keisrikotta] visiidile, tuues kaasa kallihinnalisi esemeid ja kingitusi.”

Mõned sadamad, kuhu Zheng He oma laevastikuga jõudis

Selle üle, miks Mingi keisrid neid merereise korraldasid, on palju vaieldud. Mõnede meelest oli Zheng He võimsa kuid rahumeelse rahva kultuuri edendav heatahte saadik. Teiste meelest oli tema eesmärgiks kehtestada  agressiivselt oma võimu vasallriikide üle. On tõsi, et Zheng He jagas oivalisi kingitusi ja pakkus poliitilist tuge valitsejatele, kes ta hea meelega vastu võtsid, ent need, kes keeldusid talle allumast ja Mingi keisrile maksu maksmast, ta alistas ja viis vangi. Zheng He muljetavaldavate merereiside tulemusena saatsid paljud India ookeani äärsed valitsejad oma saadikud Hiinasse keisrile austust avaldama.

Igatahes oli Zheng He laevastiku lastiks Mingi käsitööliste võrreldamatu lakkehistöö, portselan ja siid, et müüa neid kaugete maade sadamates. Koju naasti kalliskivide, elevandiluu, maitseainete, troopilise puidu ja teiste luksuskaupadega, mis olid hiinlaste seas kõrges hinnas. Samuti toodi kaasa üks kaelkirjak, mis olevat Hiinas omajagu segadust tekitanud. Sellise kauba- ja ideedevahetuse tulemusena sai välismaailm aimu 15. sajandi suurejoonelisest Hiina ühiskonnast.

Neid tähelepanuväärseid reise ei korraldatud kuigi kaua. Vaid mõnikümmend aastat pärast Zheng He merereise loobus Hiina kaubavahetusest ja suhtlemisest teiste riikidega. Uus keiser ja tema konfutsianistidest nõunikud ei pidanud vajalikuks vaadata Hiina piiridest kaugemale ning püüdsid riiki välismõjude eest isoleerida. Nad tahtsid, et mälestus aardelaevadest vajuks unustusehõlma, ning tõenäoliselt hävitasid nad ülestähendused neist merereisidest ja ka laevad. Alles viimasel ajal on nii Hiinas kui ka mujal maailmas saadud rohkem teada sellest suursugusest ajajärgust, mil Zheng He võimas laevastik merd kündis.

^ lõik 3 Lii on Hiina mõõtühik, mille pikkus on sajandite jooksul varieerunud. Arvatakse, et Zheng He ajal oli üks lii umbes pool kilomeetrit.