MILJARDID inimesed on lugenud või kuulnud sellest, kuidas Piiblis kirjeldatakse universumi loomist. 3500 aastat tagasi kirja pandud ülestähendus algab tuttavate sõnadega: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.”

Ent paljud inimesed ei tea, et ristiusu vaimulikud, sealhulgas kreatsionistid ja fundamentalistid, on muutnud Piiblis kirjasoleva loomisloo paljudeks müütideks, mis pole kooskõlas sellega, mida Piibel tegelikult ütleb. Nende tõlgendused on vastuolus teaduslike faktidega. Ehkki need väljamõeldised ei põhine Piiblil, on mõned just nende tõttu Piibli kõrvale heitnud, pidades seda muinasjutuks.

Enamik inimesi ei tea, mida Piibel tegelikult maailma loomisest räägib. Sellest on kahju, sest Piibli jutustus universumi saamisloost on väga loogiline ja usutav. See on ka kooskõlas teaduslike avastustega. Piibli loomislugu võib sind meeldivalt üllatada.

Piibli jutustuse aluseks on tõsiasi, et on olemas keegi kõrgem olend, kõikvõimas Jumal, kes on kõik loonud. Kes ta on ja milline ta on? Piiblist selgub, et ta erineb paljuski jumalustest, mis esinevad massikultuuris ja peamistes usundites. Temast, kes on kõige olemasoleva looja, teab enamik inimesi väga vähe.

• Jumal on isik. Ta ei ole ebamäärane ja mitteisikuline jõud, mis universumis sihitult ringi hõljub. Tal on mõistus, tunded ja eesmärgid.

• Jumala jõul ja tarkusel pole piire. Seepärast on kogu loodu, eriti elusolendid, nii keeruka ehitusega.

• Jumal on loonud kogu mateeria. Seega ei ole võimalik, et ta koosneks elementidest, mille ta ise on loonud. Ta on vaim ehk mittemateriaalne isik.

• Jumala olemasolu ei ole ajaliselt määratletav. Ta on alati olemas olnud ja on seda ka edaspidi. Keegi ei ole teda loonud.

• Jumalal on nimi, mis esineb Piiblis tuhandeid kordi. Tema nimi on Jehoova.

• Jumal Jehoova armastab inimesi ja hoolib neist.

Piiblis on kirjas, et Jumal lõi „taevad ja maa”. See lause ei täpsusta, kui palju aega universumi loomiseks kulus, ega räägi ka meetoditest, mida Jumal seejuures kasutas. Kuidas suhtuda kreatsionistide seisukohta, et universum loodi kuue 24-tunnise päevaga? Selline uskumus põhineb täiesti valel arusaamal Piiblist ja ka teadlased ei tunnusta seda. Vaatame, mida Piibel tegelikult ütleb.

• Fundamentalistide ja kreatsionistide väited, et loomispäevad olid 24 tunni pikkused, ei põhine Piiblil.

• Piiblis kasutatakse sõna „päev” erinevate ajaperioodide kohta. Mõnikord ei ole selle pikkust täpsustatud. Esimeses Moosese raamatus toodud loomislugu on üks näide selle kohta.

• Piiblis mainitud 6 loomispäeva võisid igaüks kesta koguni tuhandeid aastaid.

• Enne kui algas esimene loomispäev, oli Jumal juba loonud universumi ja ka planeedi Maa.

• Tõenäoliselt olid 6 loomispäeva pikad ajaperioodid, mille jooksul Jumal Jehoova valmistas Maad ette inimasustuseks.

• Piibli loomislugu ei ole vastuolus sellega, mida teadlased ütlevad universumi vanuse kohta.

Paljud, kes ei usu Piiblit, on omaks võtnud teooria, et elusolendid on arenenud elututest keemilistest elementidest tundmatu ja eesmärgita protsessi käigus. Oletuste kohaselt tekkis mingil hetkel bakteri-sarnane isepaljunev organism, millest on välja arenenud kõik tänapäeval teadaolevad liigid. See tähendaks muu hulgas seda, et ka ülimalt keerukas inimorganism on alguse saanud bakterist.

Evolutsiooniteooriat tunnustavad isegi paljud need, kes peavad Piiblit Jumala Sõnaks. Nad küll usuvad, et Jumal lõi elu maa peal, kuid arvavad, et pärast ta lihtsalt vaatas pealt või juhtis evolutsiooni protsessi. Selline arusaam ei põhine aga Piiblil.

• Piibel annab teada, et Jumal Jehoova lõi kõik põhilised taime- ja loomaliigid ning ka täiusliku mehe ja naise, kes olid enesest teadlikud ja kel oli võime armastada, teha tarku valikuid ja olla õiglane.

• Jumala loodud looma- ja taimeliikides on ilmselgelt toimunud muutused ning liikide siseselt on tulnud esile variatsioone. Paljudel juhtudel on sel viisil tekkinud uued eluvormid üksteisest vägagi erinevad.

• Piibli loomislugu ei ole vastuolus teadusliku seisukohaga, et liigi siseselt esineb variatsioone.

19. sajandi keskel avaldas briti bioloog Alfred Russel Wallace oma ideed, mis olid kooskõlas Charles Darwini evolutsiooniteooriaga, mille aluseks oli looduslik valik. Ent isegi see tunnustatud evolutsionist olevat öelnud: „Need, kel on silmad, mis näevad, ja pea, mis on harjunud mõtlema, võivad igas väikseimaski rakus, ka veres, kogu maal ja igal pool maailmaruumis . . . näha intelligentset ja teadlikku juhtimist, teisisõnu Mõistust.”

Peaaegu kaks tuhat aastat varem pandi Piiblisse kirja järgmised sõnad: „Sest tema [Jumala] nähtamatud omadused, nii tema igavene jõud kui ka jumalikkus, on maailma loomisest alates selgelt nähtavad, kuna neid võib tähele panna selle kaudu, mis on valmistatud” (Roomlastele 1:20). Aeg-ajalt on hea seisatada ja mõelda selle peale, kui hämmastavalt keerukas on loodus — nii rohulibled kui ka suured taevakehad. Kui uurime kõike seda, mis on loodud, siis veendume Looja olemasolus.

Võib aga tekkida küsimusi: kui on olemas armastav Jumal, kes on kõik loonud, siis miks ei tee ta lõppu kannatustele? Kas ta on oma maised loodud hüljanud? Mida toob tulevik? Piiblis leidub palju teisigi peidusolevaid tõdesid, mis on jäänud inimeste ideede ja religioossete valede varju. Selle ajakirja väljaandjad Jehoova tunnistajad aitavad sind hea meelega, kui soovid õppida tundma Piibli selgeid õpetusi ning saada rohkem teada inimkonna tuleviku ja meie Looja kohta.