MIDA ARVATAKSE.

Mõnes kultuuris ei peeta abieluväliseid seksuaalsuhteid valeks, eriti kui sellised suhted on mehel. Pealegi ei arva paljud, et abielu peaks olema kestev liit.

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Piibli järgi on abielurikkumine üldiselt see, kui abielus inimene on vabatahtlikult seksuaalsuhetes kellegagi, kes pole tema abikaasa. (Iiob 24:15; Õpetussõnad 30:20.) Jumal jälestab abielurikkumist. Muistses Iisraelis karistati selle teo eest surmaga. (3. Moosese 18:20, 22, 29.) Jeesus õpetas, et tema järelkäijad ei tohi abielu rikkuda. (Matteuse 5:27, 28; Luuka 18:18—20.)

MIKS ON SEE NII TÕSINE ASI.

Abielurikkuja murrab pühalikku tõotust, mille ta abielludes oma kaasale andis. Abielurikkumine on ka patt Jumala vastu. (1. Moosese 39:7—9.) See võib julmalt lahutada lapse oma vanemast. Pealegi, Piibel hoiatab: „Jumal mõistab kohut hoorajate ja abielurikkujate üle.” (Heebrealastele 13:4.)

„Kõik hoidku abielu au sees ja abieluvoodi olgu rüvetamata.” (Heebrealastele 13:4)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Piibel lubab abielus inimesel oma abielu lahutada, kui tema kaasa on olnud truudusetu. (Matteuse 19:9.) Niisiis on süütul poolel õigus otsustada, kas jääda oma abikaasa juurde või taotleda lahutust. See on igaühe isiklik otsus. (Galaatlastele 6:5.)

Jumala silmis on abielu eluaegne püha liit. (1. Korintlastele 7:39.) Jumalale on ülimalt vastumeelne see, kui keegi tahab lahutada tühistel põhjustel, näiteks lihtsalt sellepärast, et ta pole oma abikaasaga rahul. Seepärast ei peaks otsust lahutada langetama kergekäeliselt. (Malaki 2:16; Matteuse 19:3—6.)

„Mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise endast lahutab muul põhjusel kui hooruse pärast, seab naise ohtu rikkuda abielu.” (Matteuse 5:32)

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Ei. Piibel näitab, et Jumal andestab neile, kes oma patte kahetsevad ja end muudavad, sealhulgas neile, kes on rikkunud abielu. (Apostlite teod 3:19; Galaatlastele 5:19—21.) Piibel näiteks ütleb, et mõned, kes olid olnud abielurikkujad, kuid olid patuelu lõpetanud, said Jumalaga headesse suhetesse. (1. Korintlastele 6:9—11.)

Jumala halastus ilmnes muistse Iisraeli kuninga Taaveti puhul, kes rikkus abielu ühe oma sõjamehe naisega. (2. Saamueli 11:2—4.) Piibel ütleb, et „see, mida Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis väga halb”. (2. Saamueli 11:27.) Kui aga Taavetit noomiti, siis ta kahetses ning Jumal andestas talle. Sellegipoolest tuli Taavetil kannatada oma teo valusaid tagajärgi. (2. Saamueli 12:13, 14.) Tark kuningas Saalomon kirjutas hiljem: „See, kes rikub naisega abielu, on meeletu.” (Õpetussõnad 6:32.)

MIDA SA PEAKSID TEGEMA.

Kui oled abielu rikkunud, peaksid nii Jumalalt kui ka oma abikaasalt andestust paluma. (Laul 51:1—5.) Õpi abielurikkumist vihkama, nagu Jumal seda teeb. (Laul 97:10.) Hoidu kindlameelselt pornograafiast, seksuaalfantaasiatest, flirtimisest ja kõigest muust, mis võiks äratada sinus kirge kellegi teise kui oma abikaasa vastu. (Matteuse 5:27, 28; Jaakobuse 1:14, 15.)

Kui su abikaasa on olnud truudusetu, siis tea, et Jumal mõistab, mida sa läbi elad. (Malaki 2:13, 14.) Otsi temalt lohutust ja juhatust ning „tema hoolitseb su eest”. (Laul 55:22.) Kui otsustad abikaasale andestada ja temaga kokku jääda, tuleb teil mõlemal vaeva näha, et oma abielusidet tugevdada. (Efeslastele 4:32.)

„Jehoova annab su patu sulle andeks,” ütles prohvet Naatan Taavetile, kes kahetses oma abielurikkumist. (2. Saamueli 12:13)