Hinnangute järgi on maailmamere põhja all koguni 500 000 kuupkilomeetri suurused vähesoolase vee varud. „Meretase oli [kunagi] palju madalam kui praegu,” ütleb Vincent Post Adelaide’is asuvast Flindersi ülikoolist. Seega oli rannajoon kaugemal. Niisiis täitusid tollal vihmaveega maapõuekihid, mis on praegu merepõhja all. Teadlased loodavad, et tulevikus saab neid merealuseid veevarusid kasutada mingi osa inimeste tarbeks neist rohkem kui 700 miljonist, kellel on praegu piiratud ligipääs puhtale veele.

Pooled Sahara kõrbe suurte loomade liikidest on nüüdseks sealt kas üldse kadunud või siis asustavad vaid üht protsenti või veel väiksemat osa oma kunagisest elupaigast. Piirkonnas valitsev ebastabiilsus ja laialtlevinud küttimine on selles süüdi ainult osaliselt. Kuigi kõrbete bioloogiline mitmekesisus on võrreldav metsade omaga, pööratakse teadlaste sõnul kõrbete elurikkusele vähem tähelepanu, kuna selleks ei eraldata piisavalt raha. Seetõttu on looduskaitsjatel raske hoida silma peal kõrbete ohustatud ökosüsteemidel.

Hinnangute kohaselt oli 2012. aastal iga kaheksanda surmajuhtumi põhjuseks õhusaaste. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul „on õhusaaste nüüd suurim keskkonnast tingitud terviserisk”.