Teil oli abikaasaga just tüli. „Mina ei pea vabandust paluma, tema ju alustas,” arutled sa endamisi.

Sa jätad asja sinnapaika, aga pinge teie vahel ei kao. Kaalud korra veel andekspalumist, kuid sõnad „Palun vabandust!” lihtsalt ei tule sul üle huulte.

Uhkus. Abielumees Charles * tunnistab: „Mõnikord on mul raske vabandust paluda, kuna ma ei suuda oma ego maha suruda.” Liigse uhkuse tõttu võib sul olla piinlik tunnistada oma süüd asjas.

Suhtumine. Võid tunda, et andekspalumine tuleb kõne alla vaid siis, kui sina oled probleemis süüdi. Naine nimega Laura ütleb: „Kui tean, et olen ise sada protsenti süüdi, on lihtne vabandust paluda. Aga kui mõlemad on öelnud asju, mida poleks pidanud, siis on see juba raskem. Sest miks peaksin mina andeks paluma, kui valesti käitusime mõlemad?”

Sa võid end veelgi rohkem õigustada, kui tunned, et juhtunus on süüdi ainult su abikaasa. Abielumees Joseph ütleb: „Kui usud siiralt, et sina pole teinud midagi valesti, siis vabanduse mittepalumisega sa justkui kuulutaksid end süütuks.”

Kasvatus. Võib-olla oled sa üles kasvanud peres, kus vabanduse palumine oli harv nähtus. Sel juhul pole sa ehk õppinud oma vigu tunnistama. Kuna sa lapsena kuigi sageli andeks ei palunud, pole sa varmas seda ka täiskasvanueas tegema.

Mõtle oma abikaasale. Meenuta, kui hästi sa end tundsid, kui keegi sinu käest andeks palus. Lase oma abikaasal sama tunda. Isegi kui sa end juhtunus süüdi ei tunne, võid paluda vabandust sellepärast, et sa oma kaasale tahtmatult haiget tegid. Nii aitad tal haavumisest üle saada. Piibli põhimõte: Luuka 6:31.

Mõtle oma abielu peale. Oma kaasalt andeks paludes ei kaota sa midagi, kuid su abielu võidab. Piiblis öeldakse, et see, kes jääb solvunuks, on järeleandmatum kui kindluslinn. (Õpetussõnad 18:19.) Kui abikaasad on teineteise suhtes kaitsepositsioonil, on rahu taastamine väga raske, kui mitte võimatu. Samas vabandust paludes hoiad ära, et väiksest tülist ei kasvaks suurem vastasseis. Nõnda näitad, et pead oma abielu enda minast tähtsamaks. Piibli põhimõte: Filiplastele 2:3.

Ära viivita andekspalumisega. On tõsi, et kui sa ei tunne end täielikult süüdi, võib vabanduse palumine raske olla. Kuid abikaasa eksimused ei anna sulle õigust halvasti käituda. Ära siis kõhkle andeks paluda, mõeldes, et küll aja jooksul läheb abikaasal pahameel üle. Kui sina andeks palud, on ka su kaasal lihtsam andeks paluda. Ning mida rohkem sa andeks palud, seda kergem on sul seda teha. Piibli põhimõte: Matteuse 5:25.

Ole siiras. Enda õigustamine pole sama mis andekspalumine. Vabanduse palumiseks ei saa nimetada ka seda, kui sa — võib-olla koguni iroonilisel toonil — ütled: „Vabandust, ma ei arvanud, et sa selles asjas nii tundlik oled.” Vastuta oma tegude eest ja tunnista, et haavasid oma kaasat, ükskõik kas sinu meelest on tema tunded põhjendatud või mitte.

Vaata tõele näkku. Tunnista alandlikult, et ka sina teed vigu. Kõik teevad. Kuigi sulle võib tunduda, et sina pole tülis süüdi, mööna, et sinu arusaam asjast pole veel kogu tõde. Piiblis öeldakse: „Kes räägib tüliküsimuses esimesena, sel näib olevat õigus, kuni tuleb teine ja teda põhjalikult küsitleb.” (Õpetussõnad 18:17.) Vabandus on kergem tulema, kui sul on realistlik suhtumine endasse ja oma puudustesse.