1. Mida oli vaja selleks, et ilmuda Pärsia kuninga ette?

KUJUTLE end elamas umbes 2500 aastat tagasi Pärsias. Sa soovid rääkida kuningaga ja rändad selleks Susa linna. Ent sul ei tuleks pähegi ilmuda tema ette, ilma et sa oleksid selleks eelnevalt temalt loa saanud. See võiks sulle maksta elu. (Ester 4:11.)

2. Kuidas Jehoova tahab, et me tema poole pöördumisse suhtuksime?

² Me võime tõesti olla tänulikud, et Jehoova pole nagu Pärsia kuningas. Ta on küll mistahes inimvalitsejast määratult kõrgem, kuid on igal ajal valmis meid kuulama. Ta soovib, et me ei kardaks tema poole pöörduda. Kuigi Jehoovat on nimetatud vägevaks loojaks, kõrgeimaks valitsejaks ja kõikvõimsaks, ergutab ta meid pöörduma tema kui oma isa poole. (Matt. 6:9.) Kas pole liigutav!

3. Miks me võime kutsuda Jehoovat isaks ja mida me selles artiklis arutame?

³ Me võime kutsuda Jehoovat isaks, sest ta on meie elu allikas. (Laul 36:9.) Kuna ta on meie isa, peame talle kuuletuma. Kui teeme seda, mida ta meil teha palub, toob see meile suurepäraseid õnnistusi. (Heebr. 12:9.) Muu hulgas on meil võimalus elada igavesti, kas siis taevas või maa peal. Kuid juba praegu on tema tahte järgi elamisel head tulemused. Selles artiklis arutame, milles ilmneb Jehoova isalik hool meie eest ja miks me võime olla kindlad, et ta ei hülga meid kunagi. Kõigepealt aga  vaatame, miks võib öelda, et meie taevane isa armastab meid ja hoolib meist.

4. Miks on mõnel raske pidada Jehoovat oma isaks?

⁴ Kas sul on raske pidada Jehoovat oma isaks? Mõni võib tunda, et on temaga võrreldes nii väike ja tühine. Ta võib kahelda, kas kõikvõimas Jumal tõesti hoolib ka temast. Kuid meie taevane isa ei taha, et me nii mõtleksime. Ta on andnud meile elu ja ta soovib, et meil oleksid temaga lähedased suhted. Paulus selgitas seda oma kuulajatele Ateenas ja ütles, et Jehoova pole kaugel mitte ühestki meist. (Ap. t. 17:24–29.) Jehoova tahab, et igaüks meist räägiks temaga nii, nagu laps räägib oma vanematega, kes teda armastavad.

5. Mida me võime ühe õe loost õppida?

⁵ Mõnel võib olla raske suhtuda Jehoovasse kui isasse selle pärast, et tema enda isa näitas tema vastu vähe armastust või ei teinud seda üldse. Näiteks üks õde ütleb: „Minu isa oli väga karm. Kui hakkasin Piiblit uurima, oli mul raske pidada Jehoovat oma taevaseks isaks. Ent kui ma olin teda tundma õppinud, siis asi muutus.” Kas sina tunned samamoodi? Kui nii, siis võid olla kindel, et ka sul on võimalik hakata suhtuma Jehoovasse kui parimasse isasse.

6. Mis on üks viis, kuidas Jehoova aitab meil pidada teda oma isaks? (Vt Matt. 11:27.)

⁶ Üks viis, kuidas Jehoova aitab meil pidada teda oma isaks, on see, et ta on lasknud Piiblisse kirja panna Jeesuse sõnad ja teod. (Loe Matteuse 11:27.) Jeesus jäljendas oma isa nii täpselt, et ta võis öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh. 14:9.) Jeesus rääkis Jehoovast tihti kui isast. Ainuüksi evangeeliumites on umbes 165 kohta, kus Jeesus kasutas Jehoovast kõneldes sõna „isa”. Miks ta nii toimis? Üheks põhjuseks oli soov inimesi veenda, et Jehoova on nende armastav isa. (Joh. 17:25, 26.)

7. Mida me võime Jehoova kohta õppida sellest, kuidas ta kohtles Jeesust?

⁷ Mida me võime Jehoova kohta õppida sellest, kuidas ta kohtles oma poega Jeesust? Jehoova kuulas alati Jeesuse palveid. Ja ta mitte ainult ei kuulanud, vaid ka vastas neile. (Joh. 11:41, 42.) Jeesus tundis kõigis katsumustes oma isa armastust ja tuge. (Luuka 22:42, 43.)

8. Mil moel Jehoova Jeesuse eest hoolitses?

⁸ Jeesus tunnustas, et taevane isa on tema elu allikas ja alalhoidja. Ta ütles: „Mina elan tänu Isale.” (Joh. 6:57.) Jeesus usaldas täielikult oma isa. Jehoova andis talle kõik eluks vajaliku. Ja mis veelgi tähtsam, Jehoova aitas tal jääda temale ustavaks. (Matt. 4:4.)

9. Millest ilmneb, et Jehoova oli Jeesusele hooliv isa?

⁹ Jehoova kandis hoolt selle eest, et Jeesus võiks olla kindel tema toetuses. (Matt. 26:53; Joh. 8:16.) Kuigi Jehoova lubas Jeesusel kogeda katsumusi, aitas ta tal neis vastu pidada. Jeesus oli veendunud, et kõik tema kannatused on vaid ajutised. (Heebr. 12:2.) Niisiis tõendas Jehoova oma armastust Jeesuse vastu sellega, et hoolitses tema eest ning kuulas, õpetas ja toetas teda. (Joh. 5:20; 8:28.) Mõtleme nüüd aga sellele, kuidas kannab taevane isa samamoodi hoolt meie eest.

10. Milles ilmneb Jehoova armastus meie vastu, nagu näitab Laul 66:19, 20?

¹⁰ Jehoova kuulab meie palveid. (Loe Laul 66:19, 20.) Jehoova ei taha, et me piiraksime seda, kui sageli, kui pikalt või mille pärast me palvetame. Ta ergutab meid palvetama tihti. (1. Tess. 5:17.) Me võime minna palves Jehoova ette igal ajal ja igal pool. Ta pole kunagi liiga hõivatud, et meid ära kuulata. Tal on alati meie jaoks aega. Kui usume, et Jehoova kuulab meie palveid, lähendab see meid temaga. Laulukirjutaja ütles: „Ma armastan Jehoovat, sest ta kuuleb mu häält.” (Laul 116:1.)

11. Kuidas Jehoova meie palvetele reageerib?

¹¹ Meie taevane isa mitte lihtsalt ei kuule meie palveid, vaid ka vastab neile. Johannes ütles veendunult: „Kui me palume Jumalalt midagi kooskõlas tema tahtega, siis ta kuulab meid.” (1. Joh. 5:14, 15.) Muidugi ei pruugi Jehoova vastata meie palvetele nii, nagu meie ootame. Ta teab, mis on meile parim, ja seepärast on tema vastus vahel eitav või tuleb meil lihtsalt vastust oodata. (2. Kor. 12:7–9.)

12., 13. Mis viisidel Jehoova meie eest hoolitseb?

¹² Jehoova hoolitseb meie eest. Ta teeb seda, mida ta ise kõigilt perepeadelt ootab. (1. Tim. 5:8.) Ta annab oma lastele kõik eluks vajaliku. Ta ei taha, et me muretseksime toidu, riiete või eluaseme pärast. (Matt. 6:32, 33; 7:11.) Armastava isana on Jehoova tegutsenud selle nimel, et meil oleks ka tulevikus kõik hästi.

¹³ Kuid kõige tähtsam on see, et ta aitab meil jääda ustavaks. Piibli kaudu on ta andnud meile teada tõe tema enda, tema eesmärkide, elu mõtte ja tuleviku kohta. Ta on näidanud meist igaühe vastu isiklikku huvi, kasutades meie õpetamiseks vanemaid või kedagi teist. Ja ta aitab meid lahkelt ka praegu kas siis kogudusevanemate või teiste küpsete vendade-õdede kaudu. Lisaks annab Jehoova meie usuperele juhatust koosolekutel. Neil ja teistelgi viisidel kannab ta isalikult hoolt meie kõigi eest. (Laul 32:8.)

14. Miks Jehoova meid õpetab ja kuidas ta seda teeb?

¹⁴ Jehoova õpetab meid. Erinevalt Jeesusest oleme meie ebatäiuslikud. Seepärast hõlmab meie õpetamine seda, et taevane isa manitseb meid vajadusel. Piiblis öeldakse: „Keda Jehoova armastab, seda ta manitseb.” (Heebr. 12:6, 7.) Jehoova manitseb meid mitmeti. Näiteks võib ta seda teha pühakirja, koosolekute või vahel ka kogudusevanemate kaudu. Ent ükskõik kuidas ta seda teeb, on see alati ajendatud armastusest. (Jer. 30:11.)

15. Kuidas Jehoova meid toetab?

¹⁵ Jehoova toetab meid katsumustes. Nii nagu inimisa toetab raskel ajal oma lapsi, nii toetab ka taevane isa raskustes meid. Ta annab meile püha vaimu, et kaitsta meid kõige eest, mis võiks kahjustada suhteid temaga. (Luuka 11:13.) Samuti aitab ta meid siis, kui oleme masendunud. Näiteks on ta andnud imelise lootuse, mis annab meile raskel ajal jõudu. Ükskõik mis meiega ka ei juhtu, meie hooliv isa heastab tulevikus kogu kahju, mis meile on põhjustatud.  Kõik praegused kannatused on ajutised, kuid Jehoova õnnistused on igavesed. (2. Kor. 4:16–18.)

16. Mis juhtus Aadama sõnakuulmatuse tõttu?

¹⁶ Jehoova armastust võib näha ka selles, kuidas ta toimis siis, kui inimajaloo alguses tekkisid probleemid. Kuna Aadam oli talle sõnakuulmatu, kaotasid nii tema kui ka ta järeltulijad koha Jehoova õnnelikus peres. (Rooml. 5:12; 7:14.) Kuid Jehoova ei jätnud asja nii.

17. Mida tegi Jehoova kohe pärast Aadama mässu?

¹⁷ Jehoova karistas Aadamat, kuid ta andis tema järeltulijatele lootuse. Ta tõotas, et kuulekad inimesed saavad tulevikus taas tema pere liikmeteks. (1. Moos. 3:15; Rooml. 8:20, 21.) Selle tõotuse täitmiseks andis ta oma armsa poja Jeesuse lunastusohvriks. Sellega ta näitas, kui suur on tema armastus meie vastu. (Joh. 3:16.)

18. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova soovib meid oma perre, isegi kui oleme eksiteele sattunud?

¹⁸ Kuigi me oleme ebatäiuslikud, soovib Jehoova meid oma perre. Ta ei pea meid mingil juhul koormaks. Me võime talle küll vahel pettumust valmistada ja mõni võib isegi tema juurest ära minna, kuid ta ei kaota meie suhtes lootust. Jeesus rääkis Jehoova isaliku hoole ilmestamiseks loo kadunud pojast. (Luuka 15:11–32.) Isa selles loos ei loobunud lootmast, et tema poeg tuleb koju tagasi. Kui poeg oli koju jõudmas, ruttas isa talle rõõmsalt vastu. Kui oleme eksiteele sattunud, kuid kahetseme tehtut, siis võime olla kindlad, et meie kallis isa on meeleldi valmis meile andestama.

19. Kuidas teeb Jehoova heaks Aadama põhjustatud kahju?

 ¹⁹ Ehkki Aadam põhjustas palju kahju, teeb meie taevane isa kõik heaks. Pärast Aadama vastuhakku otsustas Jehoova, et 144 000 inimest hakkavad kuningate ja preestritena koos Jeesusega taevas teenima. Uues maailmas aitavad Jeesus ja tema kaasvalitsejad sõnakuulelikel inimestel jõuda täiuseni. Pärast viimast kuulekuse katset annab Jehoova neile igavese elu. Siis elavad kõikjal maa peal Jehoova täiuslikud pojad ja tütred ning see teeb talle kahtlemata suurt rõõmu.

20. a) Kuidas on Jehoova näidanud, et ta armastab meid väga? b) Mida me järgmises artiklis arutame?

²⁰ Jehoova tõesti armastab meid väga. Ta on parim isa. Ta kuulab meie palveid ja annab meile kõik, mida me vajame, et elada ja jääda talle ustavaks. Ta õpetab ja toetab meid. Samuti on tal meile varuks imelised õnnistused tulevikus. Kui mõtleme sellele, kuidas taevane isa meid armastab ja meie eest hoolitseb, teeb see südame soojaks. Järgmises artiklis arutame, kuidas saame meie, tema lapsed, väljendada oma armastust tema vastu.