Rebeka — jumalakartlik töökas naine
Rebeka – jumalakartlik töökas naine
OLETAME, et sul tuleb valida oma pojale naine. Missuguse inimese sa valiksid? Millised omadused tal peaksid olema? Kas sa otsiksid kena välimusega, intelligentset, lahket ja töökat naist või pööraksid peatähelepanu millelegi muule?
Sellise raske valiku ees seisis Aabraham. Jehoova oli tõotanud õnnistada tema järeltulijaid, kes põlvnevad Iisakist. Meie hakkame jutustust jälgima sealtmaalt, kui Aabraham on juba vana, aga ta poeg on ikka veel poissmees (1. Moosese 12:1–3, 7; 17:19; 22:17, 18; 24:1). Kuna Iisakile, tema tulevasele naisele ja nende järeltulijatele pidid saama osaks õnnistused, teeb Aabraham korraldusi, et leida Iisakile sobiv naine. Eelkõige peab naine olema Jehoova teenija. Kuna Kaananis, kus Aabraham elab, sellist naist ei leidu, tuleb teda otsida mujalt. Väljavalituks osutub Rebeka. Kuidas ta leitakse? Kas ta on vaimne inimene? Mida tema eeskuju meile õpetab?
Otsitakse kõlblikku naist
Aabraham saadab oma vanima sulase, tõenäoliselt Elieseri, kaugele Mesopotaamiasse, et ta otsiks Iisakile naist Aabrahami sugulaste seast, kes samuti Jehoovat teenivad. Ülesanne on sedavõrd kaalukas, et Elieser peab vanduma, et ta ei võta Iisakile naist kaananlaste hulgast. Aabraham käib selles osas talle tungivalt peale (1. Moosese 24:2–10).
Pärast seda kui Elieser on jõudnud Aabrahami sugulaste linna, läheb ta oma kümne 1. Moosese 24:11–14).
kaameliga kaevu äärde. Kujuta endale ette seda vaatepilti. On õhtu ja Elieser palvetab: „Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad vett viima. Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: joo, ja ma joodan ka su kaameleid! – on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile” (Tõenäoliselt teadis iga sealne naine, et janune kaamel võib ära juua suures koguses vett (kuni 100 liitrit). Seega pidi naine, kes pakub end jootma kümmet kaamelit, olema valmis kõvasti tööd rügama. Tema toimetamine, samal ajal kui teised abi pakkumata pealt vaatavad, näitab ilmselgelt, et ta on usin, visa, alandlik ja nii inimeste kui loomade vastu heasüdamlik.
Mis saab edasi? „Veel enne kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tuli välja Rebeka, kes oli sündinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus õlal. Ja tütarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ... Ta läks alla allika juurde, täitis kruusi ja tuli üles. Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: „Anna mulle oma kruusist pisut vett rüübata!” Tema vastas: „Joo, mu isand!” Ja ta tõstis kähku kruusi alla oma käele ning andis temale juua” (1. Moosese 24:15–18).
Kas Rebeka on sobiv naine?
Rebeka on Aabrahami vennapojatütar ning lisaks ilusale välimusele on ta ka vooruslik. Ta ei karda rääkida võõraga, samas ei ole ta liiga familiaarne. Kui Elieser küsib, annab ta mehele vastutulelikult juua. On ootuspärane, et ta seda teeb, kuna see on tavaline viisakusavaldus. Kuidas läheb aga katse teise osaga?
Rebeka lausub: „Joo, mu isand!” Kuid tema sõnad ei piirdu vaid sellega. Ta lisab: „Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud.” Rebeka on valmis rohkemgi tegema, kui on harilikult ootuspärane. Abivalmilt ’tühjendab ta kähku oma kruusi künasse ning jookseb jälle kaevule vett ammutama ja ammutab kõigile ta kaamelitele’. Ta toimetab agaralt. Jutustus jätkab: „Mees aga silmitses teda vaikides” (Kui Elieser saab teada, et tütarlaps on Aabrahami sugulane, kummardab ta alandlikult tänus Jehoova ette. Elieser uurib, kas tema isa majas on talle ja tema kaaslastele ööbimispaika. Rebeka vastab jaatavalt ning jookseb koju külalistest teatama (1. Moosese 24:22–28).
Kuulanud ära Elieseri loo, mõistavad Rebeka vend Laaban ja isa Betuel, et Jumal juhib asjade käiku. Kindlasti on Rebeka Iisakile määratud. „Võta tema ja mine!” ütlevad nad. „Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Jehoova on öelnud!” Mida Rebeka arvab? Kui talt küsitakse, kas ta on valmis kohe lahkuma, vastab ta heebrea keeles ühe sõnaga, mis tähendab ’ma lähen’. Rebeka ei ole kohustatud abieluettepanekut vastu võtma. Nagu Aabraham ütles, oli Elieser vandest vaba siis, „kui naine ei taha” ära minna. Kuid Rebeka näeb samuti asjades Jumala kätt ning seega lahkub ta viivitamata oma pere juurest, et abielluda mehega, kellega ta pole kunagi kohtunud. Selline julge otsus näitab ilmekalt, milline on tema usk. Rebeka on tõesti õige valik! (1. Moosese 24:29–59.)
Iisakit kohates katab Rebeka end looriga ja 1. Moosese 24:62–67).
tõendab sel moel enda allaheitlikkust. Iisak võtab ta endale naiseks ja hakkab kahtlemata tänu naise suurepärastele omadustele teda armastama (Kaksikud pojad
Rebeka on umbes 19 aastat lastetu. Lõpuks jääb ta ootama kaksikuid. Rasedus kulgeb aga raskelt, sest lapsed tõuklevad tema ihus, nii et Rebeka hüüab appi Jumalat. Meie võime teha sama moodi, kui oleme suures kitsikuses. Jehoova kuuleb Rebekat ja kinnitab teda: temast saab kahe rahva ema, ning „vanem orjab nooremat” (1. Moosese 25:20–26).
Need sõnad ei pruugi olla ainus põhjus, miks Rebeka armastab rohkem nooremat poega Jaakobit. Poisid on erinevad. Jaakob on „vagane mees”, aga Eesav suhtub vaimsetesse asjadesse nii hoolimatult, et müüb Jaakobile ühe toiduportsjoni eest oma esmasünniõiguse, õiguse pärida Jumala tõotused. Eesavi abielu kahe hetiidi naisega, mis tema vanematele palju meelehärmi põhjustab, näitab tema hoolimatust – või isegi põlgust – vaimsete väärtuste vastu (1. Moosese 25:27–34; 26:34, 35).
Õnnistuse hankimine Jaakobile
Piibel ei ütle, kas Iisak teab, et Eesav peab Jaakobit teenima. Igal juhul on nii Rebekale kui Jaakobile teada, et õnnistus kuulub Jaakobile. Rebeka asub kiirelt tegutsema, kui ta kuuleb, et Iisak kavatseb Eesavit õnnistada, kui poeg toob talle jahisaagist valmistatud roa. Rebekat noorusest peale iseloomustanud otsusekindlus ja innukus ei ole kuhugi kadunud. Ta käsib Jaakobil tuua talle kaks sikutalle, et ta saaks neist valmistada roa, mida ta mees armastab. Siis tuleb Jaakobil esineda Eesavina, et õnnistus saada. Jaakob vaidleb vastu: isa võib pettuse avastada ja teda needa! Rebeka käib aga peale. „Sinu needmine tulgu minu peale, mu poeg!” lausub ta. Seejärel valmistab ta roa, maskeerib Jaakobi ja saadab ta oma mehe juurde (1. Moosese 27:1–17).
Miks Rebeka sel viisil tegutseb, ei öelda. Paljud mõistavad ta käitumise hukka, ent seda ei tee Piibel ega Iisak, kui ta avastab, et õnnistuse on saanud Jaakob. Iisak hoopis suurendab tema õnnistust (1. Moosese 27:29; 28:3, 4). Rebeka teab, mida Jehoova on tema poegade kohta ennustanud. Niisiis võtab ta midagi ette, et Jaakob saaks õnnistuse, mis õigusega talle kuulub. Ilmselgelt on see kooskõlas Jehoova tahtega (Roomlastele 9:6–13).
Jaakob saadetakse Haaranisse
Nüüd ajab Rebeka nurja Eesavi plaani, soovitades Jaakobil põgeneda ja elada mujal, kuni ta venna raev möödub. Rebeka tahab saada Iisakilt nõusolekut, aga ta jätab lahkelt mainimata Eesavi raevu. Selle asemel pöördub ta taktitundeliselt abikaasa poole ja väljendab oma muret selle üle, mis võiks saada, kui Jaakob võtaks naise kaananlaste seast. Ainuüksi sellest piisab Iisaki veenmiseks, et ta keelaks Jaakobil niisugust abielu sõlmida ja saadaks ta Rebeka pere juurde jumalakartlikku naist otsima. Piiblisse pole üles tähendatud, kas Rebeka veel kunagi Jaakobit näeb, kuid tema tegutsemine toob tulevasele Iisraeli rahvale rikkaliku tasu (1. Moosese 27:43–28:2).
See, mida me Rebekast teame, paneb meid teda imetlema. Ta oli väga ilus naine, aga tema tõeliseks iluks oli Jumalale andumus. Just seda otsis Aabraham oma minias. Tema teised head loomuomadused ületasid tõenäoliselt kõik, mida Aabraham eal oodata oskas. Rebeka usk ja julgus, millega ta Jumala juhtimist järgis, ning tema innukus, tagasihoidlikkus ja külalislahkus on omadused, mida kõik kristlikud naised peaksid jäljendama. Just neid omadusi ootab Jehoova igalt eeskujulikult naiselt.