Juukali pitser

SEITSMENDAL sajandil e.m.a vallutas Kaldea valitseja Nebukadnetsar Jeruusalemma, põletas linna ja kiskus maha selle müürid. Ta vangistas Juuda kuninga Sidkija ja tegi ta silmist pimedaks. „Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud” (Jeremija 39:1–8).

Üks juuda suurnikke, kes ilmselt babüloonlaste käe läbi surma sai, oli Selemja poeg Juukal. Tema juhtumil on aga ka oma järellugu. Enne selle uurimist vaadelgem, mida räägib Pühakiri Juukalist ja tema ajast.

„Nad ei saa võimust su üle”

Jehoova andis prohvet Jeremijale ülesande kuulutada Juudale ja Jeruusalemmale kohtusõnumit. Jumal ütles Jeremijale, et Juuda kuningad, vürstid, preestrid ja rahvas võitlevad tema, Jumala prohveti vastu. „Aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga,” kinnitas Jehoova (Jeremija 1:17–19).

Kui babüloonlased piirasid Juuda pealinna, saatis kuningas Sidkija kaks korda sõnumiviijad Jeremija juurde, et saada teada, kas Nebukadnetsar taandub linnast, ja et prohvet paluks selle eest. Üks kuninga erisaadikuid oli Juukal, keda tunti ka Jehukali nime all. Jeremija sai Jumalalt vastuse, et babüloonlased ehk kaldealased hävitavad linna. Iga Jeruusalemma elanik, kes jääb linna, sureb kas nälga või katku või hukkub mõõga läbi. Teisest küljest need, kes alistuvad kaldealastele, jäävad ellu. Need Jeremija sõnad ajasid Juuda vürstid päris raevu! (Jeremija 21:1–10; 37:3–10; 38:1–3.)

Juukal oli üks vürstidest, kes õhutas Sidkijat: „Surmatagu ometi see mees [Jeremija], sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed.” Õel Juukal oli ka nende hulgas, kes heitsid Jeremija mudasesse kaevu, kust prohvet hiljem siiski päästeti (Jeremija 37:15; 38:4–6). Kuna Jeremija lootis Jehoovale, jäi ta Jeruusalemma hävingus ellu, kuid Juukal arvatavasti suri, kui hävitati juudi riik, millele ta oli oma lootuse pannud.

Huvitav järellugu

Võib öelda, et Juukali juhtumi järellugu „kirjutati” Jeruusalemmas alles aastal 2005. Arheoloogid tegid väljakaevamisi paigas, kust loodeti leida kuningas Taaveti palee. Nad leidsid sealt suure kiviehitise,  mille arvatavalt olid hävitanud babüloonlased, kui nad Jeremija päevil Jeruusalemma vallutasid.

Oli see Taaveti palee või mitte, seda ei teata. Kuid arheoloogid tegid kindlaks ühe leidudest – ühesentimeetrise savist pitsatijälje (lk 14). Kunagi oli sellega pitseeritud ürik, mis aja jooksul kõdunes. Pitsatijälg ütleb: „Kuulub Jehukale, kes on Šelemijahu poeg, kes on Šovi poeg.” Pitser oli ilmselt tehtud Jeremija vastase Selemja poja Jehukali ehk Juukali pitsatiga.

Pitseri dešifreerinud arheoloogi Eilat Mazari sõnul oli Jehukal, kelle nimi on Taaveti linnast leitud pitseril, teine kahest kõrgemast valitsusametnikust. Esimesel positsioonil oli Saafani poega Gemarja. *

Usk Jumala Sõnasse ei põhine siiski mingitel arheoloogilistel leidudel. Kindlaks aluseks Piibli usaldusväärsusele on hoopis inspireeritud prohvetikuulutuste täitumine. Ajaloolised faktid tõestavad, et Jeremija ettekuulutus Jeruusalemma hävitamise kohta on täpne. Jeremija vastaste kuulsusetu lõpp peaks tugevdama meie veendumust selles, et kui oleme ustavad nagu Jeremija, siis meie vaenlased ei saa võimust meie üle, sest Jehoova on meiega.

[Allmärkus]

[Pilt lk 15]

Jeremija ei andnud järele survele lahjendada Jumala sõnumit

[Pildi allikaviide lk 14]

Gabi Laron/Institute of Archaeology/Hebrew University ©Eilat Mazar