JEHOOVA rahvas on väga rikkaliku vaimse pärandiga. Peale meie väljaannete lugemise võime seda põnevat pärandit tundma õppida ka fotode, kirjade, jutustuste ning esemete kaudu, mis on seotud meie jumalateenimise, kuulutustöö ja ajalooga. Kuid mis kasu on sellise materjali säilitamisest ja meie minevikku kaevumisest? Näiteks muistses Iisraelis pidid perepead rääkima oma poegadele Jehoova käsuõpetusest ja tema imepärastest tegudest, et nood ”paneksid oma lootuse Jumala peale” (Laul 78:1—7).

Arhiivimaterjalide uurimisel on juba ammusest ajast olnud oluline roll Jehoova eesmärgi täitumises. Näiteks kui vastased üritasid peatada Jeruusalemma templi ehitustöid, tõi ametlik ülestähenduste otsing Meedia pealinna Ekbatana arhiividest ilmavalgele dokumendi, millega kuningas Kyros oli selleks ehitustööks korralduse andnud (Esra 6:1—4, 12, UM). Nõnda ehitati tempel üles kooskõlas Jumala tahtega. Arhiivimaterjali kasutas samuti evangeeliumikirjutaja Luukas, kes oli ”kõik algusest peale täpselt järele uurinud” (Luuka 1:1—4).

Juhtiv kogu on sügavalt huvitatud meie teokraatlikust ajaloost. Kommenteerides vajadust säilitada, dokumenteerida ja anda edasi meie vaimset pärandit, ütles üks juhtiva kogu liige: ”Teadmaks, kuhu me läheme, on meil vaja teada, kust oleme  tulnud.” Seetõttu rajatigi hiljuti meie peakorteris Brooklynis New Yorgis kirjutusosakonna arhiiv. See uus osakond on kirjutuskomitee järelevaatuse all.

MEIE PEREKONNAALBUM JA MÄLESTUSESEMED

Aja jooksul minevik tuhmub ning enamik meist arvatavasti soovib, et oleksime oma perekonna ajalugu paremini jäädvustanud. Kirjutusosakonna arhiivis tehaksegi praegu hoolsalt tööd, et säilitada ja dokumenteerida meie rikkalikku ning üha suurenevat pärandit. Fotosid, mida uues arhiivis hoolikalt hoitakse, võib pidada meie niinimetatud perekonnaalbumi osaks. Meie varajased väljaanded, meelierutavad minavormis jutustused ja hindamatu mälestusesemete kogu on samuti nende aarete hulgas, mis arhiivis hoiul on. Sellised mälestusesemed heidavad valgust meie teokraatlikule pärandile ja aitavad meil vaadata meie vaimse pere tulevikku kindlustundega.

Kutsume sind tegema tutvust kirjutusosakonna arhiiviga uue rubriigi kaudu ”Meie arhiivist”. See rubriik hakkab korrapäraselt ilmuma ”Vahitorni” uurimisväljaandes. Näiteks kavatseme ühes tulevases ajakirjanumbris avaldada illustreeritud artikli, mis vastab järgmistele küsimustele: mis oli Koidiku kohver? Kes seda kasutasid? Millal ning mis eesmärgil seda kasutati?

Nii nagu mälestusi tulvil perekonnaalbum, räägib ka arhiivi kogu meile palju meist ja meie vaimsetest esivanematest — enne meid elanud jumalateenijate usust ja julgusest, nende rõõmudest ja katsumustest meie armastava taevase Isa teenimisel ning sellest, kuidas Jumal on oma rahvast juhtinud ning pidevalt toetanud (5. Moos. 33:27). Oleme kindlad, et Jehoova õnnistab jätkuvaid pingutusi talletada meie teokraatlikku ajalugu, mille tulemusena me oleme aina ühtsemad ja tugevdatumad tema tahte täitmiseks.

[Kast/pilt lk 31]

Põhjalikum ülevaade

Kristliku kirjanduse, DVD-de ja muu Piiblil põhineva materjali valmistamisel kasutavad meie kirjutajad, kunstnikud, uurimistöö tegijad ja teised arhiiviainest. Seepärast püüab kirjutusosakonna arhiiv harubüroodest, Peeteli osakondadest, kogudustest, üksikisikutelt ja ilmalikest asutustest mitmesugust ajaloomaterjali hoolikalt koguda ning siis seda säilitada. Järgnevalt anname sellest tööst ülevaate.

Hankimine ja analüüs. Arhiivi kogu täieneb pidevalt ainulaadsete asjadega. Paljud neist on saadud lahke annetusena või laenuks inimestelt, kelle perekonnal on Jehoova ustavas teenimises aastakümnetepikkune ajalugu. Selliste materjalide analüüsimine ja võrdlemine aitab meil paremini mõista meie ajalugu ning neid, kes selle jooksul on elanud.

Kataloogimine. Kirjutusosakonna arhiivi kogu koosneb tuhandetest arhivaalidest, millest mõned on üle 100 aasta vanad. Need on erisuguse väljanägemisega ja eri kujul ning neid tuleb hilisema kasutamise tarbeks hoolikalt kataloogida.

Taastamine ja säilitamine. Hapraid raamatuid ja esemeid parandatakse ning taastatakse professionaalsete restaureerimismeetodite abil. Dokumendid, fotod, uudiste väljalõiked, audiosalvestised ja filmimaterjal digiteeritakse. Nii saab neile ligi pääseda elektrooniliselt, seega välditakse ajaloolise väärtusega originaaldokumentide ja teiste esemete käsitsemist.

Ladustamine ja ülesleidmine. Arhiivimaterjalid ladustatakse korra järgi ja turvaliselt, et need ei läheks kaotsi ega kahjustuks valguse või niiskuse tõttu. Praegu luuakse andmebaasi, mille eesmärk on lihtsustada uurimistöö tegemist ja selle minevikulise väärisvara ülesleidmist meie arhiivist.

[Pildid lk 32]

1. ”Loomise fotodraama” plakat. 2. Tellimuste register. 3. Valjuhäälditega auto. 4. ”Vahitorni” esikaas, 15. aprill 1912. 5. J. F. Rutherfordi vangistamisel täidetud ankeet. 6. Raadiojaama WBBR mikrofon. 7. Grammofon. 8. Raamatukohver. 9. Isiklikud märkmed. 10. Telegramm J. F. Rutherfordile.