1. Mida meil tuleb teha, et meie usk püsiks tugevana?

PALJUD ütlevad, et nad usuvad ainult seda, mida nad oma silmaga näevad. Kuidas me saame aidata sellistel inimestel Jehoovasse uskuma hakata? Ütleb ju Piibel, et „ükski inimene ei ole Jumalat kunagi näinud” (Joh. 1:18). Ja mida me saame teha, et meie endi usk „nähtamatusse Jumalasse” Jehoovasse püsiks tugevana? (Kol. 1:15.) Esiteks on vaja kindlaks teha, millised õpetused varjavad tõde Jehoova kohta. Seejärel tuleb meil oskuslikult kasutada Piiblit, et lükata ümber arutlused, „mis on tõstetud Jumala tundmise vastu” (2. Kor. 10:4, 5).

2., 3. Millised kaks õpetust viivad inimesi Jumalast eemale?

² Üks levinud väärõpetus, mis viib inimesi Jumalast eemale, on evolutsiooniteooria. See on vastuolus Piibliga ja röövib inimestelt tulevikulootuse. Lühidalt öeldes sai evolutsiooniõpetuse kohaselt kogu elu alguse iseenesest ja sellest järeldub, et elul ei ole eesmärki.

³ Seevastu kristlikud fundamentalistid õpetavad, et universum, kaasa arvatud maakera ja kõik elusorganismid, on kõigest mõni tuhat aastat vanad. Selle õpetuse, kreatsionismi pooldajad võivad küll Piiblist lugu pidada, ent nad väidavad, et Jumal lõi kõik kuue 24-tunnise päevaga vaid mõni tuhat aastat tagasi. Nad heidavad kõrvale usaldusväärsed teaduslikud tõendid, mis nende vaadet ei toeta. Tulemuseks on see, et kreatsionism seab Piibli hoopis halba valgusse, justkui see poleks mõistuspärane ja täpne. Selliste vaadete propageerijad sarnanevad mõningate esimese sajandi inimestega, kes olid „innukad Jumala suhtes, kuid seda mitte kooskõlas täpsete teadmistega” (Rooml. 10:2). Kuidas me saame Jumala Sõna abil  lükata ümber kindlusesarnaseid evolutsiooni- ja kreatsionismiõpetusi? * Meil on võimalik seda teha vaid juhul, kui omandame Piiblist täpseid teadmisi.

4. Millel peaks meie usk põhinema?

⁴ Piibel õpetab meid teadmisi kalliks pidama (Õpet. 10:14). Jehoova soovib, et meie usk temasse põhineks tõenditel ja loogilisel arutluskäigul, mitte inimeste filosoofiatel või religioossetel traditsioonidel. (Loe Heebrealastele 11:1.) Et meie usk Jumalasse võiks olla tugev, peame esmalt veenduma tema olemasolus. (Loe Heebrealastele 11:6.) Me ei jõua sellisele järeldusele imeväel, vaid hoopis faktide uurimise ja „mõtlemisvõime” kasutamise tulemusena (Rooml. 12:1).

5. Mis on üks põhjus, miks me võime olla veendunud, et Jumal on olemas?

⁵ Apostel Paulus toob välja ühe põhjuse, miks me võime olla veendunud, et Jumal on olemas, kuigi me ei saa teda näha. Ta kirjutas Jehoova kohta: „Tema nähtamatud omadused, nii tema igavene jõud kui ka jumalikkus, on maailma loomisest alates selgelt nähtavad, kuna neid võib tähele panna selle kaudu, mis on valmistatud” (Rooml. 1:20). Mismoodi sa võid aidata Jumala olemasolus kahtleval inimesel mõista Pauluse sõnade tõesust? Sa võiksid käsitleda mõnda järgnevat tõendit loomistööst, milles avaldub meie Looja vägi ja tarkus.

6., 7. Miks võib öelda, et Jehoova väest annavad tunnistust maakera kaks kaitsekilpi?

⁶ Jehoova väe kohta annavad tunnistust maakera kaks kaitsekilpi: selle atmosfäär ja magnetväli. Atmosfäär ei anna meile mitte üksnes hingamiseks õhku, vaid see kaitseb meid ka kosmilise prügi eest. Kivikamakad, mis muidu võiksid põhjustada suuri kahjustusi, põlevad maa atmosfääri jõudes tavaliselt ära, tekitades öötaevas ilusaid heledaid valgussähvatusi.

⁷ Maa magnetväli kaitseb meid samuti kahju eest. Põhiliselt sularauast koosnev maakera välistuum tekitab võimsa magnetvälja, mis ulatub kaugele kosmosesse. See kaitseb meid loidetega kaasneva kiirguse ja päikese välimises kihis toimuvate plahvatuste eest. Tänu maa magnetväljale ei kõrveta need energiapursked meie planeedil elu. Selline kiirgus hoopis neeldub ja juhitakse kõrvale. Maa magnetkilbi toime ilmneb hästi põhja- ja lõunapooluse lähistel, kus võib tihti näha taevas imeilusat värviküllast tulemängu. Pole kahtlustki, et Jehooval on „tugev jõud”. (Loe Jesaja 40:26.)

8., 9. Kuidas annavad Jehoova tarkusest tunnistust elu alalhoidvad aineringed?

⁸ Jehoova tarkusest annavad tunnistust aineringed, mis hoiavad maakeral elu alal. Kujuta näiteks ette, et sa elad rahvarohkes müüriga ümbritsetud linnas, kuhu pole võimalik sisse tuua puhast vett ja kust ei saa välja viia jäätmeid. Niisugune linn muutuks peagi räpaseks ja elamiskõlbmatuks. Mõnes mõttes on meie maakera nagu selline linn. Sel on teatud hulk puhast vett ja üldjuhul ei saa me jäätmeid kosmosesse saata. Kuid see „linn” suudab pakkuda kodu miljarditele elusolenditele ja seda põlvest põlve. Kuidas see on  võimalik? Maakeral on imeline võime puhastada ja taastada eluks vajalikke aineid.

⁹ Mõelgem hapnikuringele. Miljardid elusolendid hingavad sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi. Sellegipoolest ei saa hapnik kunagi otsa ning atmosfäär ei täitu „jääkainega” ehk süsihappegaasiga. Miks? Vastus peitub fotosünteesis. Selle hämmastava protsessi käigus tarvitavad rohelised taimed süsihappegaasi, vett, päikesevalgust ja toitaineid ning toodavad süsivesikuid ja hapnikku. Kui me hingame hapnikku sisse, saab ring täis. Niisiis kasutab Jehoova enda loodud taimestikku, et anda sõna otseses mõttes „kõigile elu ja õhku” (Ap. t. 17:25). Milline tähelepanuväärne tarkus!

10., 11. Kuidas annavad Jehoova hiilgavast tarkusest tunnistust monarhliblikas ja kiil?

¹⁰ Jehoova hiilgavast tarkusest annab tunnistust ka meie võrratu planeedi elusorganismide rohkus. Hinnangute kohaselt on maakeral liike 2 miljoni ja 100 miljoni vahel. (Loe Laul 104:24.) Pane tähele, kuidas Jehoova tarkus avaldub liblika ja kiili puhul.

¹¹ Näiteks monarhliblika aju on vaid mooniseemne suurune. Ometi oskab see liblikas lennata Kanadast ligi 3000 kilomeetri kaugusele ühte Mehhiko metsa, navigeerides päikese järgi. Kuidas ta seda teeb, kuna päike ju liigub? Jehoova kavandas tema tibatillukese aju nii, et ta on suuteline vastavalt päikese liikumisele oma lennusuunda korrigeerima. Või mõtle näiteks kiilile. Tal on kaks liitsilma. Kummalgi silmal on umbes 30 000 läätse. Siiski suudab kiili pisike aju dešifreerida kõigist neist läätsedest tulevaid signaale ja märgata enda ümber ka kõige väiksemat liikumist.

12., 13. Mis avaldab sulle muljet selle juures, kuidas Jehoova on kavandanud meie rakud?

¹² Veelgi hämmastavam on see, kuidas Jehoova on kavandanud rakud, millest koosnevad kõik elusorganismid. Näiteks sinu keha koosneb umbes 100 triljonist rakust. Iga raku sees on tilluke paelataoline struktuur, mida nimetatakse DNA-ks (desoksüribonukleiinhape). See sisaldab enamikku informatsioonist, mida on vaja kogu inimkeha ehituseks.

¹³ Kui palju infot DNA kannab? Võrrelgem ühe grammi DNA ning CD-plaadi andmemahutavust. CD võib mahutada terve sõnaraamatu jagu infot, mis on väga muljetavaldav, kui pidada silmas, et tegemist on vaid õhukese plastplaadiga. Ent üksnes gramm DNA-d võib sisaldada sama palju infot kui triljon CD-d! Teisisõnu, teelusikatäis kuivatatud kujul DNA-d sisaldab nõnda palju  infot, et selle järgi võib valmistada seitse miljardit tänapäeval elavat inimest ja veel 350 korda nii palju!

14. Milliseid tundeid tekitavad teadlaste avastused sinus Jehoova vastu?

¹⁴ Kuningas Taavet ütles, et inimkeha ehituseks vajalik info on otsekui raamatus kirjas. Ta lausus Jumal Jehoova kohta: „Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad, nende kujunemispäevad, kui ühtki neist veel polnud” (Laul 139:16, UM). On arusaadav, miks Taavet tahtis Jehoovat ülistada, kui ta mõtles sellele, kui imeliselt ta on loodud. Teadlaste hiljutised avastused on vaid suurendanud meis aukartust selle ees, kuidas Jehoova on meid valmistanud. Tänu nendele avastustele nõustume veelgi enam laulikuga, kes kirjutas Jehoova kohta: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14). Kuidas on küll võimalik, et inimesed ei näe looduses tõendeid elava Jumala olemasolu kohta?

15., 16. a) Mismoodi on meie väljaanded kasvatanud hindamist Jehoova ja tema loomistöö vastu? b) Milline artikkel rubriigist „Kas see on kavandatud?” on sulle eriti muljet avaldanud?

¹⁵ Ajakiri „Ärgake!” on aidanud aastakümnete jooksul miljonitel inimestel mõista, mida kõneleb loodu elavast Jumalast. Näiteks oli 2006. aasta septembrikuu number teemal „Kas on olemas Looja?”. See oli valmistatud selleks, et avada nende silmi, keda on pimestanud evolutsionismi ja kreatsionismi ideed. Seoses selle ajakirjanumbriga kirjutas üks õde Ameerika Ühendriikide harubüroole: „Hoogtöö selle eriväljaandega kulges erakordselt edukalt. Üks naine küsis endale 20 ajakirja. Kuna ta on bioloogiaõpetaja, tahtis ta, et ka tema õpilased saaksid ajakirja.” Üks vend kirjutas: „Olen osalenud aktiivselt põlluteenistuses alates 1940. aastate lõpust ning saan peagi 75-aastaseks, kuid ma pole kuulutustööst kunagi nii suurt rõõmu tundnud kui sel kuul, mil pakkusin seda „Ärgake!” eriväljaannet.”

¹⁶ Viimastel aastatel on ajakirjas „Ärgake!” ilmunud rubriik „Kas see on kavandatud?”. Need lühikesed artiklid tõstavad esile loomistöös ilmnevat imelist kavandatust ning näitavad, kuidas inimesed on püüdnud Meisterkavandajat kopeerida. Aastal 2010 anti välja brošüür „Kas elu on loodud?” ja nii saime juurde ühe abivahendi, et aidata teistel Jumalale austust tuua. Selles väljaandes on ilusad pildid ja õpetlikud skeemid, mille eesmärk on äratada hindamist Jehoova ja tema loomistöö vastu. Iga osa lõpus olevad küsimused ergutavad lugejat mõtisklema loetud informatsiooni üle. Kas sulle on meeldinud kasutada seda brošüüri majast majja, avalikes paikades või eraviisil kuulutades?

17., 18. a) Kuidas saavad vanemad kasvatada oma lastes kindlust, et nad oskaksid enda usku kaitsta? b) Mil moel oled sina kasutanud brošüüre loomise kohta pere piibliõhtul?

¹⁷ Vanemad, kas te olete arutanud lastega mõtteid sellest värvikirevast brošüürist pere piibliõhtul? Niiviisi saate aidata oma lastel kasvatada hindamist elava Jumala vastu. Ehk on sul teismelisi lapsi, kes käivad gümnaasiumis. Nemad on evolutsiooniõpetuse eriline sihtmärk. Teadlased, õpetajad, loodusfilmid ning isegi meelelahutuslikud telesaated ja filmid propageerivad ideed, et evolutsioon on fakt. Sa võid aidata  oma teismelisel lapsel sellisele propagandale vastu seista, kui kasutad teist brošüüri „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”, mis samuti aastal 2010 välja anti. Nagu brošüür „Kas elu on loodud?”, õhutab ka see väljaanne noori oma „mõtlemisvõimet” arendama (Õpet. 2:10, 11, UM). See õpetab neid, kuidas teha kindlaks, kas see, mida neile koolis räägitakse, on loogiline.

¹⁸ „Elu päritolu” brošüür aitab kooliõpilastel õigesti suhtuda sensatsioonilistesse uudistesse, et teadlased on leidnud puuduvad fossiilsed lülid, mis tõendavad evolutsiooni paikapidavust. See ergutab neid iseendale selgeks tegema, kas sellised uudised kinnitavad, et inimene on arenenud alamatest loomadest. Samuti õpetab see neid vastama väidetele, et teadlased on tõestanud oma laboratooriumides elu tekkimise võimalust juhuse läbi. Vanemad, neid brošüüre kasutades võite kasvatada oma lastes kindlust, et nad oskaksid vastata neile, kes nõuavad selgitust Loojasse uskumise kohta. (Loe 1. Peetruse 3:15.)

19. Milline eesõigus meil kõigil on?

¹⁹ Põhjaliku uurimistöö tulemusel koostatud materjal, mida me Jehoova organisatsiooni kaudu saame, aitab meil näha ümbritsevas maailmas Jehoova imelisi omadusi. Niisugused tõendid ajendavad meid vaimustununult oma Jumalat kiitma (Laul 19:2, 3). Meil on eesõigus anda kõigi asjade loojale Jehoovale au ja kiitust, mida ta täiesti õigustatult väärib (1. Tim. 1:17).