1. Miks võib öelda, et Jeesust jäljendades saame lähedasemaks Jehoovaga?

MEIL on kalduvus jäljendada inimesi, kelle isiksust ja tegusid me imetleme. Kõigist inimestest, kes on kunagi maa peal elanud, väärib kõige enam jäljendamist Jeesus Kristus. Miks võib nii öelda? Jeesus ise ütles kord: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh. 14:9.) Jeesus peegeldab oma isa isiksust nii täpselt, et teda tundma õppides me otsekui näeme Jumalat. Seega, kui me jäljendame Jeesust, siis saame lähedasemaks Jehoovaga, kõrgeima isikuga kogu universumis. Milline suurepärane tasu Jumala poja omaduste ja teguviiside jäljendamise eest!

2., 3. a) Miks on Jehoova lasknud kirja panna üksikasjaliku ülestähenduse Jeesuse elust ja mida ta meilt ootab? b) Mida me arutame selles ja järgmises artiklis?

² Kust me aga teame, milline Jeesus on? Meil on Jeesuse elust üksikasjalik ülestähendus. Jehoova on lasknud selle informatsiooni Piiblisse kirja panna, sest ta tahab, et me õpiksime tema poega tundma ja saaksime Jeesust  jäljendada. (Loe 1. Peetruse 2:21.) Piiblis on Jeesuse eeskuju järgimist võrreldud tema jälgedes käimisega. Niisiis ergutab Jehoova meid käima Jeesuse järel ja otsekui astuma tema jälgi mööda. Me muidugi teame, et Jeesus oli täiuslik ja meie oleme täiuslikkusest kaugel. Ent Jehoova ei arvagi, et me suudaksime astuda täpselt Jeesuse jälgedes. Ta soovib, et teeksime ebatäiuslike inimestena tema poega jäljendades oma parima.

³ Arutagem nüüd mõnda Jeesuse kütkestavat omadust. Selles artiklis võtame vaatluse alla tema alandlikkuse ja helluse ning järgmises artiklis tema julguse ja arukuse. Iga omaduse puhul saame vastuse kolmele küsimusele: mida see omadus endast kujutab, kuidas on Jeesus seda ilmutanud ning kuidas me saaksime teda jäljendada?

4. Mida kujutab endast alandlikkus?

⁴ Mida kujutab endast alandlikkus? Selles uhkust tulvil maailmas võivad mõned mõelda, et alandlikkus näitab nõrkust või ebakindlust. Tihti on aga hoopis vastupidi. Alandlikkuse ilmutamine nõuab tugevust ja julgust ning see on uhkuse ja ülbuse vastand. Et olla alandlik, peab inimene kõigepealt iseendasse õigesti suhtuma. Üks Piibli sõnaraamat ütleb, et alandlikkuse eelduseks on teadvustada seda, kui väikesed me tegelikult Jumalaga võrreldes oleme. Kui me tõesti soovime alanduda Jumala käe alla, siis ei pea me end teistest paremaks. (Rooml. 12:3; Filipl. 2:3.) Ebatäiuslikel inimestel ei pruugi olla lihtne alandlikkust arendada. Ent meil on võimalik alandlikkust õppida, kui mõtleme oma alamale positsioonile võrreldes Jumalaga ja käime tema poja jälgedes.

5., 6. a) Kes on peaingel Miikael? b) Millest ilmnes Miikaeli alandlikkus?

⁵ Millest ilmnes Jeesuse alandlikkus? Jumala poja alandlikkuse kohta on näiteid juba ammustest aegadest. Seda nii sellest ajast, mil ta oli vägev vaimolend taevas, kui ka sellest ajast, mil ta oli täiuslik inimene maa peal. Vaadelgem mõningaid näiteid.

⁶ Tema hoiak. Piiblikirjutaja Juudas pani kirja juhtumi Jeesuse elust enne tema inimeseks saamist. (Loe Juuda 9.) Peaingel Miikaelina polnud Jeesus „Kuradiga sama meelt ja vaidles temaga Moosese keha pärast”. Tuletagem meelde, et kui Mooses suri, mattis Jehoova tema keha teadmata paika. (5. Moos. 34:5, 6.) Vahest soovis Kurat kasutada Moosese säilmeid, et neid ebajumalana kummardama hakataks. Mistahes kuri plaan Saatana meeles ka ei mõlkunud, oli Miikaeli seisukoht kindel. Üks teatmeteos märgib, et kreeka sõnu, mis siin kirjakohas on tõlgitud „polnud sama meelt” ja „vaidles”, on kasutatud ka kohtuvaidlustes, ning need võivad osutada sellele, et Miikael seadis kahtluse alla Saatana õiguse võtta Moosese keha endale. Siiski tunnustas peaingel seda, et temal pole õigus kohut mõista. Ta hoopis jättis selle kõrgeimale kohtumõistjale Jehoovale. Seega ei ületanud Miikael oma võimupiire ka siis, kui teda provotseeriti. See näitab tõelist alandlikkust!

7. Kuidas avaldus Jeesuse kõnes ja tegudes alandlikkus?

⁷ Jeesuse maise teenistuse ajal avaldus nii tema kõnes kui ka tegudes tõeline  alandlikkus. Tema kõnelemisviis. Ta ei tõmmanud kunagi endale kohatut tähelepanu. Pigem suunas ta kogu au oma taevasele isale. (Mark. 10:17, 18; Joh. 7:16.) Ta ei rääkinud kunagi oma jüngritega üleolevalt ega tekitanud neis alaväärsustunnet. Ta hoopis lasi neil tunda end väärikana, kiitis neid kõige hea eest, mida ta neis nägi, ning väljendas nende vastu usaldust. (Luuka 22:31, 32; Joh. 1:47.) Tema teod. Jeesus elas tagasihoidlikes tingimustes ega koormanud end ainelise varaga. (Matt. 8:20.) Ta tegi meelsasti ka kõige lihtsamaid töid. (Joh. 13:3—15.) Tema kuulekuses väljendus selgelt ta alandlikkus. (Loe Filiplastele 2:5—8.) Erinevalt uhketest inimestest, kes põlgasid sõnakuulelikkust, allus Jeesus alandlikult Jumala tahtele, jäädes „kuulekaks surmani”. On täiesti ilmne, et Inimesepoeg Jeesus oli „südamelt alandlik”. (Matt. 11:29.)

8., 9. Kuidas saame meie ilmutada alandlikkust?

⁸ Kuidas me saame jäljendada Jeesuse alandlikkust? Meie hoiak. Alandlikkus ei lase meil ületada oma võimupiire. Kui tunnistame, et meil pole voli teiste üle kohut mõista, siis pole me kärmed teisi nende vigade pärast kritiseerima ega nende motiive kahtluse alla seadma. (Luuka 6:37; Jaak. 4:12.) Alandlikkus aitab meil hoiduda olemast „liiga õiglased” ning suhtumast üleolevalt neisse, kel ei pruugi olla selliseid võimeid ja ülesandeid, mis on meil. (Kog. 7:16.) Alandlikud kogudusevanemad ei pea end kaasusklikest ülemaks. Nad hoopis peavad „alandlikult teisi endast ülemaks” ja end teistest vähemtähtsaks. (Filipl. 2:3; Luuka 9:48.)

⁹ Vaadelgem Walter Thorni eeskuju. Alates aastast 1894 teenis ta pilgrimi ehk reisiva ülevaatajana. Pärast paljusid aastaid selles teenistuses kutsuti ta tööle New Yorgi osariigis paiknevasse Kuningriigi farmi, kus ta asus tööle kanalas. Ta sõnas: „Kui hakkan endast liiga palju arvama, lükkan end otsekui nurka ja ütlen: „Sina väike tolmukübe! Mis põhjust on sul uhkustamiseks?”” (Loe Jesaja 40:12—15.) Milline alandlikkus!

10. Kuidas me saame oma kõnelemisviisi ja tegudega ilmutada alandlikkust?

¹⁰ Meie kõnelemisviis. Kui oleme tõesti südamest alandlikud, peegeldub see meie sõnades. (Luuka 6:45.) Teistega vesteldes ei tõsta me esile omaenda saavutusi ja ülesandeid. (Õpet. 27:2.) Me hoopis püüame leida head oma õdedes ja vendades ning kiidame neid nende heade omaduste, võimete ja saavutuste eest. (Õpet. 15:23.) Meie teod. Alandlikud kristlased ei püüa selles maailmas kuulsust ja mõjuvõimu saavutada. Nad pigem elavad lihtsat elu ja teevad maailma silmis lihttöid, et nad saaksid anda endast parima Jehoova teenistuses. (1. Tim. 6:6, 8.) Eelkõige avaldub aga meie alandlikkus kuulekuses. Allumine neile, kes on koguduses eestvedajad, ning Jehoova organisatsiooni juhendite järgimine nõuab alandlikkust. (Heebr. 13:17.)

11. Mida kujutab endast hellus?

¹¹ Mida kujutab endast hellus? Selle  omadusega on seotud õrnad ja soojad tunded. Hellus on armastuse üks tahke ning see hõlmab kaastunnet ja halastust. Pühakirjas räägitakse tihti kaastundest, samuti kasutatakse seal selliseid väljendeid nagu „hell halastus” ja „hellad tunded”. (Luuka 1:78; 2. Kor. 1:3; Filipl. 1:8.) Kommenteerides Piibli üleskutset olla kaastundlik, ütleb üks piiblisõnaraamat: „See üleskutse hõlmab midagi rohkemat kui puudusekannatajale lihtsalt kaasa tunda. See hõlmab teistest niipalju hoolimist, et ajendab meid tegutsema ja võtma ette midagi sellist, mis annab teiste elule uue suuna.” Hellus on liikumapanev jõud. Hell inimene tahab teiste heaks midagi ära teha.

12. Mis näitab, et Jeesus tundis teiste vastu hella kaastunnet, ja mida see ajendas teda tegema?

¹² Kuidas avaldus Jeesuse hellus? Tema hellad tunded ja teod. Jeesus tundis teiste vastu hella kaastunnet. Kui Jeesus nägi oma sõpra Maarjat ja teisi inimesi Maarja surnud venda Laatsarust taga nutmas, valas ka tema pisaraid. (Loe Johannese 11:32—35.) Seejärel, ilmselt ajendatuna siirast kaastundest (nagu ka siis, kui ta oli äratanud üles ühe lese poja), äratas ta Laatsaruse üles. (Luuka 7:11—15; Joh. 11:38—44.) Tänu sellele kaastundlikule teole avanes Laatsarusele taevase elu väljavaade. Ühel varasemal juhtumil oli Jeesusel hakanud rahvahulgast kahju ning kaastundest ajendatuna „hakkas ta neile paljusid asju õpetama”. (Mark. 6:34.) Milline elumuutev kogemus oli see küll kõigile neile, kes järgisid tema õpetusi! Pane tähele, et Jeesuse hellus polnud pelgalt tunne; see ajendas teda astuma samme, et teisi aidata. (Matt. 15:32—38; 20:29—34; Mark. 1:40—42.)

13. Too näiteid selle kohta, et Jeesus rääkis teistega hellalt? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹³ Tema hellad sõnad. Jeesuse hell süda ajendas teda teistega, eriti just rõhututega, hellalt rääkima. Apostel Matteus tsiteeris Jesajat, öeldes Jeesuse kohta: „Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki, hõõguvat tahti ei kustuta ära.” (Jes. 42:3; Matt. 12:20.) Jeesuse sõnad kosutasid neid, kes olid piltlikult nagu rudjutud pilliroog või hõõguv taht. Ta kuulutas lootusesõnumit, et „tervendada neid, kel murtud süda”. (Jes. 61:1.) Jeesus kutsus enda juurde inimesi, kes olid „vaevatud ja koormatud”, ning andis neile uut jõudu. (Matt. 11:28—30.) Ta lubas oma järelkäijatele, et Jumal hoolitseb hellalt kõigi oma teenijate eest, ka nende eest, kes näivad maailma silmis väiksed ehk tähtsusetud. (Matt. 18:12—14; Luuka 12:6, 7.)

14. Kuidas me saame teiste vastu helli tundeid arendada?

¹⁴ Kuidas me saame jäljendada Jeesuse hellust? Meie hellad tunded. Sellised tunded ei pruugi olla meile loomuomased, kuid Piibel õhutab meid neid arendama. Hellad tunded ja osavõtlikkus teiste suhtes on osa uuest isiksusest, millesse kõik kristlased peaksid riietuma. (Loe Koloslastele 3:9, 10, 12.) Kuidas sa saaksid teiste vastu helli tundeid arendada? Avarda oma südant. (2. Kor. 6:11—13.) Kuula hoolikalt, kui keegi väljendab oma tundeid või jagab muret. (Jaak. 1:19.) Kasuta kujutlusvõimet ja küsi endalt: „Kui mina oleksin tema olukorras, mida mina tunneksin?  Mida ma vajaksin?” (1. Peetr. 3:8.)

15. Kuidas saame aidata neid, kes on otsekui rudjutud pilliroog või hõõguv taht?

¹⁵ Meie hellad teod. Hell osavõtlikkus ajendab meid teisi toetama, eriti neid, kes on otsekui rudjutud pilliroog või hõõguv taht. Kuidas me saame neid aidata? „Nutke koos nutjatega,” ütleb Roomlastele 12:15. Rõhutud vajavad teiste osavõtlikku kaastunnet rohkem kui lahendusi. Üks õde, keda kaasusklikud pärast tema tütre surma lohutasid, sõnab: „Mulle oli väga tähtis, et sõbrad tulid minu juurde ja nutsid koos minuga.” Me saame väljendada oma helli tundeid ka lahkete tegudega. Kas tead mõnd leske, kel on vaja kodus midagi parandada? Ehk tunned mõnd eakat kristlast, kes vajab transporti koosolekutele, kuulutustööle või arsti juurde minekuks? Isegi väike lahke tegu võib abivajava kaasuskliku elus suurt rolli mängida. (1. Joh. 3:17, 18.) Eelkõige tahame aga osutada hella hoolt teiste vastu sellega, et teeme oma parima kuulutustööl. Pole paremat viisi muuta teiste ausameelsete inimeste elu!

16. Kuidas me saame masendunuid lohutada?

¹⁶ Meie hellad sõnad. Hell osavõtlikkus teiste vastu ajendab meid masendunuid lohutama. (1. Tess. 5:14.) Mida me saame teiste julgustamiseks öelda? Näiteks seda, kui väga me neist hoolime. Me saame neid südamest kiita ja aidata neil näha nende häid omadusi ja võimeid. Me saame neile meelde tuletada, et Jehoova ise tõmbas neid oma poja juurde, ja seega on nad Jumalale kallid. (Joh. 6:44.) Samuti me saame neile kinnitada, et Jehoova hoolib väga oma teenijatest, „kelle süda on murtud” ja „kel on purukspekstud vaim”. (Laul 34:18.) Meie helladel sõnadel võib olla tervistav mõju neile, kes vajavad lohutust. (Õpet. 16:24.)

17., 18. a) Kuidas peaksid kogudusevanemad Jehoova lambaid kohtlema? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁷ Kogudusevanemad, Jehoova ootab, et te kohtleksite tema lambaid hellalt. (Ap. t. 20:28, 29.) Pidage meeles, et teie kohustus on tema lambaid toita, julgustada ja kosutada. (Jes. 32:1, 2; 1. Peetr. 5:2—4.) Kogudusevanem, kes on hellalt kaastundlik, ei püüa lambaid oma kontrolli all hoida, kehtestada reegleid või tekitada neis süütunnet, et sundida neid tegema rohkem, kui nende olukord võimaldab. Selline kogudusevanem püüab hoopis nende südant rõõmustada ning ta usub, et armastus Jehoova vastu ajendab neid tegema teenistuses oma parima. (Matt. 22:37.)

¹⁸ Kui mõtiskleme Jeesuse alandlikkuse ja helluse üle, soovime kindlasti käia tema jälgedes. Järgmises artiklis arutame veel kaht Jeesuse isiksuse meeldivat aspekti: julgust ja arukust.