Kas sa tead?

Miks öeldakse palve lõpus „aamen”?

Sõna „aamen” on nii eesti kui kreeka keeles heebrea sõna ʼa·menʹ transliteratsioon. See väljend, mida kas palve, vandetõotuse, õnnistuse või needuse kuuljad kinnituseks lausuvad, tähendab sisuliselt „see sündigu nõnda” või „tõesti”. Seda öeldes väljendatakse nõusolekut äsjaöeldud mõtetega. Nagu ütleb üks teatmeteos, „annab see sõna edasi mõtet kindelolekust, tõesusest, usaldusväärsusest ja kaheldamatusest”. Ühenduses vande või lepinguga võttis selle ütleja Piibli aegadel endale ka seadusliku kohustuse seda pidada ja tagajärgedega leppida (5. Moosese 27:15–26).

Kuulutades ja õpetades juhatas Jeesus mõningad oma mõtted sisse sõnaga „aamen”. Seeläbi rõhutas ta öeldava absoluutset usaldusväärsust. Neil puhkudel on kreeka sõna a·menʹ tõlgitud sõnaga „tõesti” (Matteuse 5:18; 6:2, 5). Kahekordselt kasutatuna on see Jeesuse väljend tõlgitud sõnadega „tõesti, tõesti”, nagu seda on näha kogu Johannese evangeeliumist (Joh. 1:51). See, et Jeesus sõna „aamen” sel kombel kasutas, on teadupärast vaimulikus kirjanduses ainulaadne nähtus.

Kristlikes kreeka kirjades öeldakse Jeesuse kohta „Aamen”, näitamaks, et tema tunnistus on „ustav ja tõeline” (Ilmutuse 3:14).

Mis olid Uurim ja Tummim?

Ilmselt kasutati Uurimit ja Tummimit muistses Iisraelis selleks, et jõuda selgusele rahvast ja selle juhte puudutavas Jehoova tahtes. Need esemed olid usaldatud ülempreestri hoolde ning ta kandis neid kohtu-rinnakilbi kukrus (2. Moosese 28:15, 16, 30). Ehkki kusagil Pühakirjas ei kirjeldata neid objekte või nende täpset kasutusmoodust lähemalt, viitab mitu kirjakohta sellele, et neid kasutati liisuheitmiseks, misläbi saadi Jumalalt vastuseks kas „jah” või „ei” või ei saadud üldse mitte vastust.

Üks näide sellisest kasutusest on juhtum, mil Taavet lasi Ebjataril tuua ülempreestri õlarüü, milles ilmselt oli ka Uurim ja Tummim. Taavet esitas Jehoovale kaks küsimust: kas Saul hakkab teda taga ajama ning kas Keila kodanikud annavad ta Sauli kätte. Mõlemad küsimused said jaatava vastuse, nii et Taavet võis õiged otsused langetada (1. Saamueli 23:6–12).

Varem oli kuningas Saul kasutanud Uurimit ja Tummimit, selgitamaks välja esiteks, kas süü lasub rahval või temal ja Joonatanil, ning teiseks, kas süüdi on tema või ta poeg (1. Saamueli 14:40–42). Hiljem, kui Saul oli Jumala soosingust ilma jäänud, ei andnud Jumal talle enam juhatust „ei unenägude, Uurimi ega prohvetite läbi” (1. Saamueli 28:6).

Juudi pärimuse kohaselt lakati Uurimit ja Tummimit kasutamast siis, kui Jehoova tempel aastal 607 e.m.a hävitati.

[Pilt lk 27]

„Aamen”, Ilmutuse 3:14. Codex Alexandrinus, 5. sajand m.a.j