Johannese evangeelium 18:1–40

18  Seda rääkinud, läks Jeesus koos oma jüngritega ühte aeda,+ mis oli teisel pool Kidroni orgu.+ 2  Seda paika teadis ka äraandja Juudas,+ sest seal oli Jeesus oma jüngritega sageli kokku saanud. 3  Juudas võttis endaga väesalga ning peapreestritelt ja variseridelt korravalvureid ning nad tulid sinna tõrvikute, lampide ja relvadega.+ 4  Kuna Jeesus teadis täpselt, mis teda ees ootab, astus ta ette ja küsis neilt: „Keda te otsite?” 5  Nad vastasid: „Naatsaretlast Jeesust.”+ Ta ütles neile: „See olen mina.” Ka äraandja Juudas seisis seal koos nendega.+ 6  Kui Jeesus ütles neile: „See olen mina”, taganesid nad ja kukkusid maha.+ 7  Jeesus küsis neilt uuesti: „Keda te otsite?” Nad ütlesid: „Naatsaretlast Jeesust.” 8  Jeesus vastas: „Ma ütlesin teile, et see olen mina. Kui te mind otsite, siis laske neil meestel minna.” 9  Sel moel täitusid Jeesuse sõnad „Ma pole kaotanud ühtki neist, kelle sa mulle oled andnud”.+ 10  Siis haaras Siimon Peetrus oma mõõga ning lõi sellega ülempreestri orja ja raius ära tema parema kõrva.+ Orja nimi oli Malkus. 11  Jeesus aga ütles Peetrusele: „Pane mõõk tuppe!+ Kas ma siis ei peaks jooma karikast, mille Isa mulle on andnud?”+ 12  Siis võtsid sõdurid, tuhatkonnaülem ja juutide korravalvurid Jeesuse kinni* ning panid ta köidikuisse. 13  Nad viisid ta esmalt Kaifase äia Hannase+ juurde. Kaifas oli sel aastal ülempreester.+ 14  Tema oligi juutidele öelnud, et neile on parem, kui üks inimene sureb rahva eest.+ 15  Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele.+ Too jünger tundis ülempreestrit ja läks ühes Jeesusega ülempreestri siseõue, 16  ent Peetrus jäi välja värava juurde. Siis see jünger, kes ülempreestrit tundis, läks välja, rääkis uksehoidjaga ning tõi Peetruse sisse. 17  Teenijatüdrukust uksehoidja küsis Peetruselt: „Kas pole sinagi selle mehe jünger?” Tema ütles: „Ei ole.”+ 18  Kuna oli külm, olid orjad ja korravalvurid sütest lõkke teinud ja soojendasid end selle ääres. Ka Peetrus seisis nende hulgas ja soojendas end. 19  Samal ajal küsis peapreester Jeesuselt tema jüngrite ja õpetuste kohta. 20  Jeesus vastas talle: „Ma olen rääkinud maailmale avalikult. Ma olen alati õpetanud sünagoogides ja templis,+ kus kõik juudid koos käivad, ega ole rääkinud midagi salaja. 21  Miks sa minu käest küsid? Küsi neilt, kes on kuulnud, mida ma olen rääkinud. Nemad teavad, mis ma olen öelnud.” 22  Kui Jeesus oli seda öelnud, lõi üks korravalvur, kes seal seisis, talle vastu nägu+ ja küsis: „Kas sa nõnda vastad peapreestrile?” 23  Jeesus kostis: „Kui ma ütlesin midagi valesti, siis ütle, mida*. Kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” 24  Seejärel saatis Hannas ta kinniseotuna ülempreester Kaifase juurde.+ 25  Siimon Peetrus aga seisis lõkke ääres ja soojendas end. Ühtäkki küsis keegi: „Kas mitte sinagi pole selle mehe jünger?” Tema salgas: „Ei ole.”+ 26  Üks ülempreestri ori, selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud,+ ütles: „Kas ma mitte ei näinud sind koos temaga aias?” 27  Ent Peetrus salgas seda jälle, ja kohe kires kukk.+ 28  Siis viidi Jeesus Kaifase juurest maavalitseja residentsi.+ Oli varahommik. Juudid ise sisse ei läinud, et mitte rüvetuda,+ sest siis poleks nad võinud süüa paasatoitu. 29  Seepärast tuli Pilatus nende juurde välja ja küsis: „Milles te seda inimest süüdistate?” 30  Nad vastasid: „Kui ta poleks kurjategija, ei oleks me teda sinu ette toonud.” 31  Pilatus ütles neile: „Mõistke ise tema üle kohut oma seaduse järgi.”+ Juudid vastasid: „Meil ei ole luba kedagi tappa.”+ 32  Nõnda sündis, et läheksid täide Jeesuse sõnad selle kohta, millist surma ta peab surema.+ 33  Siis läks Pilatus tagasi maavalitseja residentsi, kutsus Jeesuse ja küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?”+ 34  Jeesus küsis vastu: „Kas sa ise arvad seda või on teised sulle seda minu kohta öelnud?” 35  Pilatus vastas: „Ega’s mina juut ole! Sinu oma rahvas ja peapreestrid andsid su minu kätte. Mida sa oled teinud?” 36  Jeesus ütles:+ „Minu kuningriik* ei kuulu sellesse maailma.+ Kui mu kuningriik kuuluks sellesse maailma, siis oleksid mu alamad võidelnud, et juudid poleks mind kinni võtnud.+ Aga minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” 37  Seepeale küsis Pilatus: „Nii et sa siis ikkagi oled kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, ma olen kuningas.+ Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõe kohta tunnistust annaksin.+ Igaüks, kes on tõe poolel, võtab mu häält kuulda.”+ 38  Pilatus sõnas: „Mis on tõde?” Seda öelnud, läks ta jälle välja juutide juurde ja ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd.+ 39  Teie kombe järgi peaksin ma paasapühaks kellegi vabaks laskma.+ Kas te soovite, et ma laseksin teile vabaks juutide kuninga?” 40  Nad karjusid taas: „Mitte tema, vaid Barabase!” Barabas oli aga röövel.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „vahi alla”.
^ Võib tõlkida ka „siis tunnista, mis oli vale”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.

Kommentaarid

Kidroni orgu. Sõna-sõnalt „Kidroni talveoja”. Kidroni org, mida mainitakse piibli kreekakeelses osas vaid siin salmis, asub Jeruusalemma ja Õlimäe vahel. Org on põhja-lõunasuunaline ja asub linnast ida pool. Kidroni org oli tavaliselt isegi talvel kuiv, välja arvatud väga suurte vihmade korral. Kreeka sõna cheímarros, mis on siin tõlgitud vastega „org”, tähendab sõna-sõnalt „talveoja” ehk selline oja, kus vesi voolab vaid talvel, kui on suured vihmahood. Septuagintas on rohkem kui 80 korral selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna náhal (org), mida on kasutatud Kidroni oru kohta. (2Sa 15:23; 1Ku 2:37.) Mõlemad sõnad võivad käia ka oja või jõe kohta. (5Mo 10:7; Ii 6:15; Jes 66:12; Hes 47:5.) Sagedamini käivad need aga vadi kohta, oru kohta, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud vihmaperioodil. (4Mo 34:5; Jos 13:9; 17:9; 1Sa 17:40; 1Ku 15:13; 2Aj 33:14; Neh 2:15; Ül 6:11; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vadi”.)

väesalga. Siin kasutatud kreeka sõna speíra näitab, et tegu oli Rooma sõduritega. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et Rooma sõdurid osalesid Jeesuse vahistamises. (Joh 18:12.)

lõi sellega ülempreestri orja. Sellest vahejuhtumist räägivad kõik neli evangeeliumit ja need täiendavad üksteist. (Mt 26:51; Mr 14:47; Lu 22:50.) Ainult arst Luukas (Kol 4:14) mainib, et Jeesus „puudutas orja kõrva ja tegi ta terveks” (Lu 22:51). Johannes on ainuke, kes paneb kirja, et Siimon Peetrus oli see, kes mõõga haaras, ja et orja nimi oli Malkus. Johannes oli ilmselt see jünger, kes tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. (Joh 18:15, 16.) Seega on loogiline, et ta mainib vigastatud meest nimepidi. Johannese tutvust ülempreestri kodakondsetega kinnitab ka tekst Joh 18:26. Seal selgitab Johannes, et ori, kes süüdistas Peetrust selles, et too on Jeesuse jünger, oli „selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud”.

jooma karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist. (Vt Mt 20:22 ja 26:39 kommentaari.)

tuhatkonnaülem. Kreeka termin chilíarchos (kiliarh) tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja” ja sellega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata ametisse tsentuurioid. Kreeka sõna võib viidata ka kõrgetele väepealikele üldiselt. Rooma tuhatkonnaülem oli koos sõduritega Jeesust vahistamas.

juutide. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)

Nad viisid ta esmalt ... Hannase juurde. Ainult Johannes ütleb otsesõnu, et Jeesus viidi Hannase juurde. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase aastal 6 või 7 ülempreestriks ja Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36, kaasa arvatud sel aastal ehk aastal 33, mil Jeesus hukati. (Vt Lu 3:2 kommentaari.)

üks teine jünger. Tegu on ilmselt apostel Johannesega. Johannesele on omane, et ta ei nimeta end oma evangeeliumis nimepidi. (Vt Joh 13:23, 19:26, 20:2, 21:7 ja 21:20 kommentaari.) Johannest ja Peetrust mainitakse koos ka pärast Jeesuse ülesäratamist. (Joh 20:2–8.) Piiblis ei selgitata, kuidas Johannes, kes oli pärit Galileast, tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. Kuid tänu sellele tutvusele sai ta järgneda Jeesusele ülempreestri siseõue ja tuua sinna ka Peetruse. (Joh 18:16.)

sütest. Süsi on musta värvi habras ja poorne süsiniku vorm, mis tekib näiteks puidu põlemisel. Vanal ajal saadi sütt järgmiselt: puud kaeti mullakihiga ja neil lasti mitu päeva aeglaselt põleda. Õhku lasti juurde vaid niipalju, et eralduvad gaasid ära põleksid. See oli aeganõudev protsess, millel pidi pidevalt silma peal hoidma. Kuna söe põlemisel ei eraldu suitsu ja see annab ühtlast ja intensiivset kuumust, kasutati sütt sageli sooja saamiseks ja toiduvalmistamiseks. (Jes 47:14; Jer 36:22; Joh 21:9.)

peapreester. St Hannas. (Vt Joh 18:13 ja Ap 4:6 kommentaari.)

ülempreester Kaifase juurde. Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.

kires kukk. Vt Mr 14:72 kommentaari.

maavalitseja residentsi. Vt Mt 27:27 kommentaari.

varahommik. St 14. niisani hommik, päev, mil Jeesuse üle kohut mõisteti ja ta hukati. Paasapüha algas eelmisel õhtul, ja nagu selgub teistest evangeeliumitest, sõi Jeesus oma apostlitega tol õhtul paasatoitu. (Mt 26:18–20; Mr 14:14–17; Lu 22:15.) Seega pidi selles salmis mainitud paasatoidu söömine toimuma 15. niisanil, mis oli hapnemata leibade püha esimene päev. Jeesuse päevil viidati mõnikord nii paasapühale (14. niisan) kui ka hapnemata leibade pühale (15.–21. niisan) kui paasapühale. (Lu 22:1.)

Kas sina oled juutide kuningas? Vt Mt 27:11 kommentaari.

Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma. Pilatus oli just Jeesuselt küsinud: „Mida sa oled teinud?” (Joh 18:35.) Kuid selle asemel, et vastata sellele küsimusele, vastas Jeesus Pilatuse esimesele küsimusele „Kas sina oled juutide kuningas?”. (Joh 18:33.) Oma lühikeses vastuses mainis Jeesus kolm korda kuningriiki, mille kuningaks ta pidi saama. Öeldes, et tema kuningriik ei kuulu sellesse maailma, tegi Jeesus selgeks, et see kuningriik ei ole inimvalitsus. Varem oli ta seda kuningriiki nimetanud taeva kuningriigiks ja Jumala kuningriigiks. (Mt 3:2; Mr 1:15.) Jeesus oli öelnud ka, et tema järelkäijad ei kuulu maailma ehk Jumalast võõrdunud ülekohtusesse ühiskonda. (Joh 17:14, 16.) Ja kui Peetrus üritas takistada Jeesuse vahistamist, näitas Jeesus, et tema järelkäijad ei peaks võitlema tema kaitsmise nimel, nii nagu teeksid seda inimkuninga toetajad. (Mt 26:51, 52; Joh 18:11.)

Jah, ma olen kuningas. Sõna-sõnalt „Sa ise ütled, et ma olen kuningas”. Jeesus tunnistab Pilatusele, et ta on kuningas. (Mt 27:11; vrd Mt 26:25 ja 26:64 kommentaariga.) Kuid Jeesus pole kuningas selles mõttes, mida Pilatus ette kujutab, sest Jeesuse kuningriik „ei kuulu sellesse maailma” ega konkureeri Roomaga. (Joh 18:33–36.)

tõe. Jeesus ei mõelnud tõde üldises mõttes, vaid tõde Jumala eesmärgi kohta. Jumala eesmärgis on oluline osa sellel, et „Taaveti poeg” Jeesus on ülempreester ja Jumala kuningriigi valitseja. (Mt 1:1.) Jeesus selgitas, et peamine põhjus, miks ta maa peale tuli, oli anda teada tõde selle kuningriigi kohta. Samasugusest sõnumist rääkisid inglid enne Jeesuse sündi ja siis, kui ta sündis Juudamaal Petlemmas, linnas, kus sündis Taavet. (Lu 1:32, 33; 2:10–14.)

tunnistust annaksin. Kreeka sõnad martyréo (tunnistust andma), martyría (tunnistus) ja mártys (tunnistaja) on laia tähendusega. Neid mõisteid on kasutatud nende põhitähenduses, milleks on pealtnägijana mingi fakti kohta ütlusi andma. Ent need kannavad endas ka mõtet millegi teatavaks tegemisest, kinnitamisest või sellest, et räägitakse kellestki või millestki head. Jeesus mitte ainult ei andnud teada tõdesid, milles ta oli veendunud, vaid ka elas nii, et täitusid tema isa antud ennustused ja tõotused. (2Ko 1:20.) Jumala eesmärk kuningriigi ja selle messiast valitsejaga oli üksikasjalikult ette kuulutatud. Jeesuse elu maa peal, mis kulmineerus tema ohvrisurmaga, viis täide kõik tema kohta käivad ennustused, sealhulgas seaduselepinguga seotud eelpildid. (Kol 2:16, 17; Heb 10:1.) Seega võib öelda, et Jeesus andis nii oma sõnade kui ka tegudega tunnistust tõe kohta.

Mis on tõde? Pilatus mõtleb oma küsimusega ilmselt tõde üldises mõttes, mitte seda tõde, millest Jeesus just rääkis. (Joh 18:37.) Kui tema küsimus oleks olnud siiras, oleks Jeesus sellele kahtlemata vastanud. Arvatavasti esitas Pilatus selle küsimuse retooriliselt ja küünilise hoiakuga, otsekui öeldes: „Tõde? Mis see veel on? Seda pole ju olemas!” Igal juhul ei jäänud Pilatus vastust ootama, vaid läks välja juutide juurde.

Teie kombe järgi peaksin ma paasapühaks kellegi vabaks laskma. Kommet lasta pühade ajal vabaks üks vang mainitakse ka tekstides Mt 27:15 ja Mr 15:6. Ilmselt oli tegu juudi kombega, sest Pilatus ütles juutidele: „Teie kombe järgi ...” Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Tõenäoliselt polnud roomlaste silmis sellises toimingus midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nemad vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.

Pildid ja videod

Kidroni org
Kidroni org

Kidroni org (Nahal Qidron) on Jeruusalemma ja Õlimäe vahel. Org on põhja-lõunasuunaline ja asub linnast ida pool. Org algab Jeruusalemma müüridest veidi kaugemal põhja pool. Põhjas on see lai ja mitte eriti sügav, aga lõunas sügav ja kitsas. Endise templimäe lõunakülje lähedal on see umbes 30 m sügav ja 120 m lai. Jeesuse ajal võis see olla sügavamgi. Org kulgeb läbi Juuda kõrbe Surnumereni. 14. niisanil aastal 33 läks Jeesus pärast seda, kui ta oli sisse seadnud Isanda õhtusöömaaja, läbi selle oru Ketsemani aeda. (Joh 18:1.)

1. Kidroni org

2. Templimägi

3. Õlimägi (osa mäest on kaetud haudadega)

Vanim teadaolev piibli kreekakeelse osa fragment
Vanim teadaolev piibli kreekakeelse osa fragment

Pildil on Rylandsi papüüruse 457 (P52) mõlemad pooled. See on väga varajane käsikirjafragment Johannese evangeeliumist ja see leiti 1920. aastal Egiptusest. Praegu asub see John Rylandsi raamatukogus Manchesteris Inglismaal. Selle ühel pool on katkend tekstist Joh 18:31–33 ja teisel pool katkend tekstist Joh 18:37, 38. See, et tekst on kirjutatud fragmendi mõlemale küljele, näitab, et see oli osa koodeksist. Fragmendi suurus on 9 × 6 cm. Õpetlaste arvates pärineb see 2. sajandi algupoolest. Seega on see vanim seni leitud piibli kreekakeelse osa käsikirjafragment. Johannese evangeeliumi kirjutamine lõpetati aastal 98, mis tähendab, et see käsikiri tehti ilmselt vaid mõni aastakümme hiljem. Fragment on väga sarnane hilisemate käsikirjadega, millel põhinevad tänapäevased piibli kreekakeelse osa tõlked.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Johannese 18
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty