See on evangeeliumitest lühim ja väga tempokas. Kreeka sõna euthýs, mida võib tõlkida vastetega „kohe”, „sedamaid”, „viivitamata”, esineb selles üle 40 korra. Markuse evangeeliumi võib läbi lugeda vaid ühe-kahe tunniga, saades hoogsa ülevaate Jeesuse elust ja teenistusest.

Pärimuse järgi sai Markus paljude oma raamatus kirjeldatud sündmuste kohta infot apostel Peetruselt, kes oli nende sündmuste pealtnägija (13:3). See on kooskõlas tõigaga, et Markus oli koos Peetrusega Babülonis (1Pe 5:13).

Markus kirjeldab mitut puhku Jeesuse tundeid ja reageeringuid (3:5; 7:34; 8:12; 9:36; 10:13–16, 21).

Markus kajastab peamiselt Kristuse tegusid, mitte niivõrd tema kõnesid ja õpetusi. Kui Matteus portreteerib Jeesust kui tõotatud messiat ja kuningat, siis Markus näitab teda eeskätt teoinimesena: Jumala imetegijast poja ja päästjana. Markus räägib vähemalt 19 Jeesuse imeteost, kuid ainult mõnest tema mõistujutust, millest üks leidub vaid tema evangeeliumis (4:26–29).

Markus võis kirjutada oma evangeeliumi aastatel 60–65, kui ta oli Pauluse juures Roomas.

Kui Matteus kirjutas oma evangeeliumi juutidele, siis Markus ilmselt eeskätt roomlastele. Ta selgitab juudi tavasid ja uskumusi, mis olid mittejuutidest lugejatele võõrad (2:18; 7:3, 4; 14:12; 15:42). Ta toob ära heebrea ja aramea väljendite tähenduse (3:17; 5:41; 7:11, 34; 14:36; 15:22, 34). Markus annab geograafia ja looduse kohta infot, mida juutidest lugejad poleks vajanud (1:13; 11:13; 13:3). Ta selgitab juudi müntide väärtust, tuues võrdluseks Rooma vääringu. (Vt Mr 12:42 kommentaare.) Markuse evangeeliumis on rohkem ladina väljendeid ja idioome kui teistes evangeeliumites, nende hulgas speculator (ihukaitsja), praetorium (maavalitseja residents) ja centurio (sadakonnaülem) (6:27; 15:16, 39).