sanhedrin. Vt Mt 26:59 kommentaari.

Pilatuse. Rooma maavalitseja (prefekt), kes valitses Juudamaa provintsi üle. Pilatuse määras ametisse keiser Tiberius aastal 26 ja ta valitses umbes kümme aastat. Teda mainivad ka piiblivälised autorid, nende hulgas Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas, et Pilatus andis käsu Kristuse hukkamiseks Tiberiuse valitsusajal. Iisraelis Kaisareas olevast muistsest Rooma teatrist on leitud ladinakeelne raidkiri „Judea prefekt Pontius Pilatus”. (Vt lisa B10, kus on näidatud Pontius Pilatuse valitsuspiirkond.)

Kas sina oled juutide kuningas? Vt Mt 27:11 kommentaari.

Jah, olen. Vt Mt 27:11 kommentaari.

lasi ... neile tavaliselt vabaks ühe vangi. Kõik neli evangeeliumikirjutajat mainivad seda tava. (Mt 27:15–23; Lu 23:16–25; Joh 18:39, 40.) Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Tõenäoliselt polnud roomlaste silmis sellises toimingus midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nad ise vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.

muudkui karjusid. Võib tõlkida ka „karjusid taas”. Nagu näitab tekst Lu 23:18–23, nõudis rahvahulk vähemalt kolmel korral Pilatuselt Jeesuse hukkamist. Markuse ülestähendusest selgub, et Pilatus küsis kolm korda rahvahulgalt Jeesuse kohta küsimusi. (Mr 15:9, 12, 14.)

piitsutada. Vt Mt 27:26 kommentaari.

maavalitseja residentsi. Vt Mt 27:27 kommentaari.

Nad riietasid ta purpurrüüsse. Sõdurid tegid seda Jeesuse ja tema kuningaks olemise pilkamiseks. Matteuse paralleeltekst (27:28) ütleb, et nad panid Jeesusele ümber erepunase rüü, millist kandsid kuningad, magistraadid ja kõrgemad sõjaväelased. Markuse ja ka Johannese tekstis (19:2) öeldakse, et rüü oli purpurikarva, kuid vanal ajal nimetati purpuriks kõiki värvitoone, mis moodustusid punasest ja sinisest. Millist värvitooni vaataja tajus, mõjutas see, mis nurga alt ta seda nägi, samuti valguse peegeldus rüül ning taust. Fakt, et evangeeliumikirjutajad määratlevad rüü värvust erinevalt, näitab, et nad ei kirjutanud oma lugu lihtsalt üksteiselt maha.

okaskrooni. Peale selle et sõdurid riietasid Jeesuse purpurrüüsse (nagu öeldakse selles salmis eespool), asetasid nad talle tema kuningavõimu pilkamiseks pähe okaskrooni ning panid valitsuskepiks kätte rookepi, nagu näitab Mt 27:29.

Ole tervitatud. Vt Mt 27:29 kommentaari.

sülitasid ta peale. Selle põlgusavaldusega läksid täide Jeesuse enda sõnad tekstis Mr 10:34 ning messia kohta käiv ennustus tekstis Jes 50:6. (Vt Mr 10:34 kommentaari.)

kummardasid tema ees. Võib tõlkida ka „avaldasid talle austust”. Kreeka verbi proskynéo kasutatakse siin sõdurite mõnitava tegevuse kirjeldamiseks: nad kummardasid pilkavalt Jeesuse ees, nimetades teda juutide kuningaks. (Mr 15:18; vt Mt 2:2 kommentaari.)

postile naelutada. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post” ja „Piinapost”.)

sundisid. Siin on viide sundteenistusele, mida Rooma võimuesindajad võisid kodanikult nõuda. Nii inimesi kui ka loomi võidi panna mingit tööd tegema, samuti võidi võtta enda valdusse mida tahes, et riigi huve edendada. (Vt Mt 5:​41 kommentaari.)

piinaposti. Vt Mt 27:32 kommentaari.

Küreenest. Vt Mt 27:32 kommentaari.

Aleksandrose ja Ruufuse isa. Seda tõika Küreene Siimoni kohta mainib üksnes Markus.

Kolgata. Vt Mt 27:33 kommentaari.

Pealuu paik. Vastav kreeka väljend on kraníu tópos, mis on tõlge heebrea sõnast gólgota. (Vt Joh 19:17 kommentaare.)

veini, mis oli segatud uimastava mürriga. Paralleeltekst Mt 27:34 ütleb, et veini oli segatud kibeda ainega. Arvatavasti oli veinile lisatud nii mürri kui ka mingit kibedat ainet. Sellist segu pakuti ilmselt valu vaigistamiseks. (Vt selle salmi kommentaari ta ei võtnud seda ja Mt 27:34 kommentaari.)

ta ei võtnud seda. Tõenäoliselt tahtis Jeesus, et kõik tema meeled selle viimse usuproovi ajal võimalikult selged oleksid.

jagasid tema riided omavahel. Vt Mt 27:35 kommentaari.

heites liisku. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Liisk”.

kolmas tund. St umbes kell 9 hommikul. Mõned viitavad näilisele vasturääkivusele selle kirjakoha ja teksti Joh 19:14–16 vahel, kus öeldakse, et oli umbes kuues tund, kui Pilatus andis Jeesuse hukata. Kuigi piibel seda erinevust otseselt ei selgita, tasub arvesse võtta järgmist. Jeesuse maise elu viimase päeva sündmuste toimumisaeg on evangeeliumites üldjoontes ühtmoodi edasi antud. Kõik neli lugu näitavad, et preestrid ja vanemad tulid kokku pärast koitu ning et seejärel viidi Jeesus Rooma maavalitseja Pontius Pilatuse juurde. (Mt 27:1, 2; Mr 15:1; Lu 22:66–23:1; Joh 18:28.) Nii Matteus, Markus kui ka Luukas ütlevad, et kui Jeesus oli juba postile löödud, laskus kuuendal tunnil üle kogu maa pimedus, mis kestis üheksanda tunnini. (Mt 27:45, 46; Mr 15:33, 34; Lu 23:44.) Jeesuse hukkamise aja kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et piitsutamist võidi pidada hukkamisprotseduuri osaks. Vahel oli piitsutamine nii ränk, et ohver suri. Jeesust piitsutati sedavõrd julmalt, et tema piinapost tuli panna teise mehe selga, kuigi Jeesus oli seda algul ise kandnud. (Lu 23:26; Joh 19:17.) Kui hukkamisprotseduuri alguseks peeti piitsutamist, oli hukkamine Jeesuse postile löömise hetkeks juba tükk aega kestnud. Seda mõtet toetavad tekstid Mt 27:26 ja Mr 15:15, kus mainitakse piitsutamist ja postile löömist koos. Seega võisid eri inimesed määratleda hukkamisaega erinevalt, olenevalt sellest, millal nende arvates hukkamisprotseduur algas. See kõik võib selgitada, miks Pilatus imestas, saades teada, et Jeesus suri nii ruttu pärast postile löömist. (Mr 15:44.) Pealegi kajastavad piiblikirjutajad sageli tava, mille kohaselt jaotati päev (nagu ka öö) neljaks kolmetunniseks osaks. Selline päevajaotus selgitab, miks räägitakse tihti kolmandast, kuuendast ja üheksandast tunnist arvestatuna päikesetõusust umbes kell 6. (Mt 20:1–5; Joh 4:6; Ap 2:15; 3:1; 10:3, 9, 30.) Samuti polnud inimestel täpseid ajanäitajaid, nii et tunnile viidates öeldi sageli „umbes” või „paiku”, nagu ka tekstis Joh 19:14. (Mt 27:46; Lu 23:44; Joh 4:6; Ap 10:3, 9.) Kokkuvõtteks võib öelda järgmist. Markus võis pidada silmas nii piitsutamist kui ka postile löömist, Johannes aga ainult postile löömist. Mõlemad võisid ümardada aja lähima tunnini, millega algas kolmetunnine jaotis, kusjuures Johannes kasutas sõna „umbes”. Need asjaolud võivad seletada eri evangeeliumites mainitud erinevat aega. Ja veel, tõsiasi, et Johannes tähendas üles teistsuguse aja kui Markus, kes oli kirjutanud oma evangeeliumi aastakümneid varem, näitab, et ta ei võtnud seda lihtsalt Markuse evangeeliumist.

röövlit. Vt Mt 27:38 kommentaari.

Mõnes hilisemas käsikirjas on siin sõnad „Ja läks täide kirjakoht, mis ütleb: „Ta arvati seadusrikkujate hulka””, mis on osaline tsitaat tekstist Jes 53:12. Kõige varasemates ja usaldusväärsemates käsikirjades need sõnad aga puuduvad ning ilmselt polnud neid Markuse evangeeliumi originaaltekstis. Samasugune ütlus on tekstis Lu 22:37, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Arvatakse, et mõni ümberkirjutaja lisas need Luuka evangeeliumi sõnad Markuse evangeeliumisse. (Vt lisa A3.)

vangutasid pead. Vt Mt 27:39 kommentaari.

piinapostilt. Vt Mt 27:32 kommentaari.

piinapostilt. Vt Mt 27:32 kommentaari.

kuues tund. Umbes kell 12 päeval. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

pimedus. Luuka evangeeliumi paralleeltekstis lisatakse mõte, et „päikesevalgus kadus”. (Lu 23:44, 45.) See pimedus oli üleloomulik nähtus, mille taga oli Jumal. Tegu ei saanud olla päikesevarjutusega, sest need toimuvad ainult noorkuu ajal. Ent käes oli paasaaeg, kui oli täiskuu. Pealegi vältas see pimedus kolm tundi, samal ajal kui pikim täielik päikesevarjutus kestab alla kaheksa minuti.

üheksanda tunnini. Umbes kella 15-ni. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

Elii, Elii, lemaa sabahtani? Vt Mt 27:46 kommentaari.

Mu Jumal, mu Jumal. Vt Mt 27:46 kommentaari.

Eelijat. Nimi Eelija tähendab heebrea keeles „minu Jumal on Jehoova”.

hapu veini. Vt Mt 27:48 kommentaari.

rookepi. Vt Mt 27:48 kommentaari.

suri. Võib tõlkida ka „tegi viimse hingetõmbe”, „heitis hinge”. (Vt Mt 27:50 kommentaari.)

eesriie. Vt Mt 27:51 kommentaari.

pühamu. Vt Mt 27:51 kommentaari.

sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”. Umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes. Võimalik, et see sõjaväelane oli Pilatuse juures, kui see Jeesuse üle kohut mõistis, ning kuulis, kuidas juudid ütlesid, et Jeesus on väitnud end olevat Jumala poja. (Mr 15:16; Joh 19:7.) Markus kasutab siin kreeka sõna kentyríon, mis on laen ladina keelest ja esineb ka tekstis Mr 15:44, 45. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust” ning Mr 6:27 ja Joh 19:20 kommentaari.)

Maarja Magdaleena. Vt Mt 27:56 kommentaari.

Jaakobus Noorema. Võib tõlkida ka „Jaakobus Väiksema”. Ta oli Jeesuse apostel ning Alfeuse poeg. (Mt 10:2, 3; Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13.) Teda nimetati nooremaks või väiksemaks võib-olla sellepärast, et ta oli kas noorem või lühem kui teine apostel Jaakobus, Sebedeuse poeg.

Joosese. Lühivorm nimest Joosifja, mis tähendab heebrea keeles „Jaah lisagu”. Mõnes käsikirjas on siin „Joosep”, enamikus on aga „Jooses”. (Vrd paralleeltekstiga Mt 27:56.)

Saloome. Nimi Saloome tuleb arvatavasti heebrea sõnast tähendusega „rahu”. Saloome oli Jeesuse jünger. Ta võis olla apostlite Jaakobuse ja Johannese ema (vrd teksti Mt 27:56 tekstidega Mr 3:17 ja 15:40). Matteus ütleb „Sebedeuse poegade ema”, Markuse paralleeltekst aga „Saloome”. Ja tekstide Mr 15:40 ja Joh 19:25 kõrvutamine annab alust arvata, et Saloome võis olla Jeesuse ema Maarja lihane õde. Kui see oli nii, olid Jaakobus ja Johannes Jeesuse tädipojad. Tõenäoliselt oli Saloome üks neid naisi, kes käisid Jeesusega kaasas ja toetasid teda oma varaga, nagu näitavad tekstid Mt 27:55, 56, Mr 15:41 ja Lu 8:3.

ettevalmistuspäev. Kuna paistab, et Markus kirjutab peamiselt mittejuutidest lugejatele, lisab ta sellele väljendile selgituse see tähendab päev enne hingamispäeva, mida pole üheski teises evangeeliumis. (Mt 27:62; Lu 23:54; Joh 19:31.) Sel päeval tegid juudid ettevalmistusi hingamispäevaks: valmistasid lisakoguses toitu ja lõpetasid ära tööd, mida ei saanud edasi lükata hingamispäevale järgnevale päevale. Kõnealusel juhul langes ettevalmistuspäev 14. niisanile. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Joosep. Eri evangeeliumid annavad Joosepi kohta teada erinevaid üksikasju, milles ilmneb evangeeliumikirjutajate individuaalsus. Maksukoguja Matteus märgib, et Joosep oli rikas mees. Markus, kes kirjutas peamiselt roomlastele, ütleb, et ta oli ülemkohtu lugupeetud liige, kes ootas Jumala kuningriiki. Luukas, kaastundlik arst, ütleb, et Joosep oli hea ja õiglane mees, kes polnud hääletanud ülemkohtus Jeesuse süüdimõistmise poolt. Üksnes Johannes mainib, et Joosep oli Jeesuse jünger salaja, sest ta kartis juute. (Mt 27:57–60; Mr 15:43–46; Lu 23:50–53; Joh 19:38–42.)

Arimaatiast. Vt Mt 27:57 kommentaari.

ülemkohtu ... liige. Võib tõlkida ka „nõunik”. St Jeruusalemmas asuva juutide kõrgeima kohtu sanhedrini liige. (Vt Mt 26:59 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)

hauakoopasse. Vt Mt 27:60 kommentaari.

kivi. Arvatavasti oli kivi ümara kujuga, kuna salm ütleb, et see veeretati hauasuu ette, ning tekst Mr 16:4 ütleb, et kui Jeesus oli üles äratatud, oli kivi ära veeretatud. See võis kaaluda vähemalt tonni. Matteus nimetab seda suureks kiviks. (Mt 27:60.)