Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ülem-Svanethi

GRUUSIA

Lühiülevaade Gruusiast

Lühiülevaade Gruusiast

Viinamarjakoristus on rõõmus aeg

Maa. Gruusiat teatakse majesteetlike mäeahelike ja lumiste mäetippude poolest, millest mõned on ligi viis kilomeetrit kõrged. Geograafiliselt jaguneb see maa Ida- ja Lääne-Gruusiaks. Kumbki osa koosneb mitmest regioonist, igaühel oma kliima, kombed, muusika, tantsud ja toidud.

Rahvastik. Enamik 3,7 miljonist elanikust on etnilised grusiinid.

Religioon. Suurem osa rahvast on õigeusklik. Umbes kümnendik on moslemid.

Keel. Gruusia keel ei sarnane ühegi naaberriigi keelega. Ajalooallikatest ilmneb, et ainulaadne gruusia tähestik loodi enne meie ajaarvamist.

Elatis. Paljud elatuvad põllumajandusest. Viimasel ajal on tõusnud tähtsale kohale turism.

Kliima. Riigi idaosas on mõõdukas kliima. Lääne-Gruusias Musta mere rannikul on kliima aga lähistroopiline ja seal kasvatatakse ohtralt tsitrusvilju.

Viinamarjakoristus Kahhethi piirkonnas

Toit. Iga toidukorra ajal on grusiinide laual leib, mida traditsiooniliselt küpsetatakse saviahjus. Tavaliseks pearoaks on vürtsitatud hautis värskete ürtidega. Pikk ajalugu on ka veiniteol. Pärimuslikult kääritatakse ja säilitatakse veini suurtes savianumates. Paljud pered kasvatavad ise viinamarju ja teevad oma veini. Gruusias kasvab umbes 500 pärismaist viinamarjasorti.

Traditsiooniline leivaküpsetamine