1. Milles on Paulus ja ta kaaslased kindlad ja miks?

 KÄES on arvatavasti 59. aasta. Paulus, kes on vahi all, on koos Luuka ja Aristarhosega laeval, mis on teel Maltalt Itaaliasse. (Ap. t. 27:2.) Tegu on ilmselt suure viljalaevaga ja selle vöörikaunistuseks on Zeusi pojad, kaksikvennad Kastor ja Polydeukes. (Ap. t. 28:11, õppepiibli kommentaar.) Erinevalt laevameeskonnast ei looda aga Paulus ja ta usukaaslased neile kreeka jumaluse poegadele, vaid Jehoovale, kes on andnud Paulusele teada, et tal tuleb anda tõe kohta tunnistust ka Roomas ja seista keisri ees. (Ap. t. 23:11; 27:24.)

2., 3. a) Millist teed pidi jõuab laev oma sihtkohta? b) Kes on olnud Pauluse kõrval kogu teekonna vältel?

² Pärast kolmepäevast peatust kaunis Sitsiilia linnas Sürakuusas, mis ei jää tähtsuselt alla ei Ateenale ega Roomale, purjetab laev edasi Apenniini poolsaare „saapaninas” asuvasse Reegiumi. Sealt võtab laev suuna 320 kilomeetri kaugusel asuvasse Puteolisse (praeguse Napoli lähedal) ning jõuab tänu lõunatuulele juba teisel päeval kohale. (Ap. t. 28:12, 13.)

³ Pauluse reis Rooma keisri ette on nüüd lõpusirgel. Kogu teekonna vältel on Jehoova – Jumal, kes julgustab oma teenijaid igas olukorras – Pauluse kõrval olnud. (2. Kor. 1:3.) Nagu näeme järgnevatest sündmustest, toetab ta Paulust ka edaspidi, Paulus jällegi teeb raugematu innuga edasi kuulutustööd.

4., 5. a) Mis juhtus Puteolis ja miks võimaldati Paulusele nii palju vabadust? b) Millised tulemused võivad olla heal käitumisel?

⁴ Puteolis juhtus midagi toredat. Luukas kirjutab: „Seal me kohtasime vendi, kes käisid meile peale, et jääksime nende juurde seitsmeks päevaks.” (Ap. t. 28:14.) Puteoli vennad ilmutasid tõelist kristlikku  armastust ning pole kahtlustki, et Pauluse ja ta kaaslaste kosutav seltskond kaalus võõrustajate vaeva kuhjaga üles. Kuidas on aga võimalik, et ühele vangile võimaldati nii palju vabadust? Ilmselt oli Paulus oma tegudega tõendanud, et ta väärib valvurite täielikku usaldust.

⁵ Ka tänapäeval on vangis või vangilaagrites olevad Jehoova teenijad tänu heale käitumisele tihtipeale vabadust juurde saanud. Näiteks Rumeenias oli ühele mehele määratud röövi eest 75 aastat vabadusekaotust. Ta hakkas aga piiblit uurima ja muutis end täielikult. Vanglaametnikud hakkasid teda sedavõrd usaldama, et saatsid ta üksipäini linna vanglale kaupa ostma. Muidugi on kõige olulisem see, et hea käitumine toob ülistust Jehoovale. (1. Peetr. 2:12.)

6., 7. Kuidas väljendasid Rooma vennad armastust Pauluse vastu?

⁶ Puteolist läks reisiseltskond tõenäoliselt jalgsi umbes 50 kilomeetri kaugusel asuvasse Capuasse ja sealt mööda Appiuse teed Rooma. Appiuse tee oli sillutatud laavaplokkidega ning sellelt avanes võrratuid vaateid Itaalia maastikule. Kohati võis teelt näha Vahemerd. Umbes 65 kilomeetri kaugusel Roomast kulges tee läbi Pontini soode, kus asus ka Appiuse turuväljak. Luukas kirjutab, et kui Rooma vennad said neist kuulda, tulid nad neile vastu Appiuse turuväljakule ja Kolme Kõrtsi juurde (viimane oli teeliste peatuspaik umbes 50 kilomeetri kaugusel Roomast). Nii väga tahtsid nad Paulust toetada! (Ap. t. 28:15.)

⁷ Appiuse turuväljak polnud väsinud teelistele just kõige meeldivam peatuspaik. Rooma luuletaja ja satiiriku Horatiuse sõnul oli see „täis meremehi ja labaseid kõrtsmikke”. Ta kirjutab ka, et sealne vesi lehkas ega kõlvanud juua, ning ta koguni keeldus seal einestamast.  Rooma vennad olid aga valmis kõiki neid ebameeldivusi trotsima ning ootasid seal Paulust ja ta kaaslasi, et saata neid teekonnal Rooma.

8. Miks tänas Paulus vendi nähes Jumalat?

⁸ Jutustuses öeldakse: „Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.” (Ap. t. 28:15.) Ainuüksi usukaaslaste nägemine mõjus Paulusele turgutavalt. Mõnda neist võis ta isiklikult tunda. Aga miks tänas ta Jumalat? Ta teadis, et isetu armastus on püha vaimu vili, mis lähtub Jumalalt. (Gal. 5:22.) Ka tänapäeval tiivustab püha vaim Jehoova teenijaid üksteise eest hoolitsema ja hädasolijaid aitama. (1. Tess. 5:11, 14.)

9. Kuidas me saame Rooma vendi eeskujuks võtta?

⁹ Näiteks kannustab püha vaim meid olema külalislahked ringkonnaülevaatajate, misjonäride ja teiste täisajaliste teenijate vastu. Paljud neist on Jehoova teenimise nimel suuri ohvreid toonud. Võiksime mõelda, kuidas ringkonnaülevaataja külastust võimalikult palju toetada. Kas saaksime pakkuda talle ja ta naisele süüa ja öömaja või ehk minna nendega kuulutama? Kui seda teeme, ei jää õnnistused tulemata. Rooma vennad said Pauluse lugude kuulamisest kindlasti palju indu ja rõõmu. Midagi sarnast võime kogeda ka meie. (Ap. t. 15:3, 4.)

10. Milline nägi välja Pauluse vangistus Roomas ja mida tegi ta peagi pärast Rooma jõudmist?

¹⁰ Kui reisisalk lõpuks Rooma jõudis, „lubati Paulusel omaette elama asuda koos sõduriga, kes teda valvas”. (Ap. t. 28:16.) Koduarestis olijad olid tavaliselt ketiga valvuri külge aheldatud, et nad ei saaks põgeneda. Kuid ahelad ei takistanud Paulust rääkimast. Olles kõigest kolm päeva teekonnast puhanud, kutsus ta enda juurde juutide tähtsamad mehed Roomas, et neid oma olukorraga kurssi viia ja neile ka kuningriigisõnumit rääkida.

11., 12. Kuidas püüdis Paulus hajutada juutide võimalikke eelarvamusi?

¹¹ Paulus ütles: „Mehed, vennad, ehkki ma pole teinud midagi meie rahva ega esiisade kommete vastu, võeti mind Jeruusalemmas vahi alla ja anti roomlastele üle. Kui need olid mu üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest ma polnud teinud midagi, mis oleks olnud surma väärt. Aga kui juudid polnud sellega nõus, olin ma sunnitud nõudma keisri kohut, kuid mitte sellepärast, et mul oleks milleski oma rahvast süüdistada.” (Ap. t. 28:17–19.)

¹² Paulus nimetas Rooma juute oma vendadeks. Rõhutades, et nad  on rahvuskaaslased, püüdis ta ehk hajutada võimalikke eelarvamusi. (1. Kor. 9:20.) Samuti ütles ta, et pole tulnud Rooma mitte oma rahvast süüdistama, vaid selleks, et keiser tema üle kohut mõistaks. Selgus, et Rooma juudid polnud Pauluse kohtuasjast midagi kuulnud. (Ap. t. 28:21.) Miks polnud see info nendeni varem jõudnud? Üks piiblikommentaator ütleb: „Laev, mille pardal Paulus oli, oli üks esimesi, mis pärast talve Itaaliasse saabus. Seepärast polnud ühtki juutide sõnumitoojat ega kirja saanud veel Jeruusalemmast kohale jõuda.”

13., 14. Kuidas viis Paulus jutu kuningriigile ja mida me võime sellest õppida?

¹³ Et viia juttu Jumala kuningriigile, lausus Paulus midagi, mis võiks tema kuulajates huvi äratada. Ta sõnas: „Sel põhjusel ma palusingi, et võiksin teid näha ja teiega rääkida, sest ma olen ahelais Iisraeli lootuse pärast.” (Ap. t. 28:20, õppepiibli allmärkus.) Iisraeli lootus keskendus messiale ja tema kuningriigile ning just sellest rääkisid kristlased. Juudid, kelles oli tärganud uudishimu, ütlesid Paulusele: „Meie arvates on kohane kuulda sinu enda käest, mida sa mõtled, sest me teame, et sellest sektist räägitakse kõikjal halba.” (Ap. t. 28:22.)

¹⁴ Meiegi võiksime püüda kuulutustööl inimestes uudishimu äratada – kas siis mõne mõtte või küsimusega. Häid soovitusi leiab väljaannetest  „Arutlusi Pühakirja põhjal”, „Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest” ja „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele”.

15. Mida me võime Pauluselt õppida?

¹⁵ Määratud päeval tulid juudid veel suurema hulgana Pauluse juurde. „Ta andis neile hommikust õhtuni põhjalikult tunnistust Jumala kuningriigist ja esitas veenvaid tõendeid Jeesuse kohta nii Moosese seadusest kui ka prohvetiraamatutest.” (Ap. t. 28:23.) Mida me võime Pauluselt õppida? Esiteks, ta rääkis põhiliselt Jumala kuningriigist. Teiseks, ta püüdis kuulajaid mõtlema panna, esitades veenvaid tõendeid. Kolmandaks, ta arutles pühakirja põhjal. Neljandaks, ta oli ennastohverdav ja rääkis nendega hommikust õhtuni. Milline oli tulemus? Luukas kirjutab: „Mõned uskusid räägitut, teised aga mitte. Kuna nad olid eri meelt, hakkasid nad laiali minema.” (Ap. t. 28:24, 25a.)

16.–18. Miks ei tulnud juutide reageering Paulusele üllatusena ja mida oleks meil hea meeles hoida?

¹⁶ See, et osa kuulajaid veenvatest tõenditest hoolimata Paulust ei uskunud, ei tulnud talle ilmselt üllatusena. Oli ju seda pühakirjas ennustatud ja taolist suhtumist oli Paulus ka varem kohanud. (Ap. t. 13:42–47; 18:5, 6; 19:8, 9.) Niisiis ütles ta neile: „Püha vaim on prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele tabavalt öelnud: „Mine selle rahva juurde ja ütle: „Te kuulete, kuid ei mõista, te vaatate, kuid ei näe. Selle rahva süda on ju tuimaks läinud.””” (Ap. t. 28:25b–27.) Kreekakeelset sõna, mis on siin edasi antud sõnadega „tuimaks läinud”, võib tõlkida ka „rasva läinud” või „tihkeks läinud” ning see näitab, et kuningriigisõnum ei jõudnud nende südameni. (Ap. t. 28:27, õppepiibli allmärkus.)

¹⁷ Lõpetuseks ütles Paulus: „Olgu teile teada, et sõnumit Jumalalt lähtuvast päästest kuulutatakse teistele rahvastele ja nemad võtavad seda kuulda.” (Ap. t. 28:28; Laul 67:2; Jes. 11:10.) Paulus teadis, millest ta räägib – ta oli oma silmaga näinud, kuidas paljud mittejuudid olid kristlaseks saanud. (Ap. t. 13:48; 14:27.)

¹⁸ Seega, kui inimesed ei ole heast sõnumist huvitatud, ei maksa seda isiklikult võtta. Nagu Jeesus ütles, leiavad vaid vähesed ellu viiva tee. (Matt. 7:13, 14.) Kui keegi otsustab saada Jehoova teenijaks, oleme südamest rõõmsad ja võtame ta avasüli oma usuperre vastu. (Luuka 15:7.)

19. Mida Paulus koduarestis olles tegi?

¹⁹ Luukas lõpetab oma jutustuse positiivsel noodil: „Paulus jäi tervelt kaheks aastaks üürielamusse ja võttis lahkesti vastu kõiki, kes tema juurde tulid. Laskmata end millelgi takistada, rääkis ta neile julgelt Jumala kuningriigist ning jagas õpetust isand Jeesus Kristuse kohta.” (Ap. t. 28:30, 31.) On näha, et Paulus oli külalislahke ning täis usku ja indu.

20., 21. Kellele Paulus vangistuses olles head mõju avaldas?

²⁰ Üks neist, keda Paulus külalislahkelt vastu võttis, oli Kolossast pärit ori Oneesimos, kes oli oma isanda juurest ära jooksnud. Paulus aitas tal kristlaseks saada ja kiindus temasse väga. Oma kirjades nimetab ta teda ustavaks ja armsaks vennaks ning oma lapseks, kelle isaks ta vangis olles sai. (Kol. 4:9; Fileem. 10–12.) Kahtlemata oli Oneesimos Paulusele suureks rõõmuks ja toeks. a

²¹ Oneesimos polnud ainus, kellele Paulus vangistuses olles head mõju avaldas. Kirjas filiplastele ütles ta: „Ma soovin teile teada anda, vennad, et minu olukord on hea sõnumi levikule koguni kasuks tulnud ning et kogu pretoriaanide väeüksus ja ka kõik teised on saanud teada, et olen vangiahelais Kristuse pärast. Enamik vendi meie isanda teenistuses on mu vangiahelate tõttu kindlamaks saanud ning on nüüd veel julgemad, jah, kartmatud, rääkima Jumala sõna.” (Filipl. 1:12–14.)

22. Mida Paulus veel Roomas vangistuses olles tegi?

²² Roomas vangistuses olles kirjutas Paulus veel teisigi kirju, mis kuuluvad nüüd piibli kaanonisse. b Nendest kirjadest oli palju kasu algkristlastele ja nende väärtus pole aja jooksul kübetki kahanenud. (2. Tim. 3:16, 17.)

23., 24. Too näide mõne Jehoova teenija kohta, kes on nüüdisajal usu pärast vangis ja on säilitanud positiivse hoiaku.

²³ Apostlite tegude raamatus Pauluse vabastamisest otseselt juttu ei ole. Ent on teada, et ta oli vahi all umbes neli aastat: kaks aastat Kaisareas ja kaks Roomas. c (Ap. t. 23:35; 24:27.) Kogu selle aja säilitas  Paulus positiivse suhtumise ja tegi Jehoova teenistuses, mis sai. Ka nüüdisajal on paljud Jehoova teenijad olnud usu pärast vangis. Nad pole aga rõõmu kaotanud ja on kuulutanud ikka edasi. Üheks näiteks on Adolfo, kes oli Hispaanias vangis väeteenistusest keeldumise pärast. Üks ohvitser ütles talle: „Sa oled hämmastav kuju! Meie teeme su elu täielikuks põrguks, aga sina ainult naeratad ja ei ütle ühtegi halba sõna!”

²⁴ Aja jooksul hakati Adolfot sedavõrd usaldama, et tema kongi ust ei lukustatudki. Kui sõdurid tahtsid teada, mida piibel ühe või teise asja kohta ütleb, läksid nad Adolfo juurde. Üks valvureist käis Adolfo kongis isegi salaja piiblit lugemas, Adolfo ülesanne oli samal ajal valvet pidada. Rollid olid vahetunud – vang valvas valvurit! Sellised lood innustavad meid olema „veel julgemad, jah, kartmatud rääkima Jumala sõna”, ja seda ka keerulistes oludes.

25., 26. Millise ennustuse täitumist Paulus nägi ja kuidas on see ennustus täitunud tänapäeval?

²⁵ Kristuse apostel koduarestis rääkimas Jumala kuningriigist kõigile, kes teda külastavad – sellise südantsoojendava pildiga lõpeb Apostlite tegude raamat. Raamatu 1. peatükis andis Jeesus oma järelkäijatele ülesande, öeldes: „Te saate väe, kui püha vaim tuleb teie peale, ja te olete siis minu tunnistajad Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani.” (Ap. t. 1:8.) Nüüd, napilt 30 aastat hiljem, on head sõnumit kuningriigist „kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. d Ja seda kõike tänu Jumala vaimule. (Kol. 1:23; Sak. 4:6.)

²⁶ Tänapäeval aitab seesama vaim Kristuse võitud vendadel ja maise lootusega kristlastel rääkida Jumala kuningriigist 240 maal. (Joh. 10:16; Ap. t. 28:23.) On suur au selles töös kaasa lüüa.