Jeesus on inimesi õpetanud ja tervendanud Jeruusalemmas ning mujal Juudamaal. Nüüd õpetab ta inimesi linnast linna teisel pool Jordani jõge Perea kandis. Varsti naaseb ta Jeruusalemma.

Pereas küsib üks mees Jeesuselt: „Isand, kas vaid vähesed pääsevad?” Nähtavasti teab mees, et usujuhid vaidlevad selle üle, kas päästetud saavad paljud või ainult vähesed. Jeesus vahetab teemat ja võtab jutuks hoopis selle, mida on tarvis pääste saamiseks teha. Ta lausub: „Pingutage kõigest jõust, et minna sisse kitsast uksest, sest ma ütlen teile: paljud püüavad hiljem sisse minna, aga ei saa.” (Luuka 13:23, 24.)

Selgitamaks, mida tähendab kõigest jõust pingutada, ütleb Jeesus: „Kui majaperemees on ukse lukku pannud, seisate te õues ja koputate uksele, öeldes: „Isand, ava meile!” ... Ent tema ütleb teile: „Ma ei tea, kes te olete ja kust te tulete. Minge ära mu juurest, te kõik, kes teete kurja!”” (Luuka 13:25–27.)

Sellest loost on näha, millisest täbarast olukorrast leiab end inimene, kes jääb hiljaks, ilmselt seetõttu, et ta tuleb endale sobival ajal. Ta avastab, et uks on kinni ja lukus. Ta oleks pidanud tulema varem, isegi kui see oleks talle ebamugav olnud. Sama lugu on nende paljude inimestega, kes võinuks Jeesust kuulda võtta. Nad pole kasutanud võimalust seada tõelise Jumala teenimist oma elus tähtsaimale kohale. Valdav osa neist, kelle juurde Jumal on oma poja saatnud, pole Jeesust kuulda võtnud, kuigi tema kaudu võib saada pääste. Jeesus ütleb, et tuleb aeg, kui nad nutavad ja kiristavad hambaid, sest nad on Jumala kuningriigist välja jäetud. Ent inimesed, kes tulevad „idast ja läänest, põhjast ja lõunast”, inimesed kõigist rahvustest, „on lauas Jumala kuningriigis”. (Luuka 13:28, 29.)

Jeesus selgitab: „On viimaseid [näiteks mittejuudid ja rõhutud juudid], kes saavad esimesteks, ja esimesi [usuliselt soositud juudid, kes on uhked Aabrahamist põlvnemise üle], kes jäävad viimasteks.” (Luuka 13:30.) Nende viimaseks jäämine tähendab, et niisugused tänamatud inimesed ei saa üldse Jumala kuningriiki.

Nüüd tulevad mõned variserid Jeesuse juurde ja annavad talle nõu: „Mine siit kandist ära, sest Herodes [Antipas] tahab sind tappa.” Võib-olla lasi kuningas Herodes selle kuulujutu ise lahti, et Jeesus sealtkandist põgeneks. Herodes võib karta, et ta jääb kuidagi süüdi veel ühe prohveti surmas, nagu ta oli süüdi Ristija Johannese tapmises. Jeesus ütleb aga variseridele:  „Minge ja öelge sellele rebasele: „Ma ajan välja deemoneid ja teen inimesi terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma siin oma tööga lõpule.”” (Luuka 13:31, 32.) Sellega, et Jeesus nimetab Herodest rebaseks, võib ta vihjata tema salakavalusele. Ent Jeesus ei lase Herodesel ega kellelgi teisel endaga manipuleerida või end tagant kiirustada. Tal on kindel nõu täita oma isalt saadud ülesanne tema seatud ajakava järgi.

Jeesus rändab edasi Jeruusalemma poole. Ta sõnab: „Ei või juhtuda, et prohvet hukatakse väljaspool Jeruusalemma.” (Luuka 13:33.) Üheski prohvetiennustuses pole öeldud, et messias peab surema selles linnas. Miks siis Jeesus ütleb, et ta seal tapetakse? Sest Jeruusalemm on pealinn, kus asub 71-liikmeline juudi kõrgeim kohus sanhedrin ning kus peetakse kohut väidetavate valeprohvetite üle. Samuti tuuakse seal loomohvreid. Niisiis on Jeesuse arvates mõeldamatu, et ta hukataks kuskil mujal.

„Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on saadetud!” kurdab Jeesus. „Kui sageli ma tahtsin koguda su lapsed kokku, nagu kana kogub tibud oma tiibade alla! Aga teie ei tahtnud tulla. Jumal hülgab teie templi.” (Luuka 13:34, 35.) Rahvas põlgab ära Jumala poja ning peab seisma silmitsi oma teo tagajärgedega.

Enne kui Jeesus Jeruusalemma jõuab, kutsub üks variseride ülem hingamispäeval ta enda juurde sööma. Külalised jälgivad teraselt, kas Jeesus võtab midagi ette mehega, kellel on vesitõbi. Selle haiguse tõttu koguneb kehasse, tavaliselt jalgadesse, liigne vedelik. Jeesus küsib variseridelt ja seadusetundjatelt: „Kas hingamispäeval on lubatud tervendada või ei ole?” (Luuka 14:3.)

Kõik on vakka. Jeesus teeb mehe terveks ja küsib seejärel neilt: „Kui kellelgi teist kukuks poeg või pull hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda sealt kohe välja?” (Luuka 14:5.) Jällegi pole neil Jeesuse küsimuse peale midagi kosta.