Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onyiɛɔ Suɔmɔ “Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ” Lɛ Nɔ?

Ani Onyiɛɔ Suɔmɔ “Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ” Lɛ Nɔ?

Ani Onyiɛɔ Suɔmɔ “Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ” Lɛ Nɔ?

“NYƆŊMƆ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” Bɔfo Yohane wiemɔi nɛɛ haa anaa akɛ suɔmɔ ji Nyɔŋmɔ sui lɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ. (1 Yoh. 4:8) Suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha adesai lɛ hewɔ wɔnyɛɔ wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ ni wekukpaa kpakpa bakãa wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ. Mɛɛ nɔ kroko hu Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ tsuɔ ehaa wɔ? Afɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Kɛ́ wɔsumɔɔ nɔ ko lɛ, enáa wɔ nɔ hewalɛ.” Wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale. Shi eji anɔkwale hu akɛ suɔmɔ ni wɔnáa wɔhaa mɛi kɛ nɔ ni mɛi náa amɛhaa wɔ lɛ fɛɛ náa wɔ nɔ hewalɛ. Akɛni abɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ. (1 Mose 1:27) No hewɔ lɛ, bɔfo Yohane ŋma akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ “ejaakɛ lɛ tsutsu esumɔ wɔ.”—1 Yoh. 4:19.

Wiemɔi Ejwɛ ni Atsɔɔ Shishi akɛ Suɔmɔ

Bɔfo Paulo tsɛ́ suɔmɔ akɛ “gbɛ ni hi fe fɛɛ.” (1 Kor. 12:31) Mɛni hewɔ etsɛ́ suɔmɔ nakai lɛ? Mɛɛ suɔmɔ he Paulo wieɔ lɛ? Bɔni afee ni wɔna sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, nyɛhaa wɔpɛia wiemɔ “suɔmɔ” lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛa.

Blema Helabii lɛ yɛ wiemɔi srɔtoi ejwɛ ni atsɔɔ shishi akɛ suɔmɔ, ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ: nomɛi ji stor·geʹ, eʹros, phi·liʹa, a·gaʹpe. Kɛ́ aawie Nyɔŋmɔ, mɔ ni ‘ji suɔmɔ’ lɛ he lɛ, a·gaʹpe ji suɔmɔ srɔtoi nɛɛ ateŋ nɔ ni akɛtsuɔ nii. * Woloŋlelɔ Kpanaa ni atsɛɔ lɛ William Barclay lɛ ŋma yɛ ewolo ni ji New Testament Words lɛ mli akɛ: “Agapē jwɛŋmɔ lɛ yɛ tsakpaa: ejeee henumɔ ni baa kɛjɛɔ wɔtsuii amli trukaa; eji shishitoo mla ni wɔjeɔ gbɛ wɔhiɔ shi yɛ naa. Agapē kɛ bɔ ni mɔ ko susuɔ nii ahe ehaa lɛ yɛ tsakpaa waa.” No hewɔ lɛ, a·gaʹpe ji suɔmɔ ni shishitoo mla kudɔɔ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ehaa mɔ nuɔ nii ahe waa ehaa mɛi. Akɛni ayɛ shishitoo mlai kpakpai kɛ shishitoo mlai gbohii hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi aha shishitoo mlai kpakpai ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛha yɛ Biblia lɛ mli lɛ akudɔ amɛ. Kɛ́ wɔkɛ bɔ ni Biblia lɛ wie a·gaʹpe he eha lɛ to wiemɔi krokomɛi ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ suɔmɔ lɛ ahe lɛ, wɔbaanu suɔmɔ ni esa akɛ wɔjie lɛ kpo lɛ shishi jogbaŋŋ.

Suɔmɔ ni Weku Mli Bii Jieɔ lɛ Kpo Amɛtsɔɔ Amɛhe

Wekui ni hedɔɔ kɛ ekomefeemɔ yɔɔ amɛteŋ lɛ náa miishɛɛ naakpa! Bei pii lɛ, Hela wiemɔ ni ji stor·geʹ lɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ nii kɛhaa mɔ hedɔɔ ni weku mli bii jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ. Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛweku lɛ mli bii. Paulo gba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi babaoo baatsɔmɔ “mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.” *2 Tim. 3:1, 3.

Dɔlɛ sane ji akɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ejieee suɔmɔ ni kulɛ esa akɛ amɛjie lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛweku lɛ mli bii lɛ. Mɛni hewɔ yeihɔlɔi babaoo fiteɔ musu lɛ? Mɛni hewɔ wekui babaoo kwɛɛɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ atsiabo lɛ? Mɛni hewɔ mɛi ayibɔ ni tseɔ gbãla lɛ yaa nɔ efaa lɛ? Ejɛ mɔ hedɔɔ ní amɛbɛ.

Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ “tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ.” (Yer. 17:9) Suɔmɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ wɔweku lɛ mli lɛ jɛɔ wɔtsui kɛ wɔhenumɔi amli. Shi Paulo kɛ wiemɔ ni ji a·gaʹpe tsu nii beni ewieɔ suɔmɔ ni esa akɛ wu ajie lɛ kpo atsɔɔ eŋa he lɛ. Paulo kɛ nakai suɔmɔ lɛ to suɔmɔ ni Kristo jieɔ lɛ kpo etsɔɔ asafo lɛ he. (Efe. 5:28, 29) Yehowa, ni ji weku Shishitolɔ lɛ shishitoo mlai ji nɔ kudɔɔ suɔmɔ nɛɛ.

Kɛ́ wɔná suɔmɔ diɛŋtsɛ wɔha wɔweku lɛ mli bii lɛ, etsirɛɔ wɔ koni wɔsusu wɔfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ ahe, ni etsirɛɔ wɔ hu koni wɔkwɛ wɔbii. Ekanyaa fɔlɔi hu koni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛtsɔse amɛbii kɛ́ ehe bahia, ni ehaaa fɔlɔi ahiɛ amɛbii fɔfɔɔle.—Efe. 6:1-4.

Nuu kɛ Yoo Teŋ Suɔmɔ kɛ Biblia Mli Shishitoo Mlai

Suɔmɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi náa amɛhaa amɛhe lɛ ji Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii diɛŋtsɛ. (Abɛi 5:15-17) Shi Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ eʹros, ni ji Hela wiemɔ kɛha nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ lɛ tsuuu nii. Mɛni hewɔ? Afii komɛi ni eho lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ wie akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, etamɔ nɔ ni je lɛ fɛɛ miifee nɔ ni ehiii ni blema Helabii lɛ fee lɛ nɔŋŋ. Helabii lɛ já Eros akɛ nyɔŋmɔ, amɛkoto lɛ yɛ efɔleshaalatɛ lɛ hiɛ, ni amɛshã afɔlei amɛha lɛ. . . . Shi yinɔsane haa wɔnaa akɛ bɔlɛnamɔ ni amɛjá akɛ nyɔŋmɔ lɛ ha mɛi kɛ amɛhe wo jeŋba shara kɛ nyenyeŋtswibɔɔ mli, ni eha gbalamlitsemɔ fa. Ekolɛ no hewɔ Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ nakai wiemɔ lɛ tsuuu nii lɛ.” Bɔni afee ni wɔkadamɔ hefɛo pɛ kɛkɛ nɔ wɔkɛ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ wɔha Biblia mli shishitoo mlai lɛ akudɔ nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ ni wɔyɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ kɛ anɔkwa suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha mihefatalɔ lɛ fɛɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ?’

Bei pii lɛ, henumɔ ni oblahii kɛ oblayei ní ‘saleko gbãla’ lɛ náa akɛ amɛná bɔlɛ lɛ mli waa waa, shi oblahii kɛ oblayei ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ tsuɔ nii lɛ nyɛɔ amɛbaa amɛjeŋ yɛ hetsemɔ mli. (1 Kor. 7:36; Kol. 3:5) Wɔbuɔ gbalashihilɛ akɛ Yehowa dɛŋ nikeenii ni yɛ krɔŋkrɔŋ. Yesu wie kɛkɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ahe akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mat. 19:6) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔhefatalɔ aaahi shi bei abɔ ni ehe feɔ wɔ fɛo pɛ kɛkɛ lɛ, wɔbuɔ gbalashihilɛ akɛ nɔ ko ni anyɛŋ afo mli kɛkɛ. Kɛ́ naagbai ba gbalashihilɛ lɛ mli lɛ, wɔtaooo gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni wɔtsɔ nɔ wɔtse gbãla lɛ, shi moŋ wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa kɛjieɔ sui kpakpai akpo koni eha miishɛɛ aba wɔweku shihilɛ lɛ mli. Mɔdɛŋbɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaha wɔná miishɛɛ daa.—Efe. 5:33; Heb. 13:4.

Suɔmɔ ni Yɔɔ Nanemɛi Ateŋ

Shihilɛ baaje wɔtsine kɛ́ wɔbɛ nanemɛi! Biblia mli abɛ ko kɛɛ akɛ: “Naanyo ko yɛ ni kpɛtɛɔ mɔ gbagbalii fe nyɛmi.” (Abɛi 18:24) Yehowa miisumɔ ni wɔná nanemɛi kpakpai. Mɛi babaoo le jogbaŋŋ akɛ David kɛ Yonatan bɔ gbagbalii. (1 Sam. 18:1) Ni Biblia lɛ wie akɛ Yesu “sumɔɔ” bɔfo Yohane. (Yoh. 20:2) Hela wiemɔ ni akɛdamɔ shi kɛha “hedɔɔ” loo “naanyobɔɔ” lɛ ji phi·liʹa. Tɔ̃mɔ ko bɛ he akɛ wɔkɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aaabɔ naanyo gbagbalii. Shi 2 Petro 1:7 lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ suɔmɔ (a·gaʹpe) afata “nyɛmimɛi ahedɔɔ” he (Hela wiemɔ kɛha “nyɛmimɛi ahedɔɔ” lɛ ji phi·la·del·phiʹa, ni ji phiʹlos a·del·phosʹ ni akɛtsa, ni phiʹlos shishi ji “naanyo” ni a·del·phosʹ shishi ji “nyɛmi.”) Esa akɛ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii bɔni afee ni naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ ahi shi daa. Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani midɔɔ minanemɛi ahe yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa?’

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔkakwɛ hiɛaŋ kɛ́ wɔkɛ wɔnanemɛi miishãra. Esa akɛ wɔkɛ shishitoo mla kome too lɛ nɔŋŋ atsu nii: esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ saji anɔ kɛ́ wɔkɛ wɔnanemɛi miiye shi kɛ́ eshɛ mɛi ni jeee wɔnanemɛi anɔ lɛ, kɛkɛ lɛ wɔfee kpɛŋŋ. Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ wɔwoɔ mɛi ayiteŋ mulu koni wɔtsɔ no nɔ wɔkɛ amɛ afee nanemɛi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, ehaa wɔkɛ sɛɛyoomɔ tsuɔ nii kɛhalaa nanemɛi, ni wɔkpooɔ ‘naanyobɔɔ fɔŋ ni fiteɔ jeŋba kpakpa’ lɛ.—1 Kor. 15:33.

Suɔmɔ Feɔ Mɛi Ekome!

Nɔ ni feɔ Kristofoi ekome lɛ yɛ srɔto kwraa! Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ lɛ osato akahi mli. . . . Nyɛkɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ asumɔsumɔa nyɛhe.” (Rom. 12:9, 10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofoi jieɔ ‘suɔmɔ (a·gaʹpe) ni osato bɛ mli’ kpo. Suɔmɔ nɛɛ kɔɔɔ henumɔ ní wɔnáa yɛ wɔtsui mli lɛ pɛ kɛkɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔdamɔɔ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anɔ wɔjieɔ lɛ kpo. Shi Paulo wie “nyɛmimɛi asuɔmɔ” (phi·la·del·phiʹa) kɛ “suɔmɔ hedɔɔ” (phi·loʹstor·gos, wiemɔ enyɔ ni ji phiʹlos stor·geʹ ni akɛtsa) he. Woloŋlelɔ ko tsɔɔ akɛ, “nyɛmimɛi asuɔmɔ” ji “suɔmɔ ni mɔ hedɔɔ fata he, mlihilɛ kɛ musuŋtsɔlɛ kpojiemɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ni akɛhaa mɛi.” Kɛ́ wɔjie “nyɛmimɛi asuɔmɔ” kɛ a·gaʹpe fɛɛ kpo lɛ, ehaa Yehowa jálɔi kɛ amɛhe bɔɔ gbagbalii. (1 Tes. 4:9, 10) Akɛ Hela wiemɔ kɛha “suɔmɔ hedɔɔ” lɛ tsu nii shikome pɛ yɛ Biblia lɛ mli, ni ekɔɔ ekomefeemɔ ni yɔɔ mɛi ateŋ, tamɔ nɔ ni yɔɔ weku mli bii ateŋ lɛ he. *

Suɔmɔ ni yɔɔ weku mli bii ateŋ, hedɔɔ ni anáa ahaa shieŋtsɛmɛi, kɛ suɔmɔ ni Biblia mli shishitoo mlai lɛ haa wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi fɛɛ lɛ ji nɔ ni feɔ anɔkwa Kristofoi ekome. Kristofoi asafo lɛ ji weku ni efee ekome kɛmiijá Yehowa Nyɔŋmɔ, shi ejeee hiɛtserɛjiemɔ kuu loo adesai agbɛjianɔtoo ko. Wɔtsɛɔ wɔnanemɛi héyelilɔi lɛ akɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei, ni wɔbuɔ amɛ nakai. Wɔkɛ amɛ efee ekome kɛmiijá Yehowa akɛ weku kome, wɔsumɔɔ amɛ akɛ nanemɛi, ni wɔkɛ amɛ yeɔ yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa be fɛɛ be. Nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔyaa nɔ wɔjiea suɔmɔ ní feɔ wɔ ekome ní haa ayɔseɔ wɔ akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ kpo.—Yoh. 13:35.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Akɛ a·gaʹpe hu tsuɔ nii kɛ́ aawie suɔmɔ ni mɛi náa amɛhaa nibii komɛi ni esaaa lɛ he.—Yoh. 3:19; 12:43; 2 Tim. 4:10; 1 Yoh. 2:15-17.

^ kk. 7 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mɛi ni edɔɔɔ mɔ he” lɛ ji aʹstor·goi, ni aná kɛjɛ wiemɔ ni ji stor·geʹ lɛ mli, ni wiemɔ ni ji a ni akɛfata he lɛ tsɔɔ “nɔ ko ni abɛ.”—Kwɛmɔ Romabii 1:31 lɛ hu.

^ kk. 18 Atsɔɔ Hela wiemɔi krokomɛi hu ashishi akɛ “suɔmɔ hedɔɔ” yɛ New World Translation lɛ mli. No hewɔ lɛ, yɛ New World Translation lɛ mli lɛ, jeee Romabii 12:10 lɛ pɛ wiemɔ “suɔmɔ hedɔɔ” lɛ jeɔ kpo yɛ, shi anaa hu yɛ Filipibii 1:8 lɛ kɛ 1 Tesalonikabii 2:8 lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 12]

Mɛɛ gbɛ nɔ otsɔɔ ojieɔ suɔmɔ ni feɔ wɔ ekome lɛ kpo?