Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Yesu—Shiɛmɔ Kɛ Ekãa

Kasemɔ Yesu—Shiɛmɔ Kɛ Ekãa

Kasemɔ Yesu​—Shiɛmɔ Kɛ Ekãa

‘Wɔná ekãa ni wɔkɛjaje sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ.’—1 TES. 2:2.

1. Mɛni hewɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ?

SANEKPAKPA lɛ toiboo haa mɔ tsui nyɔɔ emli naakpa! Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ji sane ni nɔ bɛ. Sanekpakpa nɛɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ nɔnaa, hela, piŋmɔ, awerɛho, kɛ gbele sɛɛ baafo. Etsɔɔ wɔ gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔ wɔná naanɔ wala, ehaa wɔleɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo, ni etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔná wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa kpakpa. Ekolɛ obaasusu akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni nu sanekpakpa ni Yesu shiɛ etsɔɔ adesai lɛ ná he miishɛɛ. Shi dɔlɛ sane ji akɛ jeee nakai ebalɛ.

2. Mɛni ji Yesu wiemɔ akɛ ‘eba koni ebatse mɔ kɛjɛ mɔ he’ lɛ shishi?

2 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛkasusua akɛ miba ni mabaha hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ; jeee hejɔlɛ hamɔ miba, shi klante moŋ. Ejaakɛ miba ni mabatse mɔ kɛjɛ etsɛ he, kɛ biyoo kɛjɛ enyɛ he, kɛ shaayoo kɛjɛ eshaayoo he. Ni mɔ diɛŋtsɛ shia teŋ bii aaatsɔmɔ ehenyɛlɔi.” (Mat. 10:34-36) Mɛi babaoo ekpɛlɛɛɛ sanekpakpa lɛ nɔ, shi moŋ amɛkpoo. Amɛteŋ mɛi komɛi te shi amɛwo mɛi ni jaje sanekpakpa lɛ, ekɔɔɔ he eko akɛ mɛi nɛɛ ji amɛwekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa.

3. Mɛni he hiaa wɔ bɔni afee ni wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ ni atu awo wɔdɛŋ lɛ?

3 Anɔkwalei ni Yesu jaje lɛ nɔŋŋ wɔjajeɔ ŋmɛnɛ lɛ, ni bɔ ni mɛi babaoo fee amɛnii yɛ he amɛha yɛ Yesu beaŋ lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi feɔ ŋmɛnɛ. Enɛ efeee wɔ naakpɛɛ. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɔŋ efeee enuŋtsɔ. Kɛ́ amɛwa mi yi lɛ, amɛaawa nyɛ hu yi.” (Yoh. 15:20) Yɛ maji babaoo anɔ lɛ, wɔkɛ yiwaa diɛŋtsɛ ekpeee, shi mɛi ebuuu wɔshɛɛ sane lɛ ni amɛnáaa he miishɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔná hemɔkɛyeli ní wɔfee nuu bɔni afee ni wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ajaje sanekpakpa lɛ.—Nyɛkanea 2 Petro 1:5-8.

4. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Paulo ‘aná ekãa’ kɛshiɛ lɛ?

4 Ekolɛ bei komɛi lɛ ewaa kɛhaa bo akɛ okɛ ohe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, loo ekolɛ onaa efã ko akɛ etsumɔ wa. Kɛ́ nakai ni lɛ, ná ole akɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi krokomɛi hu nu he nakai. Bɔfo Paulo ji shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa ní sheee gbeyei, asaŋ enu anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni kɛlɛ bei komɛi lɛ, ewaa kɛhaa lɛ akɛ eeeshiɛ. Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Wɔná ekãa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni wɔkɛjaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ yɛ plemɔ babaoo mli, tsɛ wɔna nɔ daa, ni afee wɔ niseniianii hu yɛ Filipi, bɔ ni nyɛle lɛ.” (1 Tes. 2:2) Maŋ onukpai ni yɔɔ Filipi lɛ yi Paulo kɛ enaanyo Sila kpãai, amɛwo amɛ tsuŋ, ni amɛbɔ amɛ apã. (Bɔf. 16:16-24) Ni kɛlɛ, Paulo kɛ Sila ‘ná ekãa’ ni amɛtee nɔ amɛshiɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai nɔŋŋ? Bɔni afee ni wɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔsusuɔ nɔ ni ye kɛbua Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ ní amɛnyɛ amɛkɛ ekãa jaje Yehowa he anɔkwale lɛ he wɔkwɛa, ní wɔkwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkase amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ.

Ehe Bahia ni Amɛná Ekãa Kɛdamɔ Nyɛɛ Naa

5. Mɛni hewɔ ehe bahiaa ni mɛi ni yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ aná ekãa daa lɛ?

5 Yesu Kristo ji mɔ ni fee ekãa kɛ nuufeemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ. Ni kɛjɛ adesai ayinɔsane shishijee mli tɔ̃ɔ lɛ, ehe bahia ni mɛi fɛɛ ni yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ aná ekãa daa. Mɛni hewɔ? Beni atse Yehowa hiɛ atua yɛ Eden lɛ, egba akɛ nyɛɛ baahi mɛi ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni sɔmɔɔ Satan lɛ ateŋ. (1 Mose 3:15) Etsɛɛɛ kwraa ni nyɛɛ nɛɛ je kpo faŋŋ beni Kain gbe enyɛmi Habel ni ji jalɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, anyɛ Henok ni ji nuu anɔkwafo kroko ni hi shi dani Nu Afua lɛ ba lɛ. Egba akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ekrɔŋkrɔŋbii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ baaba abakojo mɛi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ. (Yuda 14, 15) Ekã shi faŋŋ akɛ mɛi nyaaa shɛɛ sane nɛɛ he. Amɛnyɛ Henok, ni eji Yehowa efooo ewala sɛɛ kulɛ, amɛbaagbe lɛ. Henok fee ekãa waa diɛŋtsɛ!—1 Mose 5:21-24.

6. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Mose aná ekãa ni ekɛ Farao awie lɛ?

6 Susumɔ ekãa ni Mose hu jie lɛ kpo beni ekɛ Farao yawie lɛ he okwɛ. No mli lɛ Farao ji nɔyelɔ, ni mɛi ebuuu lɛ akɛ eji nyɔŋmɔi lɛ anajiaŋdamɔlɔ kɛkɛ, shi moŋ amɛbu lɛ akɛ eji nyɔŋmɔ, ni ákɛ eji hulu nyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Ra lɛ bi nuu. Eeenyɛ efee akɛ efee lɛ diɛŋtsɛ ehe amaga ni ejá tamɔ bɔ ni Mizraim maŋtsɛmɛi krokomɛi lɛ fee lɛ. Kɛ́ ewie lɛ, awieee; lɛ diɛŋtsɛ ewoɔ akpɔi. Farao yɛ hegbɛ waa, ewoɔ ehe nɔ, ekuɛŋ ti, ni mɔ ko etsɔɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee. Nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ hiɛ Mose ni ji tookwɛlɔ ni he jɔ lɛ yapue yɛ shii abɔ—ni eyapue beni atsɛko lɛ ní ataooo lɛ yɛ jɛmɛ. Ni mɛni Mose yawie? Egba akɛ haomɔi baaba. Ni mɛni eyabi? Eyabi ni Farao aŋmɛɛ enyɔji akpekpei abɔ lɛ ahe koni amɛshi maŋ lɛ mli! Ani ehe bahia ni Mose aná ekãa? Hɛɛ!—4 Mose 12:3; Heb. 11:27.

7, 8. (a) Mɛɛ kaai anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ kɛkpe? (b) Mɛni ha mɛi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ nyɛ amɛkɛ ekãa fã anɔkwa jamɔ he lɛ?

7 Yɛ afii ohai abɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli fɛɛ lɛ, gbalɔi kɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi krokomɛi tee nɔ amɛkɛ ekãa fã anɔkwa jamɔ he. Satan je lɛ kɛ amɛ to nii. Paulo kɛɛ akɛ: “Atswia amɛ tɛi, akɛ akplala gbala amɛmli, aka amɛ, akɛ klante gbe amɛ; aha amɛwo too gwantɛŋi kɛ too abotiai awoji kɛnyiɛ, ohia hia amɛ, awa amɛ yi, afee amɛ niseniianii.” (Heb. 11:37) Mɛni ye kɛbua Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi nɛɛ ni amɛdamɔ shi shiŋŋ? Yɛ kukuji ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, Paulo tsɔɔ nɔ ni ha Habel, Abraham, Sara, kɛ mɛi krokomɛi lɛ nyɛ amɛfi shi. Ekɛɛ akɛ: “Amɛnine shɛko nii ni awo shi lɛ anɔ, shi moŋ shɔŋŋ kɛkɛ [amɛkɛ hemɔkɛyeli] na yɛ, . . . ni amɛnyã he.” (Heb. 11:13) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni ha gbalɔi tamɔ Elia, Yeremia, kɛ anɔkwafoi krokomɛi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ, ní kɛ ekãa fã anɔkwa jamɔ he lɛ nyɛ amɛfi shi ji akɛ amɛ hu amɛha amɛhiɛ hi Yehowa shiwoi lɛ anɔ.—Tito 1:2.

8 Nakai anɔkwafoi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ kwɛ shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ ní baaba wɔsɛɛ lɛ gbɛ. Kɛ́ atee amɛ shi lɛ, abaatsɔ Kristo Yesu kɛ osɔfoi 144,000 ni sɔmɔɔ yɛ eshishi lɛ anitsumɔ nɔ koni beni yi aaawula shi lɛ amɛye emuu, ní ‘amɛye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli.’ (Rom. 8:21) Kɛfata he lɛ, Yehowa ma nɔ mi eha Yeremia akɛ: “Amɛkɛo aaawu, shi amɛnyɛŋo; ejaakɛ mikɛo yɛ, ni majieo, Yehowa kɛɛ.” (Yer. 1:19) Shiwoo nɛɛ wo Yeremia kɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi krokomɛi ni hi shi yɛ blema lɛ hewalɛ ni amɛfee ekãa. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔ hu wɔjwɛŋ shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebaabu wɔhe yɛ mumɔŋ lɛ nɔ, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma eshiwoi ni kɔɔ wɔsɛɛ shihilɛ he lɛ anɔ lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ.—Abɛi 2:7; nyɛkanea 2 Korintobii 4:17, 18.

Suɔmɔ Kanya Yesu ni Ekɛ Ekãa Shiɛ

9, 10. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yesu fee ekãa yɛ (a) jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ, (b) asraafoi akuu lɛ hiɛ, (d) osɔfonukpa lɛ hiɛ, (e) Pilato hiɛ?

9 Yesu, ni ji Mɔ ni wɔkaseɔ lɛ lɛ fee ekãa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni hiɛ gbɛnaa lɛ nyɛ Yesu moŋ, shi ebaaa Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ shi. Ekɛ ekãa kpa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ gbɛnaa lɛ ahe mama yɛ jalɔi ni amɛbuɔ amɛhe kɛ amɛpasa tsɔɔmɔi lɛ ahewɔ. Yesu kɛ nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ wie tɛ̃ɛ ni ebu amɛ fɔ́. Be ko lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kpoo ha nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! akɛni nyɛtamɔ gbohii asãŋi ni asha he ni amɛhewɔ efee fɛo moŋ, shi amɛmligbɛ lɛ eyimɔ obɔbɔ kɛ gbohii awui kɛ muji srɔtoi fɛɛ. Nakai nɔŋŋ anaa nyɛ hu yɛ gbɔmɛi ahiɛ tamɔ jalɔi, shi osato kɛ mlatɔmɔ eyi nyɛmli obɔ.”—Mat. 23:27, 28.

10 Beni asraafoi akuu ko ba koni amɛbamɔ Yesu yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli lɛ, ekɛ ekãa jie ehe shi etsɔɔ amɛ. (Yoh. 18:3-8) Sɛɛ mli lɛ aŋɔ lɛ kɛtee Akuashɔŋ lɛ hiɛ ni osɔfonukpa lɛ yabi lɛ saji. Eyɛ mli akɛ Yesu le akɛ osɔfonukpa lɛ miitao nɔ ko nɔ edamɔ ni eha agbe lɛ moŋ, shi Yesu kɛ ekãa ma nɔ mi akɛ Lɛ ji Kristo kɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ. Ekɛɛ kɛfata he akɛ amɛbaana lɛ “akɛ eta hewalɛ lɛ ninejurɔ nɔ ni eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ amli.” (Mar. 14:53, 57-65) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, afimɔ Yesu kɛyadamɔ Pilato hiɛ, ni kulɛ Pilato baanyɛ aŋmɛɛ ehe. Shi Yesu ejieee naafolɔmɔi ni akɛshi lɛ lɛ anaa. (Mar. 15:1-5) Enɛɛmɛi fɛɛ bi ní efee ekãa waa.

11. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ ekãafeemɔ kɛ suɔmɔ teŋ?

11 Yesu kɛɛ Pilato akɛ: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ́ mi ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.” (Yoh. 18:37) Yehowa tsu Yesu koni ebashiɛ sanekpakpa lɛ, ni Yesu ná enɛ feemɔ he miishɛɛ ejaakɛ esumɔɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ. (Luka 4:18, 19) Yesu sumɔɔ mɛi ni akɛɛ ebashiɛ eha amɛ lɛ hu. Ele akɛ amɛyɛ hejaramɔ mli. Nakai nɔŋŋ wɔ hu suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ adesai lɛ ji nɔ̃ titri ni haa wɔkɛ ekãa yeɔ odase ni wɔsheee gbeyei lɛ.—Mat. 22:36-40.

Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Wajeɔ Wɔ ni Wɔkɛ Ekãa Shiɛɔ

12. Mɛni ha mra be mli kaselɔi lɛ ná miishɛɛ lɛ?

12 Yesu gbele sɛɛ otsii komɛi lɛ, kaselɔi lɛ ná miishɛɛ beni Yehowa ŋɔɔ mɛi ni ahere amɛyiwala lɛ efataa amɛhe lɛ. Yɛ gbi komɛ pɛ mli lɛ, abaptisi mɛi aaafee 3,000 ni ji Yudafoi kɛ mɛi ni etsɔmɔ Yudafoi ni jɛ maji srɔtoi amli amɛba Yerusalem koni amɛbaye Pentekoste gbi jurɔ lɛ! Ekã shi faŋŋ akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem, ni ji Yudafoi lɛ ajamɔhe titri lɛ bɔi enɛ he wiemɔ! Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Gbeyei mɔ mɔ fɛɛ mɔ, ni bɔfoi lɛ fee naakpɛɛ nii kɛ okadii pii.”—Bɔf. 2:41, 43.

13. Mɛni hewɔ nyɛmimɛi lɛ sɔle koni Nyɔŋmɔ aha amɛfee ekãa lɛ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

13 Enɛ ha jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ amli wo la, ni amɛmɔmɔ Petro kɛ Yohane ni amɛwo amɛtsuŋ jenamɔ muu fɛɛ, ni amɛwo amɛ kita akɛ amɛkawie Yesu he sane dɔŋŋ. Beni aŋmɛɛ amɛhe lɛ, amɛbagba nyɛmimɛi lɛ nibii ni afee amɛ lɛ, ni kaselɔi lɛ fɛɛ sɔle yɛ shi ni ate awo amɛ lɛ he amɛkɛɛ: ‘Yehowa, ha otsuji lɛ kɛ ekãa pii ajaje owiemɔ lɛ.’ Mɛni jɛ mli kɛba? “Mumɔ krɔŋkrɔŋ yimɔ amɛ fɛɛ amɛmli obɔbɔ, ni amɛkɛ ekãa jaje Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.”—Bɔf. 4:24-31.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

14 Kadimɔ akɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ ji nɔ ni ye kɛbua kaselɔi lɛ ni amɛkɛ ekãa jaje Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ. Jeee wɔhewalɛ naa wɔnáa ekãa kɛjajeɔ anɔkwale lɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ní mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ po fata he lɛ. Yehowa baanyɛ aha wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ́ wɔsɔle wɔbi lɛ, ni ebaafee nakai hu. Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná ekãa kɛdamɔ shiteekɛwoo fɛɛ shiteekɛwoo ni wɔkɛbaakpe lɛ naa yɛ omanyeyeli mli.—Nyɛkanea Lala 138:3.

Kristofoi ni Yɔɔ Ŋmɛnɛ lɛ Shiɛɔ Kɛ Ekãa

15. Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwale lɛ gbálaa gbɔmɛi amli ŋmɛnɛ?

15 Anɔkwale lɛ yaa nɔ egbálaa mɛi amli yɛ wɔgbii nɛɛ amli taakɛ eji yɛ blema lɛ. Mɛi komɛi kpɛlɛɔ shɛɛ sane lɛ nɔ, ni mɛi krokomɛi hu nuuu gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjáa Nyɔŋmɔ lɛ shishi ni asaŋ amɛkpɛlɛɛɛ nɔ. Taakɛ Yesu gba efɔ̃ shi lɛ, mɛi komɛi wieɔ amɛshiɔ wɔ, amɛyeɔ wɔhe fɛo, loo amɛnyɛɔ wɔ po. (Mat. 10:22) Bei komɛi lɛ, atsɔɔ TV, redio, Intanɛt, kɛ adafitswaa woji anɔ awieɔ wɔhe saji ni ejaaa, ni agbeɔ wɔhe guɔ. (Lala 109:1-3) Ni kɛlɛ, Yehowa webii ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ kɛ ekãa shiɛɔ sanekpakpa lɛ.

16. Mɛɛ niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ ekãa ni wɔɔfee lɛ baanyɛ aha mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhaa amɛ lɛ atsake amɛjwɛŋmɔ?

16 Ekãa ni wɔkɛshiɛɔ lɛ baanyɛ aha mɛi atsake amɛjwɛŋmɔ yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Kyrgyzstan lɛ wie akɛ: “Gbi ko ni mitee shiɛmɔ lɛ, nuu ko ni miyanina yɛ eshĩa lɛ kɛɛ mi akɛ: ‘Miheɔ Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ shi jeee Nyɔŋmɔ ni Kristofoi jáa lɛ lɛ. Kɛ́ oba shĩa nɛɛ ekoŋŋ lɛ, matsɛ́ gbee lɛ mawo bo!’ No mli lɛ, awo gbee ko ni hiɛ yɔɔ kramakrama kpãa yɛ esɛɛ. Shi beni ajaa Maŋtsɛyeli Sane ni Ji 37 ni yitso ji ‘Apasa Jamɔ Naagbee Ebɛŋkɛ!’ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ maku misɛɛ kɛya nakai shĩa lɛ nɔŋŋ ákɛ ekolɛ maná nakai nuu lɛ weku lɛ mli bii krokomɛi lo. Shi nuu nɛɛ nɔŋŋ gbele shinaa lɛ. Oya nɔŋŋ ni misɔle miha Yehowa ni mikɛɛ nuu lɛ akɛ: ‘Hɛloo, mikaiɔ sane ni wɔgba ŋmɛnɛ ji gbii etɛ lɛ, ni mikaiɔ ogbee lɛ hu. Shi misumɔɔɔ mafo bo mashi ejaakɛ miheɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ miyeɔ taakɛ bo hu oheɔ oyeɔ lɛ. Etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baakpãta jamɔi ni wooo ehiɛ nyam lɛ ahiɛ. Obaanyɛ okane enɛ he sane babaoo yɛ dɛhiɛmɔ wolo nɛɛ mli.’ Naakpɛɛ sane ji akɛ nuu lɛ ŋɔ Maŋtsɛyeli Sane dɛhiɛmɔ wolo lɛ. No sɛɛ lɛ, mitee shĩa kroko. Minitii fioo komɛi asɛɛ lɛ, nuu lɛ hiɛ foi kɛbanina mi, ni ehiɛ Maŋtsɛyeli Sane dɛhiɛmɔ wolo lɛ. Ekɛɛ mi akɛ: ‘Mikane wolo lɛ. Mɛni esa akɛ mafee koni Nyɔŋmɔ akakpãta mihiɛ?’” Akɛ nuu lɛ je nikasemɔ shishi, ni ebɔi Kristofoi akpeei yaa.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ ekãa ni nyɛmiyoo ko fee lɛ kanya Biblia mli nikaselɔ ko ni sheɔ gbɔmɔ gbeyei lɛ?

17 Ekãa ni wɔɔfee lɛ hu baanyɛ akanya mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛfee ekãa. Beni nyɛmiyoo ko ni yɔɔ Russia lɛ kɛ bɔs miifã gbɛ lɛ, ekɛ woji tɛtrɛbii lɛ eko tsɔɔ mɔ ko yɛ bɔs lɛ mli. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni nuu ko te shi kɛjɛ he ni eta lɛ ni esha wolo tɛtrɛɛ lɛ yɛ nyɛmiyoo lɛ dɛŋ, ekota, ni ekɛtswa shi. Esopa nyɛmiyoo lɛ kɛ bolɔmɔ, ni ebi koni etsɔɔ lɛ he ni eyɔɔ, ni ebɔ lɛ kɔkɔ akɛ ekashiɛ yɛ akrowa lɛ mli. Nyɛmiyoo lɛ sɔle ebi koni Yehowa aye abua lɛ, ni ekai Yesu wiemɔi nɛɛ: “Nyɛkashea mɛi ni gbeɔ gbɔmɔtso lɛ ni amɛnyɛɛɛ susuma lɛ amɛgbe lɛ agbeyei.” (Mat. 10:28) Ete shi blɛoo ni ekɛɛ nuu lɛ akɛ, “Mitsɔɔɔ bo he ni miyɔɔ, ni maya nɔ mashiɛ yɛ akrowa lɛ mli.” Kɛkɛ ni eyi shi yɛ bɔs lɛ mli. Asomoaŋ, nyɛmiyoo lɛ Biblia mli nikaselɔ ko hu ta bɔs lɛ mli. Gbɔmɔ gbeyeishemɔ hewɔ lɛ, yoo nɛɛ nyɛɛɛ aya Kristofoi akpeei. Shi beni Biblia mli nikaselɔ nɛɛ na ekãa ni nyɛmiyoo lɛ fee lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaabɔi Kristofoi akpeei yaa.

18. Mɛni baaye abua bo ni oshiɛ kɛ ekãa taakɛ Yesu fee lɛ?

18 Ja ofee ekãa dani obaanyɛ oshiɛ yɛ jeŋ ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he nɛɛ mli, taakɛ Yesu fee lɛ. Mɛni baaye abua bo ni ofee nakai? Jwɛŋmɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ anɔ. Ha suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ adesai lɛ mli awa. Sɔlemɔ obi Yehowa ni eha oná ekãa. Kaimɔ be fɛɛ be akɛ, Yesu kɛ bo yɛ daa. (Mat. 28:20) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baawaje bo. Ni Yehowa baajɔɔ bo ni ebaaye ebua bo. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔnáa ekãa ni wɔkɛɛa akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] ji mibobalɔ, ni misheŋ gbeyei; mɛni gbɔmɔ aaafee mi?”—Heb. 13:6.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni Nyɔŋmɔ tsuji aná ekãa lɛ?

• Yɛ ekãa gbɛfaŋ lɛ, mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ . . . 

anɔkwafoi ni hi shi dani Kristo ba lɛ adɛŋ?

Yesu Kristo dɛŋ?

mra be mli Kristofoi lɛ adɛŋ?

nyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ adɛŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Yesu kɛ ekãafeemɔ kpa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe mama

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Yehowa haa wɔnáa ekãa kɛshiɛɔ