Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Midaa Shi Yɛ Osharai Lɛ Fɛɛ Sɛɛ—Bɔ ni Biblia lɛ Ye Ebua Mi ni Minyɛ Midamɔ Naa

Midaa Shi Yɛ Osharai Lɛ Fɛɛ Sɛɛ—Bɔ ni Biblia lɛ Ye Ebua Mi ni Minyɛ Midamɔ Naa

Midaa Shi Yɛ Osharai Lɛ Fɛɛ Sɛɛ—Bɔ ni Biblia lɛ Ye Ebua Mi ni Minyɛ Midamɔ Naa

Taakɛ Enrique Caravaca Acosta gba

Yɛ April 15, 1971 mli lɛ, no mli lɛ minyiɛ gbɛ kɛmiiya miyasara miwekumɛi yɛ wɔshikpɔŋ ni wɔkɛ efã ko feɔ ŋmɔ lɛ nɔ. Akɛni mishi shĩa etsɛ hewɔ lɛ, no mli lɛ mihiɛ etse mɔ fɛɛ mɔ waa. Misusu miyiŋ kɛji mana amɛ fɛɛ yɛ shĩa kɛ agbɛnɛ amɛteŋ mɔ ni mihiɛ baagba enɔ klɛŋklɛŋ. Beni mishɛ shĩa lɛ, miyati mɛi ejwɛ ni mimami hu fata he ni agbe amɛ nɔ, ni enɛ ha mitsui fã waa!

MIYOYORO. Te fee tɛŋŋ eba lɛ nakai? Mɛni mafee? Mɔ ko mɔ ko bɛ shĩa, mijijaa ni mifee shwɛm hu. Ha magba bo mishihilɛ he sane fioo, koni no sɛɛ lɛ matsa amaniɛbɔɔ nɛɛ nɔ. No baaha onu bɔ ni minu he miha yɛ oshara nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni ba minɔ lɛ ashishi jogbaŋŋ.

Wɔna Anɔkwale Lɛ

Afɔ mi yɛ Quirimán ni bɛŋkɛ Nicoya lɛ yɛ Costa Rica. Yɛ afi 1953 mli beni miye afii 37 lɛ, no mli lɛ miyɛ mifɔlɔi amasɛi yɛ wɔshikpɔŋ ni wɔkɛ efã ko feɔ ŋmɔ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ atsɔse wɔ akɛ Katolikbii moŋ, shi wɔnaaa amɛtsɔɔmɔi lɛ ekomɛi ahe miishɛɛ, ni wɔyɛ sanebimɔi pii ni wɔnako amɛhetooi.

Gbi ko leebi lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Anatolio Alfaro ba wɔshĩa lɛ ni ewo wɔ hewalɛ ni wɔkase Biblia lɛ. Ekɛ wɔsusu ŋmalɛi babaoo kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe. Mi kɛ Ataa kɛ Awo kɛ minyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɔ kome kɛ minyɛmi yoo lɛ kɛ enaanyo ni kɛ wɔyɔɔ lɛ ho wɔtara shi ni wɔbo lɛ toi. Sanegbaa lɛ tee nɔ gbi muu lɛ fɛɛ kɛyashi jenamɔ yi wa. Nɔ hewɔ ji akɛ, wɔbibii saji babaoo.

Anatolio kɛ wɔ hi shi nakai gbi lɛ, ni enɔ jetsɛremɔ hu eye be saŋŋ yɛ wɔmasɛi. Nɔ ni wɔnu lɛ ha wɔná miishɛɛ, shi wɔná miishɛɛ waa beni ejɛ Biblia lɛ mli tɛ̃ɛ eha wɔsanebimɔi lɛ ahetoo lɛ. Nakai sanegbaa lɛ ná wɔnɔ hewalɛ waa. Wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkase lɛ nɔ, ni efee faŋŋ eha wɔ akɛ wɔna anɔkwale lɛ. Anatolio shi Biblia kasemɔ woji komɛi eha wɔ. Daa gbɛkɛ lɛ, wɔfeɔ ekome akɛ weku kɛkaneɔ ni wɔkaseɔ woji nɛɛ. Wɔnáaa enɛ feemɔ mlɛo, ejaakɛ no beaŋ lɛ srawa hewalɛ bɛ. Dani wɔbaatara shi ni wɔkase nii lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yaŋɔɔ kotokui agboi ni akɛ atomo woɔ mli lɛ eko kɛhaa enaji ahe koni tɔŋtɔŋi akɛkpe wɔ.

Nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, abaptisi miweku lɛ mlibii enumɔ, ni mi kɛ mifɔlɔi fata he. Akɛni wɔná miishɛɛ waa hewɔ lɛ, wɔbɔi nɔ ni wɔkase lɛ shiɛmɔ kɛha mɛi krokomɛi yɛ shĩa kɛ shĩa. Wɔnyiɛɔ wɔnane nɔ, ni bei komɛi lɛ wɔtaa okpɔŋɔ nɔ kɛfãa gbɛ ni heɔ ŋmɛlɛtswai enyɔ kɛyaa maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Carrillo lɛ mli koni wɔkɛ Yehowa Odasefoi akuu ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayakpe. Anatolio baa wɔshĩa lɛ mli ni ekɛ wɔ bakaseɔ Biblia lɛ lolo. Kɛkɛ ni ato gbɛjianɔ ni afee kpee yɛ wɔshĩa lɛ mli, ni mɛi aaafee kpaanyɔ ni baa. Beni be shwie mli lɛ abaptisi amɛ fɛɛ. Etsɛɛɛ ni kuu nɛɛ da kɛbatsɔ asafo bibioo ni emlibii aaashɛ mɛi 20.

Mikɛ Mibe Fɛɛ Tsu Nyɔŋmɔ Nitsumɔ Lɛ

Beni be shwie mli lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Costa Rica lɛ bi ni mɛi ni baanyɛ amɛkɛ amɛbe fɛɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ afee nakai. Yɛ afi 1957 mli lɛ, mikpɛlɛ ninefɔ̃ɔ nɛɛ nɔ ni mikɛ mihe wo be fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Miishɛɛ yɛ nitsumɔ nɛɛ mli waa. Bei pii lɛ, mikome too minyiɛɔ ŋmɛlɛtswai abɔ kɛyaa akrowai amli ni miyashiɛɔ. Bei komɛi lɛ, mɛi hereee mi kɛ hiɛmɛɛ. Mikaiɔ akɛ kɛ́ hooo kwraa lɛ, hii komɛi ni hiɛ klante tutua mi shii etɛ ni amɛmiitao amɛle mɔ ni miji kɛ nɔ ni mifeɔ yɛ jɛmɛ.

Yɛ afii 1950 afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ gbɛjegbɛi ni yɔɔ lɛ ateŋ babaoo ji gbɛ̀i kɛkɛ ni agbala kɛtsɔmɔ koo hayii amli, ni ebɛ mlɛo akɛ wɔnine aaashɛ mɛi anɔ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya hei komɛi lɛ, wɔtaa okpɔŋɔ nɔ. Wɔnyiɛɔ kɛtsɔɔ fai amli ni bei komɛi lɛ wɔwɔɔ agbonaa. Tɔŋtɔŋi ha shihilɛ fee ahuntoo. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ onufui kɛ bai ahe. Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ amli lɛ, miná miishɛɛ naakpa akɛ maye mabua mɛi ni amɛkase Yehowa Nyɔŋmɔ he nii. Kɛ́ mishɛ shĩa lɛ, mináa miishɛɛ ni mitsui nyɔɔ mimli akɛ minyɛ mikɛ mɛi egba Biblia mli anɔkwale lɛ he sane. Beni mishiɛɔ ni mikaseɔ Biblia lɛ daa gbi lɛ, suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ mli waa fe tsutsu, ni minuɔ he akɛ mitsi mibɛŋkɛ lɛ kpaakpa.

Beni be shwie mli lɛ, aha mi sɔɔmɔ hegbɛi krokomɛi. Mikɛ nɔ ni fa fe afii nyɔŋma sɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ, ni miyasaraa asafoi ni yɔɔ kpokpaa pɔtɛɛ ko nɔ lɛ ni miwoɔ amɛ hewalɛ, ni otsi fɛɛ otsi lɛ esoro asafo ni misaraa. Eyɛ mli akɛ hela ha miŋmɛɛ sɔɔmɔ hegbɛ nɛɛ he moŋ, shi mitee nɔ misɔmɔ Nyɔŋmɔ akɛ mɔ ni kɛ ebe fɛɛ shiɛɔ.

Oshara Ba

Kɛkɛ ni yɛ afi 1971 mli beni miyɔɔ Nicoya lolo lɛ, miyasara miweku lɛ. Beni mibote wɔshĩa lɛ mli lɛ, mina mimami ni eye afii 80 lɛ ni ekã shikpɔŋ. Atswa lɛ tu ni agbu lɛ kakla. Beni mikotoshi ni mimɔ emli lɛ eemu lolo. Mihiɛ emli etsɛɛɛ kɛkɛ ni egbo. Beni mikwɛ mihewɔŋ kɛkpe lɛ, mina akɛ mɔ ni hoɔ nii ehaa amɛ ni ehiɛ hɔ ni eye nyɔji kpaanyɔ lɛ kã shikpɔŋ yɛ kpata lɛ shi. Lɛ hu egbo. Agbɛnɛ hu, mina asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ kome ni egbo kɛkã abalanaa lɛ nɔ, kɛ yoo ni hoɔ nii ehaa amɛ lɛ binuu fioo lɛ ni lɛ hu egbo kɛkã hejuuhe lɛ. Atsutsuu amɛ fɛɛ kakla ni atswiatswia amɛ tu musuŋshaa. Namɔ fee nii gbeyeigbeyei ni tamɔ nɛkɛ, ni mɛni hewɔ?

Beni mije kpo lɛ mina mipapa. Atswa eyitso tu shi egboko! Mihe fee oya kɛtee minyɛmi nuu lɛ shĩa, eshĩa lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ minitii 15 gbɛnyiɛmɔ, ni jɛmɛ hu amaniɛbɔɔ ni akɛkpee mi ji akɛ agbe yoo kroko ko kɛ ebinuu hu. Beni mibaná mile akɛ miwɔfase ni ejeee Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni yitsoŋ bɛ jogbaŋŋ ni eye afii 17 lɛ ji mɔ ni gbe mɛi nɛɛ fɛɛ lɛ, minaa kpɛ mihe waa! Ejo foi kɛshi akutso lɛ mli. Maŋ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ to gbɛjianɔ koni atao miwɔfase lɛ, ni yɛ Costa Rica yinɔsane mli lɛ akɛ ekãa taoko mɔ ko ni edom dã tamɔ afee yɛ miwɔfase lɛ gbɛfaŋ lɛ.

Atswa he adafi yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ. Gbii kpawo sɛɛ lɛ, polisifoi lɛ na lɛ ni ehiɛ kakla agbo kɛ tu bibioo ko (.22 caliber pistol) ni mɔ ko hɔɔ eha lɛ eyɛ mli akɛ mɔ nɛɛ le akɛ eyitsoŋ bɛ jogbaŋŋ ni ehao moŋ. Atswa miwɔfase lɛ tu ni egbo beni abɔɔ mɔdɛŋ koni amɔ lɛ lɛ.

Be mli ni ataoɔ lɛ lɛ, mɛi babaoo wo mi ŋaa ni mishi akutso lɛ mli ejaakɛ amɛshe gbeyei akɛ ekolɛ miwɔfase lɛ baaku esɛɛ eba koni ebaye mi awui. Misɔle yɛ he ejaakɛ minu he akɛ esa akɛ mahi miweku lɛ mlibii ni eshwɛ lɛ kɛ asafo lɛ mlibii lɛ amasɛi. Enɛ hewɔ lɛ mihi shi.

Osharai ni Eko Nyiɛ Eko Sɛɛ Ba Minɔ

Dɔlɛ sane ji akɛ, enɛ sɛɛ afi kome lɛ, Ataa gbo. Ataa gbele lɛ sɛɛ afi lɛ, agbe minyɛmi yoo ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa tsulɔ lɛ, shi enɛ kɔɔɔ sane ni migba kɛtsɔ hiɛ lɛ he. Enɛ hu ha miwekumɛi lɛ fɛɛ hao akɛ amɛwekunyo kroko eŋmɛɛ amɛ. Enɛ ha wɔ kɛ wɔnanemɛi ye awerɛho waa ni wɔjijaa. Yɛ osharai nɛɛ fɛɛ amli lɛ, mikɛ mihe fɔ̃ Yehowa nɔ waa ni misɔleɔ daa koni ewaje mi.

Yɛ afi 1985 mli lɛ, mitee gbii etɛ Kristofoi onukpai atsɔsemɔ skul yɛ maŋ lɛ maŋtiase ni ji San José lɛ mli. Beni agbe skul lɛ naa lɛ, minu he akɛ wekukpãa ni kã mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa. Ju leebi mra lɛ, mishi koni miyakwɔ bɔɔs kɛya shĩa. Beni minyiɛɔ kɛyaa bɔɔskwɔɔhe lɛ, ojotswalɔi akuu ko batutua mi, ni amɛmia misɛ̃ ni amɛhe minibii yɛ midɛŋ. Akɛni amɛhe fee oya hewɔ lɛ, minaaa amɛhiɛ. Enɛ ha minyɛɛɛ maŋa mɛi taakɛ Costa Ricabii feɔ lɛ. Yɛ kpokpaa ni yɔɔ Guanacaste lɛ nɔ lɛ, kɛ́ hii kɛ amɛhe kpe lɛ amɛwoɔ amɛgbee nɔ loo amɛbolɔɔ kɛŋaa amɛhe loo amɛkɛ hɛleɔ mɛi ashi akɛ amɛbashɛ shi. No mli lɛ, mihe esa kɛ enɛ feemɔ waa, shi tutuamɔ lɛ sɛɛ lɛ minyɛɛɛ mafee nakai dɔŋŋ.

Mikɛ Celia ni lɛ hu eji Odasefonyo ni ji asafo ko ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mlinyo lɛ bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1979 mli. Celia nyaa Biblia lɛ he waa. Wɔfeɔ ekome kɛkaneɔ ni wɔkaseɔ Biblia lɛ daa gbi. Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ July 2001 lɛ mli lɛ kansa gbe lɛ. Bei komɛi lɛ, minuɔ shoofeemɔ he, shi gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ wajeɔ mi.—Yohane 5:28, 29.

Miná Miishɛɛ yɛ Mikai Nɛɛ Fɛɛ Asɛɛ

Eyɛ mli akɛ ekolɛ mikɛ osharai babaoo ekpe fe mɛi pii yɛ mishihilɛ mli moŋ, shi minaa kai nɛɛ akɛ hegbɛi ni miná ni mikɛbaatsɔɔ akɛ miyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli ni maye lɛ anɔkwa. (Yakobo 1:13) Bɔni afee ni maná miniiashikpamɔi nɛɛ ahe jwɛŋmɔ ni ja daa lɛ, mihaa sane ni ji ‘be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa’ ninaa wɔ fɛɛ lɛ hiɔ mijwɛŋmɔŋ be fɛɛ be. (Jajelɔ 9:11) Mihaa ehiɔ mijwɛŋmɔ mli hu akɛ wɔyɛ “jaramɔ bei” amli, ni no tsɔɔ akɛ mɛi ahiɛ baafee laŋlaŋ, amɛbaasumɔ yiwalɛ nifeemɔ, ni amɛyeŋ amɛhe nɔ. (2 Timoteo 3:1-5) Kɛfata he lɛ, mikɛ mijwɛŋmɔ maa Hiob nɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ. Yɛ Hiob nɔnaa—ebii ni gboi, hela ni mɔ lɛ, kɛ nibii ni egbo deŋme kɛná lɛ fɛɛ ni ŋmɛɛ lɛ—lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ ekɛ shifimɔ kɛɛ akɛ: “Aaajie Yehowa gbɛi lɛ yi kɛ̃!” Ni Yehowa to Hiob najiaŋ babaoo yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ. (Hiob 1:13-22; 42:12-15) Saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli nɛɛ fɛɛ ni mijwɛŋ nɔ lɛ ye ebua mi, ni yɛ kai babaoo ni mikɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ mitee nɔ miná miishɛɛ.

Yehowa yeɔ ebuaa mi daa koni maya nɔ ni mikɛ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli. Biblia lɛ ni mikaneɔ daa lɛ shɛjeɔ mimii waa ni ewajeɔ mi koni mafi shi. Kɛ́ mitsi mibɛŋkɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli lɛ, mináa “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ.” (Filipibii 4:6, 7) Enɛ haa mitsui nyɔɔ mimli. Kristofoi akpeei ni miyaa daa kɛ emli nifeemɔi ni mikɛ mihe woɔ mli lɛ hu wajeɔ mihemɔkɛyeli lɛ.—Hebribii 10:24, 25.

Eyɛ mli akɛ mifɔ̃ nɔ yɛ afii amli moŋ, shi midaa Yehowa shi akɛ minyɛɔ mikɛ minanemɛi Kristofoi feɔ ekome kɛtsuɔ nii, mikɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ, ni mikɛ mihe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛni misɔmɔɔ mɛi yɛ nɛkɛ gbɛ̀i anɔ hewɔ lɛ, mináa hewalɛ kɛdamɔɔ naagbai anaa. Mihiɛ sɔɔ Yehowa waa diɛŋtsɛ yɛ osharai babaoo ni mikɛkpe yɛ mishihilɛ mli lɛ fɛɛ asɛɛ. *—w09 06/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 26 Beni Enrique Caravaca Acosta kɛ amaniɛbɔɔ nɛɛ maje wɔ lɛ sɛɛ afii enyɔ sɛɛ lɛ egbo beni eye afii 90.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 18]

Biblia lɛ ni mikaneɔ daa lɛ shɛjeɔ mimii waa ni ewajeɔ mi koni mafi shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Beni mibɔi Biblia mli wiemɔ hamɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli beni mifoŋ yɛ miblahiiaŋ