Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Agbe Mɛi Musuŋshãa Yɛ Skul Ko Bɔ Ni Ashɛje Mɛi Amii Aha

Agbe Mɛi Musuŋshãa Yɛ Skul Ko Bɔ Ni Ashɛje Mɛi Amii Aha

Agbe Mɛi Musuŋshãa Yɛ Skul Ko Bɔ Ni Ashɛje Mɛi Amii Aha

ADAFITSWAA wolo lɛ hiɛ fɛɛ edi tuŋŋ. Akɛ niŋmai agboi eŋma yɛ hiɛ akɛ: “Mɛni Hewɔ?” Enɛ ji sane ni mɛi bi shii abɔ beni oblanyo ko ni eye afii 17 lɛ kɔ tu ni ekɛgbe mɛi 15 yɛ Winnenden yɛ Germany wuoyigbɛ lɛ, ni naagbee lɛ ekɛ tu lɛ gbe lɛ diɛŋtsɛ ehe. Aba aflaŋai fɛɛ ni yɔɔ Germany lɛ ashi, ni oshara nɛɛ he sane gbɛ eshwã je lɛŋ fɛɛ.

Winnenden ji maŋ ko ni eshwere ni yɔɔ fɛo waa, ni weintromii kɛ aduawa tsei ebɔle maŋ lɛ. Yɛ March 11, 2009 leebi lɛ, Albertville Secondary School lɛ je gbi lɛ mli nifeemɔi ashishi taakɛ amɛfɔɔ feemɔ daa lɛ. Kɛkɛ ni beni atswa ŋmɛlɛ 9:30 nakai leebi lɛ nɔŋŋ lɛ, trukaa lɛ, yiwalɛ kɛ basabasafeemɔ ko ba.

Oblanyo ko tee etsutsu skul lɛ mli ni ehiɛ tu ni ekɔ kɛjɛ efɔlɔi atsũ lɛ mli lɛ yɛ edɛŋ. Etswia tu lɛ kɛtsara nɔ oyayaayai ni egbe skulbii nɛɛhu kɛ tsɔɔlɔi etɛ yɛ skultsui etɛ amli kɛ abalanaa lɛ nɔ, ni epila mɛi babaoo hu. Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni polisifoi bashɛ shi. Gbɔmɔgbelɔ lɛ jo foi kɛtee helatsamɔhe ko ni akwɛɔ mɛi ni yeɔ jwɛŋmɔŋ hela yɛ ni bɛŋkɛ skul lɛ. Egbe nuu ko ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ. No sɛɛ lɛ, ekɛ tu ma nuu ko ni miikudɔ kar lɛ hiɛ, ni ebɔi nuu lɛ kudɔmɔ. Beni amɛtee aaafee kilomitai 40 sɛɛ lɛ, tsɔnekudɔlɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ ejo foi. Beni tutswalɔ lɛ yashɛ he ko ni ahɔ̃ɔ lɔlei yɛ lɛ, egbe mɛi ni hɔ̃ɔ lɔlei lɛ ateŋ mɔ kome kɛ mɔ ko hu ni ba nihemɔ, ni epila polisifoi enyɔ ni miitiu lɛ koni amɛmɔ lɛ lɛ waa. Beni polisifoi lɛ heɔ amɛmɔ lɛ lɛ, etswa tu lɛ ewo lɛ diɛŋtsɛ eyitsoŋ.

Mɛi ni le tutswalɔ lɛ wie akɛ eji oblanyo ko ni sumɔɔ ni mɛi kɛ lɛ abɔ, ni lɛ hu esumɔɔ ni ená nanemɛi. Mɛni ba mɔ? Ekolɛ nɔ ko ha ehao waa, ni agbɛnɛ hu ekɛ shwɛmɔ tui shwɛɔ, ni eshwɛɔ kɔmpiuta nɔ shwɛmɔi ni yiwalɛ nifeemɔi yɔɔ mli. Shi mɛi komɛi kɛɔ akɛ, oblahii kɛ oblayei akpei abɔ hu feɔ nakai. Ni mɛi ni etswia amɛ tu lɛ hu? Ani mɛi pɔtɛɛ komɛi etaoɔ ni egbe loo etswia tu lɛ kɛkɛ? Mɛi ka amɛyiŋ amɛwie nɔ hewɔ ni egbe yei kpaanyɔ kɛ nuu kome lɛ. Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ atsɔɔ nɔ tuuntu hewɔ ni efee nakai lɛ mli.

Nɔ ni Mɛi Fee Amrɔ Nɔŋŋ

Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Heike lɛ wie akɛ: “Beni wɔbi nuu lɛ tswa tɛlifoŋ ni ekɛɛ mi tutswaa ni etee nɔ yɛ skul lɛ, miheee miyeee. Shi be ni minu polisifoi atsɔji kɛ ambulansi srɔtoi ni hiɛ foi kɛmiiya jɛmɛ lɛ agbɛɛmɔ he lɛ, mitsui fã.” Eeenyɛ efee akɛ bɔ ni polisifoi lɛ ba jɛmɛ oya lɛ haaa tutswalɔ lɛ anyɛ agbe mɛi krokomɛi kɛfata he yɛ skul lɛ mli. Be ni ajie mɛi ni yɔɔ skul lɛ mli lɛ kɛtee he ko ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ sɛɛ lɛ, nɛɛsifoi, ŋaawolɔi, kɛ osɔfoi tee jɛmɛ ni amɛyaye amɛbua skulbii lɛ aahu kɛyashi etɔ amɛ bliboo.

Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni adafitswalɔi yashɛ skul lɛ, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbibii skulbii ni ŋmiŋmi emɔmɔ amɛteŋ mɛi babaoo lolo lɛ saji. Skulbii lɛ ateŋ mɔ kome tsɔɔ akɛ ena tɛlivishiŋ nitsumɔhei srɔtoi 26 atsɔji 28 sɔŋŋ mamɔ skul lɛ hiɛ. Akɛni adafitswaa nitsumɔhei srɔtoi lɛ fɛɛ miitao nɔ ko amɛkɛɛ hewɔ lɛ, eha amɛkɛ amaniɛbɔi srɔtoi ni abɛ nɔmimaa yɛ he ha. Adafitswalɔ ko tee gbekɛ yoo ko ni agbe lɛ lɛ weku lɛ ŋɔɔ yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ ni eyabi koni aha lɛ gbekɛ yoo lɛ mfoniri, ni adafitswalɔi krokomɛi hu ha skulbii lɛ ekomɛi shika koni amɛkpɛlɛ ni asha amɛ mfoniri. Akɛni basabasafeemɔ ni tee nɔ yɛ jɛmɛ lɛ ha adafitswalɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi anaa kpɛ amɛhe waa hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛjie mɔhesusumɔ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni oshara lɛ eha amɛhao lɛ, shi moŋ amɛmiitao ni amɛfee mɛi klɛŋklɛŋ ni kɛ adafitswai ni sa baaha.

Taakɛ eji yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ amli lɛ, mɛi yatao jamɔ kui srɔtoi asɛɛ gbɛ kɛha miishɛjemɔ kɛ niiamlitsɔɔmɔi. Yɛ gbi ni agbe mɛi babaoo lɛ nɔ lɛ, ato gbɛjianɔ ni mɛi ni jɛ jamɔ kui srɔtoi amli bua amɛhe naa yɛ he kome kɛha jamɔ nifeemɔ. Mɛi pii ahiɛ sɔ nifeemɔ nɛɛ waa. Shi mɛi ni miitao ni ajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛŋ ashɛje amɛ mii loo amɛná hetoi amɛha saji ni amɛnuuu shishi lɛ anine nyɛ shi. Weku ko tee amɛbi nuu lɛ naanyo ko ni ekɛyaa skul lɛ yara nɔ. Nyɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Osɔfo ko wie Hiob amanehulu lɛ he sane. Mikpa gbɛ akɛ ebaatsɔɔ wɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli loo ebaawie wiemɔi ni shɛjeɔ mɔ mii—shi yɔɔyi. Ewieee nɔ hewɔ ni Hiob na amanehulu loo nɔ ni jɛ mli kɛba lɛ he nɔ ko kwraa.”

Nuu ko mli wo la waa yɛ wiemɔi ni wooo mɔ hewalɛ ni enu lɛ hewɔ. Aaafee afii 30 ni eho nɛ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ nuu nɛɛ kase Biblia lɛ, shi ekpa nikasemɔ lɛ. Amrɔ nɛɛ ebɔi Odasefoi lɛ akpeei yaa ekoŋŋ.

Odasefoi kɛ gbekɛ yoo ko ni atsɛɔ lɛ Valisa ni eye afii 14 lɛ kaseɔ Biblia lɛ daa, no mli lɛ gbekɛ yoo nɛɛ yɛ skultsu ko ni bɛŋkɛ he ni atswa tu lɛ yɛ lɛ mli. Beni enu tui lɛ agbɛɛmɔ he lɛ, esɔle etsɛ Yehowa. Sɛɛ mli be ni abi lɛ bɔ ni efeɔ edamɔɔ shihilɛ nɛɛ naa lɛ, ekɛɛ akɛ nɔ ni tee nɔ lɛ ma nɔ ni ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli ni kɔɔ naagbee gbii ni jaraa nɛɛ he lɛ nɔ mi. (1 Timoteo 3:1-5) No mli lɛ, Odasefoi enyɔ komɛi kɛ amɛkutsoŋbii komɛi miigba miishɛjemɔ wiemɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane. Yoo ko ni hiɛ efã tsi ebɛŋkɛ amɛ ni ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ mɛi babaoo afee nɔ ni nyɛfeɔ nɛɛ.” Akɛni gbɔmɛi agbee nɛɛ yɛ dɔlɛ waa, ni eha ŋmiŋmi mɔmɔ mɛi hewɔ lɛ, etsirɛ mɛi komɛi ni amɛbɔi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛjemɔ wiemɔi lɛ atoiboo.

Ehe Ŋmiŋmi Tee Nɔ Emɔmɔ Mɛi

Eji anɔkwale akɛ, miishɛjemɔ wiemɔi ni jɛ tsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ po nyɛŋ ajie ŋmiŋmi ni emɔmɔ mɛi lɛ kɛ bɔ ni amɛnu he akɛ amɛfee shwɛm kwraa lɛ kɛya. Wiemɔ ko kwraa bɛ ni baanyɛ ajie dɔlɛ ni fɔlɔ ko ni bi gbo lɛ nuɔ he lɛ kɛya kwraa, ni nakai nɔŋŋ hu wiemɔ ko nyɛŋ ajie piŋmɔ ni naa wa ni polisifonyo ko nu he beni esha foi kɛtee skul lɛŋ ni eyana akɛ eŋa fata mɛi ni agbe amɛ lɛ he lɛ kɛya.

Skulbii ni je amanehulu nɛɛ mli lɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ hao waa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Beni Vassilios nu tui lɛ agbɛɛmɔ he nɔŋŋ lɛ, etu kɛtsɔ samfɛlɛ ko mli. Ekɛɛ akɛ: “Beni mitu kɛtsɔ samfɛlɛ lɛ mli lɛ, misɔle mitsɛ Yehowa. Misusu akɛ migbo mitã. No mli lɛ, misusu akɛ enɛ ji minaagbee sɔlemɔ.” Yɛ otsii ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli lɛ, ela lamɔi gbeyeigbeyei, ni esumɔɔɔ ni ekɛ mɔ ko awie. Nɔ ni wo emli la fe fɛɛ ji bɔ ni adafitswalɔi etsɔ gbɔmɛi agbee nɛɛ nɔ ni amɛkɛmiifee shika kɛ bɔ ni amɛnuuu nii ahe kwraa amɛhaaa mɛi yɛ saji ni amɛtaoɔ kɛkɛ lɛ hewɔ lɛ. Beni be shwie mli lɛ, ebanu shihilɛ nɛɛ shishi.

No mli lɛ, Jonas kɛ Vassilios fɛɛ yɛ skultsu kome too lɛ nɔŋŋ mli ni ena ni agbe eklasbii enumɔ sɔŋŋ. Jonas kɛɛ akɛ: “Beni sane lɛ ba sɛɛ nɔŋŋ lɛ, ewaaa haaa mi akɛ mawie nɔ ni ba lɛ he; efee mi tamɔ miikwɛ sini ko ni yɔɔ gbeyei. Shi amrɔ nɛɛ, ewa kɛha mi akɛ mawie bɔ ni minuɔ he mihaa lɛ he. Bɔ ni minuɔ nii ahe mihaa lɛ tsakeɔ. Bei komɛi lɛ, misumɔɔɔ akɛ mawie he; bei komɛi hu lɛ miwieɔ he waa.” Lɛ hu elaa lamɔi gbeyeigbeyei, ni enyɛɛɛ ewɔ jogbaŋŋ.

Yɛ gbii komɛi asɛɛ lɛ, akɛ skulbii lɛ anibii ni yɔɔ skultsui lɛ amli lɛ ku sɛɛ ha amɛ. Datrɛfoi ni ekase mɛi ni oshara eha ŋmiŋmi emɔmɔ amɛ lɛ ahe nii lɛ bɔ kɔkɔ akɛ, kɛ́ akɛ skulbii lɛ anibii nɛɛ ha amɛ lɛ ebaaha amɛkai oshara ni ba lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, kulɛ Jonas sumɔɔɔ ni eta etade, eskul baagi, kɛ emoto fai lɛ he po. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ena mɔ ko ni je tutswalɔ lɛ loo ena mɔ ko ni kpɛ baagi yɛ esɛɛ ni tamɔ tutswalɔ lɛ, gbeyei mɔɔ lɛ. No mli lɛ, kɛ́ efɔlɔi miikwɛ sini ko, ni enu tu gbɛɛmɔ he yɛ mli lɛ, emusuŋ foɔ lɛ wii. Datrɛfoi bɔ mɔdɛŋ koni amɛye amɛbua mɛi ni oshara ni ba lɛ eha amɛhao waa lɛ koni amɛkajwɛŋ oshara lɛ he.

Jonas tsɛ ni atsɛɔ lɛ Jürgen lɛ tsuɔ nii yɛ helatsamɔhe ni tutswalɔ lɛ gbe nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ kome yɛ jɛmɛ lɛ. Ewie akɛ fɔlɔi babaoo kɛ mɛi ni gboi lɛ ananemɛi pii miihao amɛhe kɛ sanebimɔi ni ji, mɛni hewɔ? loo eji ebalɛ akɛ . . . ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nitsulɔ ko ni tsuɔ nii yɛ helatsamɔhe lɛ damɔ abalanaa ko nɔ ni ena tutswalɔ lɛ miiho. Sɛɛ mli lɛ, susumɔ ni ená akɛ kulɛ tutswalɔ lɛ baanyɛ agbe lɛ hu lɛ ha ehao aahu akɛ ehe bahia ni datrɛfoi ni kwɛɔ mɛi ni yeɔ jwɛŋmɔŋ hela lɛ akwɛ lɛ.

Bɔ ni Aye Abua Mɛi Komɛi ni Amɛnyɛ Amɛdamɔ Naa

Mɛni eye ebua mɛi komɛi ni amɛnyɛ amɛdamɔ shihilɛ ni haa mɔ jijaa nɛɛ naa? Jürgen wie akɛ: “Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ ewa kɛha mi moŋ, shi ehi jogbaŋŋ akɛ okɛ mɛi krokomɛi aaashara. Kɛ́ ona akɛ mɛi komɛi susuɔ ohe, ni ákɛ ohe efeko shoo lɛ, eyeɔ ebuaa waa.”

Jonas hu tsɔɔ akɛ mɛi krokomɛi ni susuɔ ehe lɛ yeɔ ebuaa lɛ waa. Ekɛɛ akɛ: “Mɛi pii ŋmalaa mi woji. Mɛi komɛi tsĩɔ Biblia mli ŋmalɛi komɛi atã amɛtsɔɔ mi, ni mikaneɔ yɛ sɛɛ mli. Enɛ hi jogbaŋŋ.” Mɛni hu yeɔ ebuaa lɛ? “Kɛ́ mihiɛ tsɛ̃ maŋkɛ ni minu he akɛ minyɛɛɛ naa madamɔ dɔŋŋ lɛ, misɔleɔ. Bei komɛi lɛ, miboɔ lalai loo Awake! * lɛ mli wiemɔi ni amɔmɔ awo tsɔji anɔ lɛ toi.” Ekɛshi sɛɛ akɛ Biblia lɛ haa wɔleɔ nɔ hewɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ ba: Etsɔɔ akɛ Satan ji mɔ ni yeɔ je lɛ nɔ, ni wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Jonas tsɛ wie akɛ Biblia lɛ mli nilee ni tamɔ nɛkɛ ni amɛnáa lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ naa.

Etsɛŋ ni Nɔnaa Sɛɛ Baafo

Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, skul lɛ hiɛ fɛɛ yi kɛ kɛnɛrɛi, fɔfɔi, kɛ woji ni mɛi eŋmala. Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kerstin lɛ yɔse akɛ mɛi pii ŋma wolo kɛbi nɔ hewɔ ni enɛ ba kɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ enɛ gbɛ. Akɛni enu he akɛ esa akɛ aha sanebimɔi nɛɛ ahetoo hewɔ lɛ, ekɛ Odasefoi enyɔ krokomɛi hu ŋma wolo ko ni amɛkɛyafata woji krokomɛi ni mɛi eŋmala lɛ ahe.

Yɛ gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko ni maŋ lɛ to koni akɛkai mɛi ni egboi lɛ shishi lɛ, tɛlivishiŋ nitsumɔhe ko kɛ wolo ni Kerstin ŋma lɛ tsɔɔ, ni ekane wiemɔi ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ klɛŋklɛŋ liamɔi lɛ amli lɛ ekɛɛ: “Mɛni hewɔ? Yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi babaoo ebi sane nɛɛ shii abɔ, ni titri lɛ, mɛi biɔ akɛ: No mli lɛ, nɛgbɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ? Ni mɛni hewɔ eŋmɛ enɛ gbɛ?” Dɔlɛ sane ji akɛ, etsaaa wolo lɛ kanemɔ nɔ.

Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ eji dɔlɛ sane lɛ? Ejaakɛ wolo lɛ tee nɔ egbala bɔ ni fee ni nɔnaa je shishi lɛ mli, ni etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ “baakwɛ koni ajie amanehului fɛɛ ni adesai kɛba lɛ kɛya.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Yɛ Biblia lɛ mli naagbee wolo lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ ebaatsumɔ gbɔmɛi ahiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ. Ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” Yehowa Nyɔŋmɔ baatee mɛi ni egboi lɛ po ashi. Osharai, gbɔmɛi agbee, loo nɔnaa ko kwraa ehiŋ e-Maŋtsɛyeli ni etsɛŋ ni ebaaba lɛ shishi. Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ: “Naa, miifee nii fɛɛ ehee.”—Kpojiemɔ 21:4, 5.—w09-E 12/1.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni feɔ Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛ nɔ ni atswaa aboɔ toi lɛ fɛɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Jonas nine shɛ wolo ko nɔ ni aŋma yɛ mli akɛ, “Wɔmiisusu ohe”

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 26 lɛ Jɛ]

Focus Agency/WPN

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 26 lɛ Jɛ]

© imagebroker/Alamy

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 27 lɛ Jɛ]

Foto: picture alliance

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ Jɛ]

Foto: picture alliance