Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kudiku muntu utu ututabalela anyi?

Kudiku muntu utu ututabalela anyi?

Kudiku muntu utu ututabalela anyi?

Bikadiku bikufikile bua kudimona nkayebe kuyi ne muntu wa kukuambuluisha ne wela meji ne: kakuena muntu udi umvua lutatu luudi nalu anyi? Pamuapa nansha bantu balumanye, udi mua kumona bu ne: kabena bumvua muudi udiumvua amu to.

PATU ntatu itukuata, tutu tumona anu bu ne: kayakujika to. Imue misangu tudi mua kufika ku diamba ne: lutatu lutudi nalu ndutupite bukole ne katuena ne tshikuabu tshitudi mua kuenza bua kulutantamena to. Meji a nunku atu atamba kutuvuila dîba ditudi ne tunyinganyinga ku muoyo, batekete ku muoyo, patudi tupete njiwu mikole, tusama disama didi kadiyi dijika anyi ntatu mikuabu. Tudi mua kudimona katuyi ne diambuluisha ne ditekemena, tuelangana meji a kutudi mua kupetela busambi. Kudiku bushuwa muntu utu ututabalela anyi?

“Nzambi wa busambi buonso” utu ututabalela

Bible udi wamba ne: Nzambi udi “Tatu wa luse ne Nzambi wa busambi buonso.” (2 Kolinto 1:3) Nzambi eu diende n’Yehowa, mmumanye ne: tudi dijinga ne busambi. Muaku “busambi” udi mu Bible misangu mipite pa lukama, bitujadikila ne: Nzambi kena anu umvua patupu lutatu lutudi nalu, kadi mmusue kutusamba kabidi. Dimanya edi didi ditujadikila ne: nansha bantu bamueneka bu badi kabayi bumvua lutatu lutudi nalu, Yehowa yeye udi ulumvua.

Bushuwa Bible udi uleja ne: Yehowa utu utabalela bantu bende muntu ku muntu. Bible udi wamba ne: Yehowa ‘udi umona miaba yonso, mêsu ende adi atangila bantu bimpe ne babi.’ (Nsumuinu 15:3, MMM) Tudi tubala kabidi mêyi a muomumue mu Yobo 34:21 ne: ‘Bualu bua yeye udi uteka mêsu ende ku njila idi muntu wendela, udi umona biendedi biende bionso.’ Yehowa mmumone malu mimpe ne mabi atudi tuenza ne mmumanye nsombelu utudi nende, udi mua kutuenzela malu mu mushindu udiye mumone mukumbane. Bualu ebu budi bumuenekela mu mêyi avua muprofete Hanani muambile Mukalenge Asa wa Yuda ne: ‘Bua mêsu a Yehowa adi akenzakana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’​—2 Kulondolola 16:7, 9.

Yehowa udi ututangila bua bualu bukuabu kabidi. Yezu wakumvuija ne: ‘Kakuena muntu udi mumanye mua kudivuila kundi, bikala Tatu wakuntuma kayi mumukoke.’ (Yone 6:44) Yehowa udi utabalela muoyo wa muntu ne udi ukeba ne lubatshi luonso bua kumona muntu au ni mmusue kumumanya bushuwa. Yeye mumone ne: muntu mmusue kumumanya, udi umuambuluisha bua amumanye mu mishindu idi ikemesha. Tshilejilu, mamu mukuabu wa mu ditunga dia République Dominicaine uvua mu lupitadi muindile bua bamupande disama dia kansere. Wakalomba Nzambi bua amuambuluishe bua kupeta tshitendelelu tshilelela. Padiye ujikija kusambila, bayende udi ubuela mumutuadile kamukanda kavua ne tshiena-bualu ne: Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba? * kavuabu bamushile mu dinda dia dituku adi kudi Ntemu wa Yehowa mukuabu uvua muye kumutangila kuende. Mamu kubala kakanda aku kuonso, e kumonaye ne: Nzambi uvua muandamune disambila diende. Kuitabaye bua Bantemu balue kumulongesha Bible ne panyima pa ngondo mitue ku 6, wakaditshipa kudi Nzambi ne kutambulaye.

Mu mukanda wa Misambu wa mu Bible mudi mêyi a bungi adi alenga ku muoyo mafunda kudi bafundi ba misambu bena Ebelu, bu mudi mukalenge Davidi, adi aleja mudi Yehowa utabalela bantu bende ne dinanga. Mu Musambu wa 56:8, mukalenge Davidi udi ulomba Nzambi ne: ‘Wele binsonji bianyi mu mulondo webe. Kabiena bifundibua mu mukanda webe anyi?’ Mêyi aa adi aleja muvua Davidi mumanye ne: Yehowa uvua mumanye ntatu yende ne bivuaye umvua mu ntatu ayi. Yehowa uvua mumanye ntatu ya Davidi ne tshivuaye umvua pavuaye upuekesha binsonji. Bushuwa, Mufuki wetu mmumone bantu bonso badi badienzeja bua kuenza disua diende, “badi ne mitshima miakane kudiye.”

Mvese mukuabu wa mu Bible udi uleja mudi Nzambi ututabalela ne dinanga ke Musambu wa 23. Mêyi a mbangilu adi afuanyikija Nzambi ne mulami muimpe, amba ne: “Yehowa udi mulami wanyi, tshiena nkengela tshintu.” Mulami wa mikoko wa kale wa ku Asia utu utabalela mukoko wonso, ne muwinyike dîna. Dituku dionso udi ubikila mukoko wonso, uunayisha ne uutangila bua kumona ni udi ne mputa. Yeye mupete udi mutapike, udi uulaba mafuta pa mputa bua uma lukasa. Mukoko wowu usama, mulami udi wenza muende muonso bua kuunuisha buanga, muwimanyike bua kauladi panshi ne kaufu to. Bushuwa, miaku eyi idi ileja mushindu muimpe utu Yehowa utabalela bantu bonso badi baye kudiye.

Disambila ne dibika dia bafue bidi bileja mudi Nzambi ututabalela

Misambu eyi ne mikuabu mimpe idi mu Bible ki mmitufundila anu bua kubala ne kuyanyisha patupu to. Idi ituleja muvua basadidi ba Nzambi ba kale bapumune mioyo yabu kudi Yehowa bua kuleja majinga abu bua abambuluishe, ne baleja kabidi dianyisha bua buludiki ne mabenesha bia kudiye. Mêyi a nunku adi aleja bimpe muvua basadidi ba Nzambi ba kale batuishibue ne: Nzambi uvua ubatabalela. Kuabala ne kuelelangapu meji kudi mua kutuambuluisha bua kuikala batuishibue petu ne: Nzambi utu ututabalela. Disambila ntshimue tshijadiki tshinene tshia mudi Nzambi ututabalela.

Kadi, imue misangu ntatu itu itutshiokesha tupanga ne mua kuyileja Nzambi mu disambila. Bualu ebu budiku bupangisha Yehowa bua kumanya kanyinganyinga ketu anyi? Lomo 8:26 udi wandamune ne: ‘Nyuma Muimpe kabidi udi ukuatshishangana netu mu butekete buetu; bua katuena bamanye mua kulomba Nzambi bu mutudi nabu mbua kumulomba, kadi Nyuma muine udi utuakuila ne mikemu idi kayi mua kuambibua.’ Mvese eu udi utuleja ne: masambila avua bantu ba kale bafunde ku bukole bua nyuma wa Nzambi adi mua kuleja tunyinganyinga tutudi natu ne Yehowa udi mua kuateleja bualu bua yeye ‘Udi umvua milombu.’​—Musambu 65:2.

Dibika dia bafue ntshijadiki tshikuabu tshia mudi Nzambi utabalela muntu ne muntu. Yezu Kristo wakamba ne: ‘Dîba nedilue diumvua bonso badi mu nkita dîyi diende [Yezu], nebajuke.’ (Yone 5:28, 29) Muaku wa tshiena Greke udibu bakudimune “nkita” tshianana eu udi menemene umvuija “nkita ya tshivulukidi.” Munda muawu mudi lungenyi lua ne: Nzambi udi uvuluka malu onso a mu nsombelu wa muntu udi mufue au.

Anji elabi meji tshidibi bilomba bua kubisha muntu ku lufu; Nzambi udi ne bua kumanya kabualu ne katupa konso ka muntu au, kumanya tshimfuanyi tshiende, ngikadilu yende ya ku tshilelelu ne ivuaye mulonge, kabidi ne malu onso avuaye mumanye! (Mâko 10:27) Nzambi kena mua kupua muoyo kantu nansha kamue ka ku adiye mulame mu lungenyi bua muntu au nansha panyima pa bidimu binunu to. (Yobo 14:13-15; Luka 20:38) Nanku, binunu ne binunu bia bantu bidi bifue bidi mu lungenyi lua Yehowa ne malu abu onso; ebi bidi bitujadikila ne: Nzambi udi bushuwa ututabalela muntu ne muntu!

Yehowa utu ufuta

Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua Nzambi kututabalelaye ne dinanga dionso? Tshia kumpala, tudi ne bua kumueyemena ne kumutumikila, bua kuleja ne: tudi ne ditabuja kudiye. Mupostolo Paulo wakaleja dipetangana didi pankatshi pa kuikala ne ditabuja ne tshidi tshikengela bua Nzambi kututabalela. Wakafunda ne: ‘Bikalaku kakuyi ditabuja, muntu kena mua kumusankisha; bualu bua muntu udi ulua kudi Nzambi budiye nabu mbua kuitabuja ne: Yeye udiku, ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’​—Ebelu 11:6.

Umanye ne: bua ditabuja kusankisha Nzambi, bidi bikengela kukumbaja malu abidi. Bua kumpala, tudi ne bua ‘kuitabuja ne: Yeye udiku,’ mmumue ne: tudi ne bua kuitabuja ne: Nzambi udiku ne yeye ke Mukalenge wetu Munene utudi ne bua kutumikila ne kutendelela. Buibidi, tudi ne bua kuitabuja ne: udi “mufutshi wa badi bamukeba.” Ditabuja dilelela didi dilomba kuitaba ne: Nzambi udi uditatshisha bua diakalenga dia bantu bonso badi badienzeja ne muoyo mujima bua kuenza disua diende ne udi ubafuta. Wewe ulonga Dîyi dia Nzambi ne udisangisha pamue ne bantu badi bamutumikila, udi pebe mua kupeta ditabuja didi Nzambi mua kukufutshila ne kukutabalela ne dinanga.

Bantu ba bungi lelu badi bela meji ne: Nzambi katu utangila malu a bantu to. Kadi anu bu mutuamanyi, Bible udi uleja patoke ne: Nzambi udi utabalela bikole badi bamuitabuje ne muoyo mujima. Nansha mudi nsombelu lelu muule tente ne tunyinganyinga, malu adi enza buôwa ne anyingalaja, ne ditekeshibua ku muoyo, katuteketshi mu mikolo. Yehowa udi ututabalela. Nunku, udi utulomba ne dinanga bua tuye kudiye bua atuambuluishe. Mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Teka bujitu buebe pambidi pa Yehowa, ne yeye neakukoleshe; kena witabuja tshiendelele bua bantu bakane banyungishibue.’​—Musambu 55:22.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Kapatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Mvese idi mua kukolesha ditabuja diebe dia mudi Nzambi ukutabalela ne dinanga

‘Bualu bua mêsu a Yehowa adi akenzakana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’​—2 KULONDOLOLA 16:9

‘Wele binsonji bianyi mu mulondo webe. Kabiena bifundibua mu mukanda webe anyi?’​—MUSAMBU 56:8

“Yehowa udi mulami wanyi, tshiena nkengela tshintu.”​—MUSAMBU 23:1

‘Wewe udi umvua milombu, bukua bantu bonso nebufike kûdi.’​—MUSAMBU 65:2

“Wewe wakadi kumbikila ne meme nakadi kuitaba kûdi; wewe wakadi kunjinga, meme mudimu wa bianza biebe.”​—YOBO 14:15

‘Muntu udi ulua kudi Nzambi budiye nabu mbua kuitabuja ne: Yeye udiku, ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’​—EBELU 11:6

‘Teka bujitu buebe pambidi pa Yehowa, ne yeye neakukoleshe; kena witabuja tshiendelele bua bantu bakane banyungishibue.’​—MUSAMBU 55:22