Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bakebuludi basatu ba bulelela ba mu bidimu bia 1500​—Ntshinyi tshivuabu bapete?

Bakebuludi basatu ba bulelela ba mu bidimu bia 1500​—Ntshinyi tshivuabu bapete?

“BULELELA ntshinyi?” Elu ke lukonko luvua Ponsio Pilato, nguvena muena Lomo uvua ukokesha mu Yudaya muele Yezu uvua ku kabadi ka nguvena eu mu bidimu lukama bia kumpala. (Yone 18:38) Pilato kavua menemene ukeba bulelela to. Mu mushindu kampanda, lukonko luvuaye muele elu luvua luleja lungenyi lubi luvuaye nalu. Pamuapa, bua Pilato bulelela mbualu buonso budi muntu usungula anyi witaba; kakuena bushuwa mushindu wa kujadika tshidi bulelela to. Bantu bakuabu ba bungi lelu badi bela meji mushindu wa muomumue.

Mu bidimu bia 1500, bena bitendelelu ba ku Mputu bavua ne lutatu lua kumanya tshivuabu mua kuitabuja ne mbulelela. Bu muvuabu bitabuja bukokeshi budi nabu Pape ku mutu kua bionso, ne bitaba malongesha makuabu a tshitendelelu, bavua batuilangane ne ngenyi mipiamipia ivua ilomba bua kuakajulula amue malongesha ivua mitangalake ku Mputu tshikondo atshi. Ntshinyi tshivuabu ne bua kuitaba? Mmunyi muvuabu mua kumanya ne: etshi ke bulelela?

Mu tshikondo atshi, kuvua bantu basatu, pamuapa ba munkatshi mua bantu bavua badisuike bua kukeba bulelela. * Ntshinyi tshivuabu benze bua kumanya ne: etshi mbulelela etshi ndishima? Ne ntshinyi tshivuabu bapete? Tukonkononayi tshivua tshienzeke.

‘TULEKELE BIBLE IKALA UTULOMBOLA MISANGU YONSO’

Wolfgang Capito uvua nsonga uvua udifila bikole mu malu a ntendelelu. Bu muvuaye mulonge tulasa tutumbuke tua baminganga, tua bena mikenji ne tua teoloji, Capito wakalua Abé mu 1512, ne pashishe kuluaye mfumu wa bitendelelu bia Katolike bia mu Mayence.

Ku ntuadijilu, Capito wakadienzeja bua kutekesha tshisumi tshivua natshi bamue bena Katolike tshia kulongesha malu mashilangane ne a mu Katolike. Kadi kabiakanenga to, Capito wakatuadija kuakuila bantu aba. Ntshinyi tshivuaye muenze? Mumanyi wa malu a kale mukuabu diende James Kittelson wakamba ne: pavua Capito mutuilangane ne malongesha mashilashilangane, uvua mutuishibue ne: “mushindu muimpe wa kumanya bikala malongesha abu avua malelela, nkukonkonona Bible, bualu yeye ke udi ne bulelela.” Capito wakafika ku nkomenu wa ne: dilongesha dia mu tshitendelelu dia ne: diampa ne mvinyo bidibu bakuata nabi mudimu mu Mese a bena Katolike bitu bikudimuka mubidi ne mashi a Yezu ne dilongesha dia kutendelela bansantu kaena mu Bible to. (Tangila kazubu ka ne: “ Konkonona bua kumanya bikala malu aa avua malelela.”) Capito mumane kulekela muaba wende wa bumfumu mu 1523, wakaya kusomba mu tshimenga tshia Strasbourg, muaba uvua bantu ba bungi bavua bimanyina dishintulula dia malongesha a mu Katolike basombele mu tshikondo atshi.

Nzubu wa Capito wakalua muaba uvua bantu bavua babenga malongesha a mu bitendelelu batuilangana, ne kakuyi mpata bavua bayukila malu a bungi a bitendelelu ne bua malongesha a mu Bible. Nansha mutshivua bamue ba kudibu bitaba anu dilongesha dia Busatu-Bunsantu, mukanda kampanda udi uleja ne: “Malu avua Capito mufunde adi aleja ne: kavua wanyisha dilongesha dia Busatu-Bunsantu to.” Bua tshinyi? Bualu bivua bikemeshe Capito bua kumona muvua Michel Servet muena teoloji wa mu Espagne ukuata mudimu ne mvese ya mu Bible bua kuleja ne: dilongesha dia Busatu-Bunsantu ndia dishima. *

Bu muvua kubenga dilongesha dia Busatu-Bunsantu mua kukebela muntu njiwu, Capito wakenza malu ne budimu, kubengaye kupatula bualu ebu patoke. Kadi mifundu yende idi ileja ne: uvua mutuadije kubenga dilongesha dia Busatu-Bunsantu edi mu musokoko kumpala kua kutuilanganaye ne Servet. Pashishe, Abé mukuabu wakalua kufunda ne: Capito ne bena diende “bakatuadija kukonkonona malu masokome a mu tshitendelelu; ne kufikabu too ne ku dibenga Busatu Butambe Bunsantu.” Bidimu lukama pashishe, Capito wakalua muntu wa kumpala wa mu bafundi banene bavua babenga dilongesha dia Busatu-Bunsantu.

Wolfgang Capito uvua wamba ne: bubi bunene budi bamfumu ba bitendelelu benza mbua “kulengulula Bible”

Capito uvua witaba ne: Bible ke udi mpokolo wa bulelela. Wakamba ne: “Tulekele Bible ne mukenji wa Kristo bikala bitulombola misangu yonso pamutu pa teoloji.” Bilondeshile Kittelson mulongeshi wa malu a kindi, Capito “uvua uleja misangu yonso ne: bubi bunene budi bamfumu ba bitendelelu badi balonge teoloji benza mbua kulengulula Bible.”

Nsonga mukuabu diende Martin Cellarius (uvuabu babikila kabidi ne: Martin Borrhaus) uvua musombele kua Capito mu 1526 wakapeta dijinga dikole dia kulonga bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi.

“DIMANYA DIA NZAMBI MULELELA”

Tshiena-bualu tshia mukanda wa Martin Cellarius, muvuaye ufuanyikija malongesha a mu tshitendelelu ne Bible​—On the Works of God

Cellarius wakaledibua mu 1499. Uvua mudifile bikole mu dilonga dia teoloji ne nkindi, pashishe wakanyisha bua kuikala mulongeshi mu Wittenberg mu Allemagne. Bu muvua Wittenberg muikala muaba uvua bantu batuadije ne mvita ya kushintulula malongesha a mu tshitendelelu, Cellarius wakapetanganamu ne Martin Luther ne bantu bakuabu bavua basue kuakaja malongesha a mu tshitendelelu. Mmunyi muvua Cellarius mua kumanya dishilangana pankatshi pa ngenyi ya bantu ne bulelela bua mu Bible?

Bilondeshile mukanda kampanda, Cellarius uvua mumanye ne: bua muntu kumvua Bible bimpe “bidi bikengela ikala umubala bikole, ufuanyikija mvese ne mikuabu, usambila ne unyingalala bua mibi yende.” Ntshinyi tshivua Cellarius mupete mu dikonkonona diende dia Bible?​—Teaching the Reformation.

Mu ngondo wa 7/1527, Cellarius wakapatula mukanda wa makebulula ende uvua ne tshiena-bualu tshia ne: Mu midimu ya Nzambi (mu Angl.). Wakafundamu ne: malu a mu tshitendelelu bu mudi dikudimuka dia diampa ne mvinyo mu mubidi ne mashi a Yezu, avua anu malu a mu tshimfuanyi. Bilondeshile mulongeshi kampanda diende Robin Barnes, Cellarius uvua mumvuije milayi ya mu Bible wamba ne: “tshikondo tshia ntatu ne makenga netshikuate bantu ne pashishe malu neashintuluke pa buloba bujima ne neikale mua kupesha bantu disanka.”​—2 Petelo 3:10-13.

Kadi Cellarius uvua muakule kabidi bualu bua mushinga pa bidi bitangila Yezu Kristo. Nansha muvua Cellarius kayi muleje patoke muvuaye ubenga dilongesha dia Busatu-Bunsantu, wakaleja dishilangana didi pankatshi pa “Tatu wa mu diulu” ne “Muanende Yezu Kristo,” ne kufundaye ne: Yezu uvua umue wa ku nzambi ya bungi ne umue wa ku bana ba Nzambi wa Bukole Buonso.​—Yone 10:34, 35.

Robert Wallace wakaleja mu mukanda wende kampanda ne: mifundu ya Cellarius kayivua milonde dilongesha dia Busatu-Bunsantu dia bena Ortodokse divua dimuangalake mu bidimu bia 1500 to. * Bamanyi ba malu a mu Bible ba bungi badi baleja ne: Cellarius uvua mubenge dilongesha dia Busatu-Bunsantu. Bavua balue kumumona bu umue wa ku bantu badi Nzambi ukuata nabu mudimu bua “kulongesha bantu bulelela bua Nzambi ne bua Kristo.”​—Antitrinitarian Biography (1850).

DITEKEMENA DIA DIAKAJILULA DIA MALU

Mu tshidimu tshia 1527, Johannes Campanus uvuabu bangata bu mumanyi wa malu a mu Bible mupiluke wa mu tshikondo atshi, wakalua pende kusomba mu Wittenberg. Nansha muvua Campanus musombele muaba uvua bantu ba bungi bavua babenga malonga a bitendelelu, katshivua kabidi wanyisha malongesha a Martin Luther to. Bua tshinyi?

Campanus wakabenga dilongesha dia ne: padibu benza Mese, diampa ne mvinyo bidi bikudimuka bilua mubidi ne mashi bia Kristo. Wakabenga kabidi dilongesha dia Martin Luther dia ne: diampa ne mvinyo “bidi tshintu tshimue” ne mubidi wa Kristo dîba didibu benza Mese. Bilondeshile mufundi mukuabu diende André Séguenny, Campanus uvua witaba ne: “diampa divua anu diampa, kadi dîba dikadibu benza nadi Mese, didi dilua tshimfuanyi tshia mubidi wa Kristo.” Mu 1529 Marburg Colloquy, mu tshisangilu tshiakenzabu bua kuakula bua malu aa, kabakanyishila Campanus bua kuleja bivuaye mulonge mu Bible to. Pashishe, bena diende bakakosa nende malanda mu Wittenberg.

Mu mukanda wende kampanda, Johannes Campanus kavua witaba dilongesha dia Busatu-Bunsantu​—Restitution

Tshivua tshitambe kutonda bantu aba, mmuenenu wa Campanus pa bidi bitangila Tatu, Muana, ne nyuma muimpe. Mu 1532 mu mukanda wende mukuabu (Restitution), Campanus wakalongeshamu ne: Yezu ne Tatuende mbantu babidi bashilangane. Udi ulejamu kabidi ne: Tatu ne Muana badi “tshintu tshimue,” anu mudibi bileja ne: mulume ne mukaji badi “mubidi umue,” mmumue ne: badi mu buobumue, kadi badi anu bantu babidi bashilangane. (Yone 10:30; Matayi 19:5) Campanus wakaleja ne: Bible udi ukuata mudimu ne diumvuija dia muomumue bua kuleja ne: Tatu udi ne bukokeshi ku mutu kua Muana. Bible udi wamba ne: “Ku mutu kua mukaji kudi mulume; ku mutu kua Kristo kudi Nzambi.”​—1 Kolinto 11:3.

Kadi ntshinyi tshiakamba Campanus bua nyuma muimpe? Wakamba ne: “Kakuena mvese wa mu Bible udi uleja ne: Nyuma muimpe mmuntu muisatu to. Nyuma wa Nzambi mbukole budiye wenza nabu mudimu, mmumue ne: Nzambi udi ulongolola ne ukumbaja malu ende onso ku diambuluisha dia bukole buende bua mu nyuma.”​—Genese 1:2.

Luther wakabikila Campanus ne: mmupendi wa Muana wa Nzambi ne mmuena lukuna wende. Muntu mukuabu uvua pende ubenga amue malongesha a ekeleziya wakajinga bua kushipa Companus. Nunku, Campanus wakateketa mu mikolo. Bilondeshile mukanda kampanda, “Campanus uvua mutuishibue ne: Tshitendelelu tshiotshi katshiyi ne ngumvuilu muimpe bua tshidi bapostolo bambe ne tshidi Bible muambe bua Busatu-Bunsantu ne bua muntu udi ku mutu kua mukaji, tshidi ne bua kukuluka.”​—The Radical Reformation.

Campanus kavua ne meji a kuenza tshiende tshitendelelu to. Udi wamba ne: uvua mukebe bulelela “munkatshi mua bisumbu bia bitendelelu ne bia batontolodi bionso,” kadi kavua mubupete to. Uvua wela meji ne: ku diambuluisha dia buntomboji buvua bujuke, tshitendelelu tshia Katolike tshivua mua kushintulula malongesha atshi ne kutuadija kulongesha bulelela. Kadi, mu kupita kua matuku, bamfumu ba Katolike bakakuata Campanus, ne uvua mua kuikala muenze bidimu 20 mu buloko. Bamanyi ba malu a kale badi bamba ne: uvua mua kuikala mufue mu bidimu bia 1575.

“NUKONKONONE MALU ONSO”

Dilonga Bible ne tshisumi divua diambuluishe Capito, Cellarius ne Campanus bua kupeta dishilangana divua pankatshi pa malongesha malelela ne a dishima. Nansha muvua bakebi ba bulelela aba kabayi bafike ku nkomenu udi upetangana ne Bible mu malu onso, bavua bakebe bulelela mu Mifundu ne budipuekeshi buonso ne bangate malu avuabu balonga ne mushinga wa bungi.

Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo nende ne: “Nukonkonone malu onso; nulamate adi mimpe.” (1 Tesalonike 5:21) Bua kukuambuluisha mu dikeba diebe dia bulelela, Bantemu ba Yehowa bavua bapatule mukanda udi ne tshiena-bualu tshimpe tshia ne: Bible utu ulongesha tshinyi menemene?

^ tshik. 4 Tangila kazubu ka ne: “Laissez l’un et l’autre croître ensemble jusqu’à la moisson,” kadi mu dibeji dia 44 mu mukanda wa Les Témoins de Jéhovah: Prédicateurs du Royaume de Dieu, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 8 Tangila tshiena-bualu tshia ne: Michel Servet, seul dans sa quête de la vérité,” tshidi mu Réveillez-vous! wa 5/2006, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 17 Pa bidi bitangila mushindu udi Cellarius ufunda muaku “nzambi” ne dileta dikese ku ntuadijilu, mukanda au udi uleja ne: “Badi bafunda muaku eu deus, kadi ki Deus to, bualu muaku Deus badi bakuata nawu mudimu anu padibu bakula bua Nzambi Mutambe Bunene.