Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ukadiku mulabule diampa dia muoyo anyi?

Ukadiku mulabule diampa dia muoyo anyi?

BANTU kampanda bavua benze luendu bua kuya kumona muaba uvua tshimenga tshia kale tshia Beteleheme. Bobu bamane kubandila muaba eu, nzala yakabakuata ne kujingabu bua kupeta tshiakudia. Umue wa kudibu wakamona restoran kampanda muvuabu bapana tumata, matungulu ne bisekiseki bitubu badia ne diampa diume. Bobu kubuelamu, pakajikijabu kudia biakudia bimpe ebi, bakapeta bukole bua bungi bua kutungunukabu ne luendu luabu.

Nansha muvua bantu aba kabayi bamanye diampa diume edi, kudidia kuvua bualu bua mushinga mukole buvuabu benze dituku adi. Muaku Beteleheme udi umvuija “Nzubu wa mampa,” ne bavua buosha mampa mu tshimenga etshi munkatshi mua bidimu bia bungi. (Luta 1:22; 2:14) Kadi diampa diume edi, didi munkatshi mua mampa adibu badia bikole mu Beteleheme lelu eu.

Bidimu bitue ku binunu binayi bimane kupita, pabuipi ne ku Sud kua Beteleheme, Sala mukaji wa Abalahama wakenzela benyi basatu bavuaye kayi mutekemene ‘mampa mûme.’ (Genese 18:6) “Bukula buimpe” buvua Sala muenze nabu mampa aa buvua mua kuikala bua blé. Sala uvua musopakaje bukula ebu lukasa lukasa bua kuenza mampa, imue misangu uvua mua kuikala muoshele pa mabue a mudilu.​—1 Bakelenge 19:6.

Bena mu dîku dia Abalahama bavua balongolola bia kuosha nabi mampa ne badioshelawu bobu nkayabu, bu mudi bualu ebu buleja. Bu muvua Abalahama ne Sala bikale ne nsombelu wa batua eku ne eku, bidi bimueneka ne: Sala ne bena mudimu bende kabavua buosha mampa mu mfulu ya buena ivuabu buosha nayi mampa mu tshimenga tshia Ula muvuabu to. Sala uvua mulongolole bukula buimpe bufumine ku ntete ya muaba au. Bivua bilomba makanda a bungi bua kuenza mudimu ne tshintu tshia kupela natshi tshia ku bianza ne pamuapa ne tshinu ne muinshi.

Bidimu nkama inayi bimane kupita, mikenji ya Mose ivua yamba ne: kabavua mua kunyenga muntu tshintu tshia kupela natshi bualu tshivua ‘tshintu tshidi tshipetesha muntu biakudia.’ (Dutelonome 24:6) Nzambi uvua wangata tshintu tshia kupelela natshi etshi ne mushinga wa bungi, bualu bena mu dîku kabayi natshi kabavua mua kuenza diampa diakudibu dituku adi.​—Bala kazubu kadi ne tshiena-bualu etshi: “ Dipelesha bukula ne dienza mampa mu bikondo bivuabu bafunda Bible.”

DIAMPA DIDI DIKOLESHA MUOYO WA MUNTU UFUAFUA

Bible udi wakula bua diampa misangu mitue ku 350, ne bafundi ba Bible bavua misangu ya bungi bakula bua diampa pa muaba wa biakudia. Yezu wakaleja ne: bantu badi benzela Nzambi mudimu badi mua kumulomba mu disambila ne dituishibua dionso ne: “Utupeshe lelu tshiakudia tshia dituku edi.” (Matayi 6:11) Yezu udi uleja ne: tudi mua kueyemena Nzambi bua kutuambuluishaye ne bitudi nabi dijinga dituku dionso.​—Musambu 37:25.

Kadi kudi tshintu tshia mushinga mukole tshipite diampa anyi tshiakudia. Yezu wakamba ne: “Muntu kena ne bua kuikala ne muoyo anu bua diampa nkayadi, kadi mbua dîyi dionso didi dipatuka mukana mua Yehowa.” (Matayi 4:4) Mêyi ende aa adi aleja tshikondo tshivua bena Isalele beyemena anu Nzambi bua kubapeshaye bivuabu nabi dijinga. Bualu ebu buakatuadija matuku makese bobu bamane kupatuka mu Ejipitu. Bobu bamane kufika mu tshipela tshia Sinayi, ne ngondo mujima mumane kupita, biakudia biabu biakakepa. Pakamonabu ne: nzala mikole ikavua pa kubakuata mu tshipela, bakatuadija kudilakana bikole bamba ne: ‘Tuvua tudia biakudia tukuta’ mu Ejipitu.​—Ekesode 16:1-3.

Kakuyi mpata, mampa a mu Ejipitu avua mimpe. Mu tshikondo tshia Mose, mu Ejipitu muvua benji ba mampa ne mikata bapiluke bavua babienza mu mishindu ya bungi. Kadi Yehowa kavua ne dijinga dia kulekela bantu bende bapangila nansha diampa to. Wakabalaya ne: ‘Mona, nennulokeshile diampa dia mu diulu.’ Bushuwa, diampa dia mu diulu edi divua dimueneka pa buloba mu dinda menemene, “tshintu tshikese tshibulunge” tshivua bu lumuma. Bena Isalele bakadikonka pakatshimonabu bua musangu wa kumpala ne: “Etshi ntshinyi?” Mose wakumvuija ne: ‘Ndiampa didi Yehowa munupeshe bu biakudia.’ Bakatshibikila ne: mana, * ne diampa edi diakabakolesha bidimu 40 biakalonda.​—Ekesode 16:4, 13-15, 31.

Ku ntuadijilu, mana a mu tshishima aa avua mua kuikala makemeshe bena Isalele. Avua umvuika mukana bu “mikata ya bibetubetu mienza ne buitshi,” ne avua akumbana bantu bonso. (Ekesode 16:18) Kadi mu kupita kua matuku, bakatuadija kujinga biakudia bikuabu bivuabu badia mu Ejipitu. Bakatuadija kudilakana bamba ne: ‘Katuena ne tshintu tshikuabu tshiakutangila anu mana aa.’ (Nomba 11:6) Pashishe bakamba kabidi ne: ‘Tukadi bakine bimampa bibi ebi.’ (Nomba 21:5) ‘Diampa dia mu diulu’ edi diakalua tshintu tshibi kudibu.​—Musambu 105:40.

DIAMPA DIA MUOYO

Bidi biumvuika patoke ne: anu bu diampa, bintu bikuabu bionso ebi bidi mua kulua bintu bia tshianana ku mêsu kua bantu. Kadi Bible udi wakula bua diampa dia pa buadi didi kadiyi mua kulua tshintu tshia tshianana. Diampa edi ke divua Yezu mufuanyikije ne mana avua bena Isalele babenge ne dipota dionso, didi mua kufila mabenesha a kashidi.

Yezu wakambila bantu badi bamuteleja ne: “Ndi diampa dia muoyo. Bankambua benu bavua badie mana mu tshipela, kadi bakafua. Edi ndiampa didi difumina mu diulu bua muntu yonso adidie bua kafu to. Ndi diampa didi ne muoyo divua difumine mu diulu; muntu yeye mudie diampa edi, neikale ne muoyo bua kashidi; bushuwa, diampa dingafila mmubidi wanyi bua muoyo wa ba pa buloba.”​—Yone 6:48-51.

Bantu ba bungi bavua bateleje Yezu kabavua bumvue muvuaye mufuanyikije “diampa” ne “mubidi.” Kadi, difuanyikija edi divua dipetangana bimpe bitambe. Diampa dietu diena dîna edi, divua dikolesha bena Yuda dituku dionso, anu muvua mana makoleshe bena Isalele munkatshi mua bidimu 40 mu tshipela. Nansha muvua mana mikale dipa dia kudi Nzambi, kaavua apetesha muntu muoyo wa tshiendelele to. Kadi mulambu wa Yezu wowu udi upetesha bantu badi baleja ditabuja kudiye muoyo wa tshiendelele. Bushuwa yeye ke “diampa dia muoyo.”

Imue misangu pautu umvua nzala, utu ukeba diampa bua kudia. Udi ne bua kuela Nzambi tuasakidila bua diampa anyi ‘tshiakudia tshiebe tshia matuku onso.’ (Matayi 6:11) Patudi tuanyisha biakudia kampanda bimpe, katupu muoyo mushinga udi nawu Yezu Kristo “diampa dia muoyo.”

Bua diampa dia muoyo, mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi bashilangane ne bena Isalele ba mu tshikondo tshia Mose bavua kabayi ne dianyisha? Yezu wakamba ne: “Nuenu bannange nenutumikile mikenji yanyi.” (Yone 14:15) Patudi tutumikila mikenji ya Yezu, tudi ne ditekemena dia kudia diampa bu mutudi basue kashidi ne tshiendelele.​—Dutelonome 12:7.

^ tshik. 10 Muaku “mana” mmufumine pamuapa ku muaku wa mu tshiena Ebelu wa ne: “man hu?” udi umvuija “etshi ntshinyi?”