1, 2. (1) Ta eo Jona ear kõm̦m̦ane me ear jelõte im ro ilo tim̦a eo? (2) Elemen an bwebwenatoun Jona maroñ jipañ kõj?

 JOÑAN n̦e Jona ear lukkuun kõn̦aan bwe en bõjrak ainikien ko rej wal̦o̦k. Kõnke ear l̦ap an ekkõtoto, kõto eo ej kõppãlpãl aolep men ko ilo wa eo im kõm̦m̦an ainikien. Im kõnke elukkuun l̦ap im utiej n̦o ko, n̦o ko rej itaak ilo kiin wa eo im kõm̦m̦an bwe en l̦ap ainikien al̦al̦ ko ilo tim̦a eo. Ejjab ainikien kein wõt rar kõm̦m̦an an Jona abn̦õn̦õ im nana an mour. Men eo el̦apl̦o̦k an kõm̦m̦an bwe en nana an Jona mour ej ainikien an kiaptin im jel̦a ro ellam̦õjm̦õj ilo aer kate er bwe en jab douj wa eo. Ear jel̦ã bwe armej rein renaaj kar mej kõn wõt e!

² Ta eo ear kõm̦m̦an an Jona pãd ilo wãween in ekauwõtata? Ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap ilo an kar jab pokake Anij eo an, Jeova. Ta eo ear kõm̦m̦ane? Jem̦jerã eo an ippãn Jeova emaroñ ke bar em̦m̦an ãinwõt kar jinoin? Elõñ men ko jemaroñ katak jãn uwaak ko ñan kajjitõk kein. Ñan waanjoñak, bwebwenatoun Jona ej jipañ kõj ñan jel̦ã bwe ro ekajoor tõmak ko aer remaroñ bar kõm̦m̦an bõd. Bõtab, remaroñ kajim̦we bõd ko aer.

3-5. (1) Ta eo ekkã an armej ro l̦õmn̦ak kake ñe rej l̦õmn̦ak kõn Jona? (2) Ia eo Jona ear itok jãne? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.) (3) Etke jerbal eo an Jona ãinwõt juon rũkanaan ear jab pidodo?

³ Ñe armej ro rej l̦õmn̦ak kõn Jona, rekajoor l̦õmn̦ak kõn men ko rejjab em̦m̦an ear kõm̦m̦ani, ãinwõt an kar jab  pokake im an kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make. Ak ear bar wõr men ko rem̦m̦an Jona ear kõm̦m̦ani. Keememej bwe Jeova Anij ear kããlõte Jona bwe en an rũkanaan. Jeova eban kar lel̦o̦k eddo in eaorõk ñan Jona el̦aññe ear jel̦ã bwe ear jab tiljek im ejjab em̦m̦an men ko ej kõm̦m̦ani.

⁴ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k jidik kõn Jona. (Riit 2 Kiiñ 14:25, UBS.) Ear itok jãn Gathiper, ijo me ruo m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn Nazeret. Nazeret ej bukwõn eo Jijej ear rũttol̦o̦k ie 800 iiõ ko tokãlik. a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jona ear juon rũkanaan ilo tõre ko Jeroboam kein karuo ear kiiñ ñan bwij ko 10 an Israel. Em̦õj an mej Ilaija, im rijjipañ eo an etan Ilaisha ej kab mej ilo tõre eo jemãn Jeroboam ear kiiñ. Meñe Jeova ear kõjerbal Ilaija im Ilaisha ñan jol̦o̦k kabuñ in Beal, ak RiIsrael ro rar bar kõn̦aan ilo̦k jãn Jeova. Armej ro rar anõke joñak eo enana an kiiñ in me ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jerawiwi n̦ae Irooj” Jeova. (2 Kñ. 14:24, UBS) Innem, jerbal eo an Jona ãinwõt juon rũkanaan emaroñ kar jab pidodo im jab em̦m̦an ippãn. Bõtab, ear tiljek wõt im kõm̦m̦ane jerbal in an me Jeova ear lel̦o̦k ñane.

⁵ Juon raan ear wõr juon men Jona ear aikuj kõm̦m̦ane im ewõr jet men rar wal̦o̦k tokãlik. Jeova ear ba ñan Jona bwe en kõm̦m̦ane juon jerbal me Jona ear l̦õmn̦ak bwe elukkuun pen. Ta eo Jeova ear kajjitõk ippãn bwe en kõm̦m̦ane?

6. Ta jerbal eo Jeova ear ba bwe Jona en kõm̦m̦ane, im etke emaroñ kar mijak in kõm̦m̦ane?

⁶ Jeova ear jiroñ Jona im ba: “Kwõn pojak im ilo̦k ñan Nineva, jikin kweilo̦k en̦ el̦ap, im kwal̦o̦k ñane nana ko an. Iar roñ kõn an armej ro ie kanooj jerawiwi.” (Jona 1:2, UBS) Epidodo ad jel̦ã unin an kar pen jerbal in Jeova ear lel̦o̦k ñan Jona. M̦oktata, kar 500 m̦ail̦ ettol̦o̦kin Nineva, im  emaroñ kar bõk juon allõñ in an naaj kar etetall̦o̦k ñane. Jekdo̦o̦n ak emaroñ kar pidodol̦o̦k men in ñan Jona. Men eo ear l̦ap an pen ñan Jona ej ñan an etal im kwal̦o̦k ñan RiAssiria ro kõn men eo Jeova ej pojak in kõm̦m̦ane ñan er. Armej in jikin in rar lukkuun l̦e jãn joñan aer lãj. Ke Jona ear kwal̦o̦k naan ñan armej ro an Anij, rar jab lukkuun kõn̦aan roñjake e. Ak ta kõn armej rein me rejjab karejar ñan Anij im elukkuun l̦e jãn joñan aer nana, renaaj ke roñjake? Im ta eo enaaj wal̦o̦k ñan Jona ñe enaaj make etal ñan Nineva, ‘jikin kweilo̦k eo eobrak kõn uror’?​—Na. 3:1, 7, UBS.

7, 8. (1) Etke jejel̦ã bwe Jona ear jab kõn̦aan kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ear ba bwe en kõm̦m̦ane? (2) Etke jejjab aikuj ba bwe Jona epikõt im immijakjak?

⁷ Jejjab lukkuun jel̦ã ñe l̦õmn̦ak kein rar jiktok ippãn Jona. Men eo de in jejel̦ã ej bwe ear ko. Jeova ear ba bwe Jona en etal ñan rear, ak ear ko ñan juon aelõñ elukkuun ettol̦o̦k me ej pãd ijoko iturilik. Ear etal ñan Joppa im ear uwe ilo juon tim̦a ej etal ñan Tarshish. Ewõr jet rũmmãlõtlõt rej ba bwe Tarshish ear pãd ilo Jipein. Mel̦el̦ein bwe Jona ear aikuj etal enañin 2,200 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn Nineva. Tarshish ear pãd ilo jem̦l̦o̦kin Lom̦al̦o El̦ap. Joñan an ettol̦o̦k ijin emaroñ kar bõk juon iiõ ñan tõpare. Ak Jona ear jab kea kõnke ear kõn̦aan ko jãn jerbal eo Jeova ear lel̦o̦k ñane!​—Riit Jona 1:3, UBS.

⁸ Mel̦el̦ein ke men in bwe Jona ej juon eo epikõt im immijakjak? Jejjab aikuj m̦õkaj in l̦õmn̦ak rot in. Tokãlik, jenaaj katak kõn men ko jet Jona ear kõm̦m̦ani me ear aikuj lukkuun kwal̦o̦k an peran ñan kõm̦m̦ani. Ak ãinwõt kõj, Jona ear bar juon rijjerawiwi im ewõr men ko ear kate bwe en jab kõm̦m̦ani. (Sam 51:5, UBS) Jet iien kõj aolep jej bar mijak.

9. Ta l̦õmn̦ak ko ad jet iien kõn jerbal ko Jeova ej litok ñan kõj, im ta eo jej aikuj keememeje wõt?

⁹ Ewõr iien jemaroñ l̦õmn̦ak bwe men ko Anij ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani relukkuun pen im jejjab maroñi. Jemaroñ mijak in kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij meñe jejel̦ã bwe ej menin aikuj ñan an Kũrjin ro kõm̦m̦ane jerbal in. (Matu 24:14) Kõnke jejjab weeppãn, jet iien jemel̦o̦kl̦o̦k naan ko an Jijej ke ear ba: “Anij emaroñe men otemjej.” (Mark 10:27, UBS) Kõnke jet iien jej l̦õmn̦ak bwe epen  ñan ad kõm̦m̦ani men ko Anij ej kajjitõk ippãd bwe jen kõm̦m̦ani, jemel̦el̦e bwe kar bar ãindein Jona. Ak ta ko rar wal̦o̦k ke Jona ear ko?

10, 11. (1) Ta eo Jona emaroñ kar l̦õmn̦ak kake ke tim̦a eo ear jerak? (2) Ta men eo ekauwõtata ear wal̦o̦k ñan tim̦a eo im jel̦a ro ie?

¹⁰ Jemaroñ pijaikl̦o̦k an Jona uwel̦o̦k ilo tim̦a eo im kon̦ bwe en etal ñan jikin eo ettol̦o̦k. Tim̦a eo ear uwe ie emaroñ kar juon waan ektak m̦weiuk an RiPinisia. Ej kalimjek an kiaptin eo im jel̦a ro poub in kõpooj wa eo bwe ren jerak. Ke rar jerak im rej jino ettol̦o̦k jãn ãne, Jona emaroñ kar jino l̦õmn̦ak bwe eban wal̦o̦k jabdewõt ñane kiiõ bwe em̦õj an ko jãn men eo ear mijak in kõm̦m̦ane. Ak ilo jidimkij, ear jino an nana lañ.

¹¹ Ear jino l̦ap kõto im kõm̦m̦an bwe en l̦ap n̦o. Joñan an kar l̦ap n̦o, ear lukkuun kauwõtata. N̦o ko remaroñ kar rupe tim̦a eo, im remaroñ kar bar rupe tim̦a ko rekkillep ilo raan kein ñe ren kar pãd ilo tõre eo. Ejjel̦o̦k pere bwe en kar lukkuun m̦õkaj an jorrããn tim̦a eo Jona ej uwe ie kõn an kar lukkuun lim̦aajn̦on̦o. Ilo tõre in, Jona ear ke jel̦ã bwe Jeova eo ear “jilkinl̦o̦k juon kõto el̦ap”? Jejjab lukkuun jel̦ã. Jona ear lo an jel̦a ro lam̦õj ñan anij ko aer ak ear jel̦ã bwe anij kein reban kar jipañ er. (Lv. 19:4, UBS) Tokãlik, ear je im ba: “Wa eo enañin rup wõt jidik.” (Jona 1:4, UBS) Emaroñ kar pen ñan an Jona jar ñan Anij kõnke ear ko jãne.

12. (1) Etke jejjab aikuj m̦õkaj in l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k an kar Jona kea ke ear kiki ilo iien eo ear wal̦o̦k l̦añ eo? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.) (2) Elemen an kar Jeova kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k wõn eo ear bõktok jorrããn eo ñan er?

¹² Kõnke Jona ear l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ jel̦a rein, ear wanlall̦o̦k ñan aj eo im ear loe juon jikin an babu. Innem, ear kiki im ettoñ. b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kiaptin eo ear loe im ko̦ruji im ba en  kaiur im jar ñan anij eo an ãinwõt an bar ro jet jar ñan anij ko aer. L̦õm̦arein rar tõmak bwe unin an wal̦o̦k l̦añ eo ej kõnke ewõr juon men ejjab jim̦we me juon iaan armej ro ilo tim̦a eo ear kõm̦m̦ane. Kõn men in, rar lale wõn eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k jorrããn in ñan er. Ejjel̦o̦k pere bwe Jona emaroñ kar kor im ikkũm̦kũm̦. Ealikkar bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k l̦añ eo. Im ke jel̦a ro rar pukot wõn eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k l̦añ eo, Jeova ear jipañ er ñan loe bwe unin an wal̦o̦k l̦añ eo ej kõn Jona!​—Riit Jona 1:5-7.

13. (1) Ta eo Jona ear ba ñan aolep jel̦a ro? (2) Ta eo Jona ear ba bwe jel̦a ro ren kõm̦m̦ane, im etke?

¹³ Jona ear ba ñan jel̦a ro kõn e make im unin an nana lañ. Ear juon iaan rũkarejar ro an Anij eo ekajoor bõtata, Jeova. Anij eo in me ear ko jãne im kainepataiki, im eñin unin an aolepeer pãd ilo wãween in ekauwõtata. L̦õm̦arein rar bwilõñ kõn ta ko Jona ear jiroñ er kaki im Jona ear kile bwe rar kor kõnke ear alikkar ilo turin mejãer. Rar kajjitõk ippãn Jona kõn ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane bwe wa eo en jab jorrããn im bwe ren jab mej. Ta eo Jona ear ba? Jona emaroñ kar wũdiddid im mijak kõnke ejel̦ã bwe enaaj mal̦oñ ñe rejol̦o̦ke ñan lom̦al̦o eo el̦ap an lim̦aajn̦on̦o im m̦õl̦o. Ear jab kõn̦aan bwe l̦õm̦arein ren mej kõnke ejel̦ã bwe emaroñ lo̦mo̦o̦ren er. Kõn men in, ear m̦õkaj im ba: “Kom̦win jol̦o̦k eõ n̦a ilo̦jet, im enaaj lur. Ijel̦ã bwe ña eo ij kõm̦m̦an unin an l̦añ in itok ioomi.”​—Jona 1:12, UBS.

14, 15. (1) Elemen ad maroñ anõke joñak eo an Jona ke ear kwal̦o̦k an tõmak? (2) Ãlikin an kar Jona jiroñ jel̦a ro kõn men eo ren kõm̦m̦ane, ta eo l̦õm̦arein rar kõm̦m̦ane?

¹⁴ Naan kein an Jona rar kaalikkar bwe ear jab juon eo epikõt. Jeova emaroñ kar m̦õn̦õn̦õ ke ear loe an Jona peran im pojak in kaarmejjete e make. Jej kile joñan an kar l̦ap tõmak eo an Jona. Jemaroñ anõke joñak in an ilo ad l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan im aikuj ko an ro jet el̦apl̦o̦k jãn kõj make. (Jon 13:34, 35) Ñe jej lo an ro jet pãd ilo aikuj, bũrom̦õj, ebbeer, ak kõn̦aan jel̦ã m̦ool eo jãn Baibõl̦, jej ke kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan jipañ er? Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jej lukkuun kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova!

¹⁵ Bõlen men ko Jona ear ba ñan jel̦a rein ear bar jelõt  er kõnke ilo jinoin rar jab kõn̦aan jol̦o̦ke ñan lo̦jet ãinwõt an kar ba! Rar pukot kilen aer maroñ l̦e jãn l̦añ eo ak ear ejjel̦o̦k tõprak. Ear oktak im l̦apl̦o̦k wõt an kajoor l̦añ eo. Ãliktata, rej kab kile bwe ejjel̦o̦k bar jabdewõt men remaroñ kõm̦m̦ane. Kõn men in, rar lam̦õj ñan Anij eo an Jona, Jeova, bwe en tũriam̦okake er. Innem, rar kotake Jona im jol̦o̦ke ñan lo̦jet.​—Jona 1:13-15, UBS.

16, 17. Ta ko rar wal̦o̦k ke rar jol̦o̦k Jona jãn tim̦a eo? (Bar lale pija ko.)

¹⁶ Rar jol̦o̦ke Jona im ear jok ilo̦jet. Bõlen ke ear pãd ibul̦õn n̦o ko rekkillep, ear pen an aõ im ej lukkuun kate bwe en jab mal̦oñ. Ke ej kate aõ, bõlen ej loe an m̦õrm̦õr dãn eo im tab ke tim̦a eo ej jerak im mootl̦o̦k jãne. Ak kõn an lukkuun l̦ap n̦o im lim̦aajn̦on̦o, ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k. Ear tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k wõt ñan ijoko relukkuun m̦wilal̦ im ear l̦õmn̦ak bwe enaaj mej ilo iien in.

¹⁷ Tokãlik, Jona ear kwal̦o̦k kõn eñjake im l̦õmn̦ak ko an ilo kar iien in. Ear lõñ men rar jiktok ilo l̦õmn̦ak eo an. Ear bũrom̦õj kõnke eban bar loe tampel̦ eo eaiboojoj an Jeova ilo Jerusalem. Ear eñjake an tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k ñan ikjet ak ijo em̦wilal̦tata ilo lo̦meto, turin ijoko me pedpedin tol̦ ko rej ejaak jãni. Ijoko me ujooj in lo̦jet rar po̦uti ñane. Ear l̦õmn̦ak bwe ijo in ej pojak in mejl̦o̦k ie.​—Riit Jona 2:2-6, UBS.

18, 19. (1) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Jona ke ear pãd ijo em̦wilal̦tata ilo lo̦jet? (2) Kain menninmour rot eo ear kaioktok ñan Jona, im wõn eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k aolep men kein? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.)

¹⁸ Jona ej baj l̦õmn̦ak wõt ak ejãdetok juon men. Annañin juon men kileplep ear em̦m̦akũtkũt ijoko repaake e. Men in ej juon menninmour in lo̦jet im ej jibadektok Jona. Ear kaioktok e im kõpel̦l̦o̦k lo̦ñiin im orañl̦o̦ke!

¹⁹ Jona emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe iien eo in enaaj kiiõ mej. Ak Jona ear bwilõñ kõnke ear mour wõt ãlikin an menninmour eo orañl̦o̦ke! Ear jab tipdikdik kõnke menninmour eo ear jab kiji im ear jab pen an menono. Jona ear mour wõt ak ilo m̦ool en kar mej. Ke ear l̦apl̦o̦k an Jona kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in ewal̦o̦k ñane, ear lukkuun  bwilõñ. Ejjel̦o̦k pere bwe Anij eo an, Jeova, ear jilkinl̦o̦k “juon ek kileplep bwe en orañl̦o̦k Jona.” c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—Jona 1:17, UBS.

20. Ta ko jemaroñ katak kaki jãn jar eo an Jona ke ear pãd lowaan lo̦jien ek kileplep eo?

²⁰ Emootl̦o̦k de jejjo awa in an Jona pãd lowaan lo̦jien ek kileplep eo. Ijo ear pãd ie ilo lowaan ek eo ear marok jilõñlõñ im bõlen ejjañin kar lo juon jikin marok in wõt ijin. Ear wõr an Jona iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im jar ñan Jeova Anij. Ej wal̦o̦k aolepen jar eo an ilo jebta ruo in bokin Jona. Elõñ men ko jemaroñ katak kaki jãn jar in an. Ñan waanjoñak, jar eo an ej kaalikkar an Jona jel̦ã im mel̦el̦e kõn Baibõl̦  kõnke ekkã an naan ko an jitõñl̦o̦k ñan eoon ko ilo bokin Sam. Im ej bar kwal̦o̦k kõn juon iaan men ko rem̦m̦an kõn Jona. Ta in? Ej bwe ear jel̦ã kwal̦o̦k kam̦m̦oolol. Ear alikkar men in kõnke ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k jar eo an ear ba: “Ak ña inaaj al kõn al in nõbar ko ñan eok; inaaj lewaj ñan eok menin katok, inaaj kõm̦m̦ane men eo em̦õj aõ kar kallim̦ur kake. Lo̦mo̦o̦r ej itok jãn Irooj [Jeova].”​—Jona 2:9, UBS.

21. Ta eo Jona ear kile ke kar lo̦mo̦o̦ren e, im ta eo men in ej kakeememej kõj kake?

²¹ Jona ear kile bwe Jeova emaroñ jipañ im lo̦mo̦o̦ren rũkarejar ro an jabdewõt iien im jekdo̦o̦n ia eo rej pãd ie. Ear maroñ kile men in kõnke Jeova ear eo̦roñe ke ear jar, im ear lo̦mo̦o̦rene ke ear pãd “ilowaan ek eo.” (Jona 1:17, UBS) Jeova wõt emaroñ kar kõm̦m̦an bwe Jona en mour wõt meñe ear pãd lowaan ek eo ium̦win jilu raan im jilu boñ. Jej aikuj keememej bwe Jeova ej ‘Irooj in mour ko ad.’ (Dan. 5:23, UBS) Innem, kõnke Jeova eo ear kõm̦anm̦an kõj, jej aikuj kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolole. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad pokake E.

22, 23. (1) Ta eo Jona ear aikuj in kõm̦m̦ane ñan kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol ñan Jeova? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Jona ñe jej jirilo̦k im kõm̦m̦an bõd?

²² Ak Jona ear ke kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Jeova? Aet kõnke ear pokake E. Ãlikin an kar pãd lowaan lo̦jien ek eo ium̦win jilu raan im jilu boñ, ek eo ear etal ñan parijet im em̦m̦õjel̦o̦k Jona ñan ioon ãne. (Jona 2:10, UBS) Jeova ear bar jipañ Jona kõnke ear jab aikuj aõ ãnel̦o̦k! Ak Jeova ear jab kõm̦m̦ane aolep men ñane kõnke Jona ear aikuj make pukot kilen an tõpar Nineva jãn ijo ek eo ear em̦m̦õje ñane. An kar Jona m̦õn̦õn̦õ in make kõm̦m̦ane men in ej kwal̦o̦k bwe ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Jeova kõn aolepen men ko ear kõm̦m̦ani ñane. Jona 3:1, 2 (UBS) ej ba: “Irooj  ear bar ba ñan Jona: ‘Kwõn pojak im ilo̦k ñan Nineva, jikin kweilo̦k eo el̦ap, im kwal̦o̦k ñan er naan eo iar jiroñ eok.’” Ta eo Jona ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear ba men in alen eo kein karuo?

²³ Jona ear jab bar pãd. Baibõl̦ ej ba: “Innem Jona ear pokake Irooj im ilo̦k ñan Nineva.” (Jona 3:3, UBS) Jona ear pokake ta eo Jeova ear ba. Ealikkar bwe ear katak jãn bõd ko an. Jej aikuj l̦oore joñak in an Jona. Kõj aolep jej jerawiwi im jej jirilo̦k im kõm̦m̦an bõd. (Rom 3:23) Ñe jej kõm̦m̦an bõd jej ke el̦l̦o̦k jãn ad karejar ñan Anij? Ke ta, jej katak jãn bõd ko ad im pokake Anij?

24, 25. (1) Elemen an kar Jeova kajeraam̦m̦an Jona ilo tõre ko ear mour wõt? (2) Ta jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ñan Jona ilo raan ko repãd im̦aan?

²⁴ Jeova ear ke kajeraam̦m̦an Jona kõn an kar pokake? Aet. Jona ej kab jel̦ã tokãlik ke jel̦a ro rar el̦l̦ã im mour. Men in emaroñ kar juon iaan men ko rar kaalikkar an kar Jeova kajeraam̦m̦ane Jona. Ear bõjrak l̦añ eo ãlikin wõt an kar Jona kwal̦o̦k an kaarmejjete e make ilo an ba bwe ren jol̦o̦ke jãn tim̦a eo. Im ilo iien eo, jel̦a ro rar “kanooj mijak Irooj” Jeova im rar katok ñane im jab ñan anij waan ko aer.​—Jona 1:15, 16, UBS.

²⁵ Ewõr juon men ear wal̦o̦k elõñ iiõ ko tokãlik me ej kaalikkar bwe el̦ap an kar Jeova kajeraam̦m̦an Jona. Jijej ear kwal̦o̦k kanaan eo kõn iien eo me enaaj kar pãd ilo lõb eo libõn ak Sheol, im ear keidi iien in ñan iien eo Jona ear pãd ilowaan lo̦jien ek eo. (Riit Matu 12:39, 40.) Ejjel̦o̦k pere bwe Jona enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe eroñ kõn men in ñe ebar mour ilo jukjukun pãd eo ekããl! (Jon 5:28, 29, UBS) Jeova ebar kõn̦aan kajeraam̦m̦an eok. Kwõnaaj ke ãinwõt Jona ilo am̦ katak jãn bõd ko am̦ im pokake Anij kab kwal̦o̦k am̦ yokwe ro jet?