1, 2. Etke Paul ear jejel̦o̦k ñan RiHibru ro jein im jatin?

 ILO kar iiõ eo 61, ear juon iien aenõm̦m̦an ñan aolep eklejia ko ilo Israel. Ilo kar tõre in, rijjilõk Paul ear kalbuuj ilo Rom, ak ear kõtmãne bwe m̦õttan jidik renaaj karõl̦o̦ke jãn kalbuuj. Timote, eo me ear itoitak ippãn Paul, ej kab m̦õj aer karõl̦o̦ke jãn kalbuuj. Ej kõttar aer karõl̦o̦k Paul kõnke erro ear jim̦or l̦õmn̦ak in lol̦o̦k rũttõmak ro jeier im jatier ilo Judia. (Hibru 13:23, UBS) L̦alem iiõ jãn tõre eo, Kũrjin ro ilo Judia, el̦aptata ro rar mour ilo Jerusalem, rar aikuj m̦õkaj im em̦m̦akũt jãn jikin kein. Etke? Kõnke m̦oktal̦o̦k, Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ñe renaaj loe an rũttarin̦ae ro kaapool̦e Jerusalem, renaaj aikuj in ko.​—Luk 21:20-24.

² Emootl̦o̦k de 28 iiõ jãn tõre eo Jijej ear lel̦o̦k naanin kakkõl in ñan rũkal̦oor ro an. Ium̦win iiõ kein, Kũrjin ro ilo Israel rar tiljek wõt meñe rar iioon eñtaan im mãlejjoñ. (Hibru 10:32-34) Meñe ãindein, ak Paul ear kõn̦aan bwe ren pojak ñan ta eo enaaj wal̦o̦k ñan er. Etke? Kõnke m̦õttan jidik enaaj wal̦o̦k juon men me enaaj l̦apl̦o̦k an mãlejjoñe tõmak eo aer. (Matu 24:20, 21; Hibru 12:4, UBS) Kõn men in, bwe ren maroñ pokake naanin kakkõl eo an  Jijej, emenin aikuj bwe ren kal̦apl̦o̦k aer kijenmej im kwal̦o̦k tõmak. El̦aññe renaaj kõm̦m̦ane men in renaaj el̦l̦ã im mour. (Riit Hibru 10:36-39.) Eñin unin, Jeova ear kõm̦akũt Paul bwe en jejel̦o̦k ñan rũttõmak ro jein im jatin. Kiiõ, jej n̦aetan lõta in bokin Hibru. Paul ear je lõta in ñan kakajoor rũttõmak ro jein im jatin bwe ren pojak ñan ta eo enaaj wal̦o̦k ñan er.

3. Etke jej aikuj bõk ad iien im riiti bokin Hibru im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake?

³ Kõnke jej rũkarejar ro an Anij ilo raan kein, jej aikuj bõk ad iien im riiti bokin Hibru im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Etke? Kõnke ãinwõt Kũrjin ro ilo Judia, jej bar iiooni ejja wãween ko rar iiooni. Jej mour ilo “iien ko renana” im elõñ iaad jej tiljek im kijenmej wõt meñe jej eñtaan im iiooni mãlejjoñ ko reppen. (2 Timote 3:1, 12) Bõtab, enañin kõj aolep jej pãd ilo aenõm̦m̦an im jejjab iiooni mãlejjoñ ko reppen. Kõn men in, ãinwõt Kũrjin ro ilo iien ko an Paul, jej aikuj in pojak wõt. Etke? Kõnke m̦õttan jidik, enaaj wal̦o̦k juon men me enaaj l̦aptata an mãlejjoñe tõmak eo ad!​—Riit Luk 21:34-36.

4. Etan unin tõl eo an iiõ in 2016, im etke ekkar im jejjet?

⁴ Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen pojak ñan iien in? Ilo bokin Hibru, Paul ej kwal̦o̦k elõñ wãween ko me remaroñ jipañ kõj ñan kakajoor tõmak eo ad. Juon iaan naanin kakeememej ko el̦ap aer aorõk ej pãd ilo Hibru 13:1 (NW). Eoon in ej rõjañ kõj ilo an ba: “Jab bõjrak jãn ami yokwe rũttõmak ro jeimi im jatimi.” Em̦õj kããlõt eoon in bwe en unin tõl eo an iiõ in 2016.

5. Ta mel̦el̦ein ñan yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin?

⁵ Ta mel̦el̦ein ñan yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin? Lukkuun naan eo ilo kajin Grik (phi·la·del·phiʹa) me Paul ear kõjerbale ej mel̦el̦ein “kanooj in yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin.” Ej juon kain yokwe me jej kwal̦o̦ke ñan ro jelukkuun epaake er im kaorõk er, im rein remaroñ kitibuj ro ilo baam̦le eo ad ak ro m̦õttad. (Jon 11:36) Jej lukkuun watõk doon bwe jej jemjein jemjatin. (Matu 23:8) Paul ear ba: “Kom̦win kanooj yokwe doon ãinwõt ro jemjein jemjatin ilo Kũraij, im kom̦win kwal̦o̦k ami m̦õn̦õn̦õ in kautiej doon.” (Rom 12:10, UBS) Ñe armej ro an Anij rej kwal̦o̦k yokwe rot in im yokwe eo me ej pedped ioon aer l̦oore naanin kakapilõk ko an Anij, men in enaaj jipañ er bwe ren lukkuun epaake doon im bõrokuk.

6. Ro jeid im jatid ej kitibuj wõn ro?

⁶ Naan kein “yokwe ro jeimi im jatimi” ekkã aer pãd ilo jeje ko an Kũrjin ro ilo jinoin. Ilo iien ko etto, naan in “jeimi ak jatimi” ekkã an RiJu ro kõjerbale ñan jitõñl̦o̦k ñan ro nukwier ak jet iien ñan juon eo me ejjab nukwier. Bõtab, RiJu ro reban kõjerbal naan in ñan jitõñl̦o̦k ñan juon eo me ejjab RiJu. Meñe ãindein ak kõnke jej Kũrjin ro rem̦ool, ro jeid im jatid ekitibuj aolep ro me rej karejar ñan Anij jekdo̦o̦n aelõñ ta eo aer. (Rom 10:12) Jeova ear katakin kõj bwe jen yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin. (1 Tessalonika 4:9, UBS) Bõtab, etke eaorõk bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin?

7. (1) Ta un eo el̦aptata unin ad kwal̦o̦k yokwe ñan doon? (2) Bar ta un eo juon unin an aorõk bwe jen kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k yokwe ñan doon?

⁷ Jeova ej jiroñ kõj bwe jen yokwe doon. Eñin un eo el̦aptata unin ad kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Jejjab maroñ kaalikkar bwe jej yokwe Jeova el̦aññe jejjab yokwe rũttõmak ro jeid im jatid. (1 Jon 4:7, 20, 21) Bar un eo  juon unin ad kwal̦o̦k yokwe, ej kõnke jaikuji doon, el̦aptata ilo iien ko jej eñtaan im iiooni mãlejjoñ ko reppen. Ke Paul ear je lõta eo an ñan Kũrjin ro, ear jel̦ã bwe jet iaaer renaaj aikuj ilo̦k jãn m̦õko im̦weer im likũt wõt men ko m̦weieer. Jijej ear kwal̦o̦k bwe iien in enaaj juon iien ekanooj pen. (Mark 13:14-18, UBS; Luk 21:21-23) Kõn men in, m̦okta jãn an itok iien in, Kũrjin ro rar aikuj kal̦apl̦o̦k aer kwal̦o̦k yokwe ñan doon.​—Rom 12:9.

8. Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane kiiõ m̦okta jãn an jinoe iien eñtaan eo el̦ap?

⁸ M̦õttan jidik enaaj wal̦o̦k juon iien eñtaan el̦ap me ejjañin kar wal̦o̦k m̦okta. (Mark 13:19; Revelesõn 7:1-3) Kõn men in, jenaaj aikuj pokake naanin tõl kein me rej ba: “Kom̦win itok, ro Aõ riaelõñ, kom̦win del̦o̦ñ n̦a ilo ruum̦ ko ami, im kiil aor ko iturumi; kom̦win tilekek jidik iien, m̦ae iien illu eo enaaj jako.” (Aiseia 26:20) “Ruum̦” kein remaroñ jitõñl̦o̦k ñan eklejia ko ad. Ñe jej kweilo̦k ilo eklejia ko ad, jej kobal̦o̦k ippãn rũttõmak ro jeid im jatid im kabuñ ñan Jeova. Bõtab ijello̦kun ad keini ad kweilo̦k ippãn doon, ewõr men ko jet jej aikuj in kõm̦m̦ani. Ke Paul ear jejel̦o̦k ñan RiHibru ro, ear kakeememej er bwe raikuj in rõjañ doon ñan kwal̦o̦k yokwe kab kõm̦m̦an em̦m̦an ñan doon. (Hibru 10:24, 25, UBS) Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen kal̦apl̦o̦k ad yokwe doon kiiõ. Etke? Kõnke men in enaaj jipañ kõj ñan kijenmej ilo jabdewõt menin mãlejjoñ ko jemaroñ naaj iiooni ilju im jekl̦aj.

9. (1) Ilo raan kein, iien ta ko repel̦l̦o̦k ñan ad kwal̦o̦k ad yokwe rũttõmak ro jeid im jatid? (2) Kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn wãween an armej ro an Jeova kwal̦o̦k yokwe ñan doon.

⁹ El̦apl̦o̦k ad aikuj kwal̦o̦k bwe jej yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin m̦okta jãn an jinoe eñtaan eo el̦ap. Elõñ ro jeid im jatid rej eñtaan itok wõt jãn an wal̦o̦k m̦akũtkũt lal̦, ibwijleplep, l̦añ ko rel̦l̦ap, n̦o ko rel̦l̦ap, im men ko ãierl̦o̦k wõt. Im ebar wõr jet rej kijenmej kõn aer iioon matõrtõr im jum̦ae jãn ro jet. (Matu 24:6-9) Bareinwõt, jãn iien ñan iien jej eñtaan kõn an l̦apl̦o̦k on̦ãn mour ilo jukjukun pãd in enana. (Revelesõn 6:5, 6) Bõtab, el̦ak l̦apl̦o̦k apañ ko ro jeid im jatid rej iiooni, el̦apl̦o̦k ad aikuj kaalikkar joñan ad yokwe er. Jenaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k bwe jej yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin meñe ejjel̦o̦k yokwe ilo jukjukun pãd in an Setan. (Matu 24:12, UBS) ^[1]​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

10. Ta ko jenaaj etali kiiõ?

¹⁰ Meñe elõñ apañ ko jej iiooni, ak ewi wãween ad kõm̦m̦an bwe yokwe eo ad ñan doon en wõnm̦aanl̦o̦k wõt? Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kaalikkar bwe jej yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin? Ãlikin an kar rijjilõk Paul ba ñan Kũrjin ro bwe en ‘jab bõjrak aer yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin,’ ear kwal̦o̦k jet wãween ko Kũrjin ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan kaalikkar bwe rej yokwe doon. Kiiõ, em̦m̦an jen etali 6 iaan wãween kein.

11, 12. Ta mel̦el̦ein ñan kwal̦o̦k karwainene? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹¹ Jab mel̦o̦kl̦o̦k ro ruwamãejet. (Riit Hibru 13:2.) Ta mel̦el̦ein naan in “ruwamãejet”? Naan eo Paul ear kõjerbale ñan naan in ej mel̦el̦ein kwal̦o̦k “jouj ñan ro jejaje kajjier.” Bõlen naan kein rej kakeememej kõj kõn Ebream im Lot. Erro ear kwal̦o̦k jouj ñan ruwamãejet ro. Tokãlik, Ebream im Lot rar jel̦ã bwe ruwamãejet rein rar enjel̦ ro. (Jenesis 18:2-5; 19:1-3) Paul ear kwal̦o̦k joñak in an Ebream im Lot ñan rõjañ Kũrjin ro bwe ren yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin ilo aer kwal̦o̦k karwainene ñan doon.

¹² Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k karwainene ñan rũttõmak ro jeid im jatid? Jemaroñ  kũrtok er ñan m̦weo im̦õd bwe jen m̦õñã ippãn doon ak bwebwenato im kakajoor doon. Meñe jejjab lukkuun jel̦ã kajjien em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia ko im kõrã eo pãleen, ak jemaroñ kũrtok er ñan m̦weo im̦õd ilo iien eo rej lotok eklejia eo ad. (3 Jon 5-8, UBS) Jejjab aikuj kõm̦m̦an el̦ap m̦õñã im jol̦o̦k el̦ap jããn. Lukkuun un eo unin ad kũrtok er ej ñan rõjañ doon, ejjab ñan kabwilõñ er kõn ta ko ewõr ippãd. Bareinwõt, jejjab aikuj in kũrtok ro wõt me renaaj ukottok men eo jej kõm̦m̦ane ñan er. (Luk 10:42; 14:12-14) Meñe el̦ap ad poub, ak jen jab mel̦o̦kl̦o̦k in kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet!

13, 14. Ewi wãween ad maroñ ‘keememej ro rej pãd ilo kalbuuj’?

¹³ ‘Keememej ro rej pãd ilo kalbuuj.’ (Riit Hibru 13:3, UBS.) Ke Paul ear je naan kein, ear kõnnaan kõn rũttõmak ro jein im jatin me rar pãd ilo kalbuuj kõn aer jutak pen kõn tõmak eo aer. (Pilippai 1:12-14) Paul ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol ro jein im jatin kõn aer “tũriam̦okake” rũttõmak ro jeier im jatier ilo kalbuuj. (Hibru 10:34) Ke Paul ear kalbuuj ilo Rom ium̦win 4 iiõ, jet iaan rũttõmak ro jein im jatin rar jipañe bõtab jet iaaer rar lukkuun ettol̦o̦k jãne. Ewi wãween aer kar maroñ jipañ Paul ke rettol̦o̦k jãne? Rar jipañ Paul ilo aer niknik in jar kõn e.​—Hibru 13:18, 19.

¹⁴ Rainin, elõñ ro jeid im jatid rej pãd ilo kalbuuj kõn aer jutak pen kõn tõmak eo aer. Rũttõmak ro jeid im jatid me repaake er rej jipañl̦o̦k er. Bõtab, enañin kõj aolep jettol̦o̦k jãn er. Meñe ãindein, ak ewi wãween ad maroñ jipañ er im jab mel̦o̦kl̦o̦k er? Yokwe eo ad ñan er ãinwõt jemjein jemjatin enaaj kõm̦akũt kõj bwe jen niknik in jar kõn er. Ñan waanjoñak, jemaroñ jar kõn rũttõmak ro jeid im jatid ekoba ajri ro me rej pãd ilo kalbuuj ilo Eritrea. Jet iaan rein jeid im jatid rekitibuj Paulos Eyassu, Isaac Mogos, im Negede Teklemariam, ro me emootl̦o̦k de 20 jim̦a iiõ in aer pãd ilo kalbuuj.

15. Ewi wãween ad maroñ kautiej pãd eo ad ippãn eo pãleed?

¹⁵ “Kautiej pãlele.” (Riit Hibru 13:4.) Jej bar kwal̦o̦k ad yokwe rũttõmak ro jeid im jatid ilo ad kate kõj bwe en erreo wõt kõm̦m̦an ko ad ñan doon. (1 Timote 5:1, 2) Ñan waanjoñak, ñe jej l̦õñ ippãn juon iaan rũttõmak ro jeid im jatid, jenaaj kõm̦m̦an bwe en nana etan armej in ekoba baam̦le eo an. Bareinwõt, enaaj jako an ro jeid im jatid lõke kõj. (1 Tessalonika 4:3-8) Bar l̦õmn̦ak kõn men in. Enaaj ke em̦m̦an an kõrã eo pãleen juon em̦m̦aan mour el̦aññe ejel̦ã bwe ej alwõji pija ko renana? Enaaj ke l̦õmn̦ak bwe l̦eo pãleen ej yokwe e im kautiej pãlele?​—Matu 5:28.

16. Ñe jej jokwane kõn men ko ewõr ippãd, ewi wãween an men in jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid?

¹⁶ ‘Jokwane kõn men ko ewõr ippãd.’ (Riit Hibru 13:5, UBS.) Ad lõke Jeova enaaj jipañ kõj bwe jen jokwane ak m̦õn̦õn̦õ wõt kõn men ko ewõr ippãd. Ewi wãween an men in jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid? El̦aññe jej jokwane wõt, jenaaj keememej bwe rũttõmak ro jeid im jatid el̦ap aer aorõk jãn jããn im m̦weiuk. (1 Timote 6:6-8) Jeban abn̦õn̦õ kõn er ak inepata kõn men ko ejjel̦o̦k ippãd. Bareinwõt, jeban ebbanbane ro jet im kũbbon̦. Ijello̦kun ad ãindein, ñe jenaaj jokwane wõt, jenaaj m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet im jouj ñan er.​—1 Timote 6:17-19.

17. Ñe jej kwal̦o̦k ad peran, ewi wãween an men in jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid?

¹⁷ Kwal̦o̦k “peran.” (Riit Hibru 13:6.) Ad lõke Jeova ej kaperan kõj bwe jen kijenmej ilo mãlejjoñ ko reppen. Ad peran ej jipañ kõj bwe jen jab bõk l̦õmn̦ak ko rekabbeerer. Kõn men in, enaaj pidodo ad maroñ  kwal̦o̦k bwe jej yokwe rũttõmak ro jeid im jatid ilo ad kakajoor er im kaenõm̦m̦an er. (1 Tessalonika 5:14, 15) Bareinwõt, ilo naaj eñtaan eo el̦ap, jenaaj aikuj in peran wõt. Etke? Kõnke jejel̦ã bwe ad lo̦mo̦o̦r ej epaaktok.​—Luk 21:25-28, UBS.

18. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kal̦apl̦o̦k yokwe eo ad ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

¹⁸ “Keememej” em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (Riit Hibru 13:7, 17.) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej kate er im jol̦o̦k iien ko aer ñan jipañ kõj. El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko rej kõm̦m̦ani, enaaj l̦apl̦o̦k ad yokwe im kam̦m̦oolole er. Jejjab kõn̦aan bwe ren bũrom̦õj ak inepata kõn men ko jej kõm̦m̦ani. Ijello̦kun ad ãindein, jej aikuj in m̦õn̦õn̦õ in pokake er. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej kwal̦o̦k ad “kautiej er im yokwe er ilo m̦ool, kõn jerbal eo rej kõm̦m̦ane.”​—1 Tessalonika 5:13, UBS.

19, 20. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan “kal̦apl̦o̦k” ad kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid?

¹⁹ Armej ro rej kile rũkarejar ro an Jeova kõn aer yokwe doon ãinwõt jemjein jemjatin. Men in ear bar wal̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo tõre ko an Paul. Bõtab, Paul ear rõjañ rũttõmak ro jein im jatin bwe ren kal̦apl̦o̦k aer yokwe doon. Ear ba: “Kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ami kal̦apl̦o̦k yokwe in.” (1 Tessalonika 4:9, 10, UBS) Elukkuun alikkar bwe jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in!

²⁰ Kõn men in, ñe jej loe unin tõl eo an iiõ in ilo Im̦õn Kweilo̦k ko ad, em̦m̦an jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kajjitõk kein: ‘Imaroñ ke kal̦apl̦o̦k aõ kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet? Ewi wãween aõ maroñ jipañ rũttõmak ro jeiũ im jatũ ilo kalbuuj? Ij ke kautiej karõk eo an Anij kõn mour in pãlele? Ta eo enaaj jipañ eõ bwe in lukkuun m̦oolin jokwane kõn men ko ewõr ippa? Ewi wãween aõ maroñ kal̦apl̦o̦k aõ lõke Jeova? Ewi wãween aõ maroñ kwal̦o̦k bwe ij pokake em̦m̦aan ro rej lale eklejia? Ñe jej kate kõj ñan kõm̦m̦ani wãween kein 6, unin tõl eo ilo kiin Im̦õn Kweilo̦k eo eban baj juon jain, ak enaaj juon kein kakeememej ñan kõj bwe jen pokake naan kein an Paul me rej ba: “Jab bõjrak jãn ami yokwe rũttõmak ro jeimi im jatimi.”​—Hibru 13:1, NW.