1. Etke ej juon menin mãlõtlõt ñan pojakl̦o̦k im̦aan ñan jorrããn ko remaroñ wal̦o̦k?

 ÑE JEJ pojakl̦o̦k im̦aan, men in emaroñ kõjparok mour ko ad. Ñan waanjoñak, ñe ewõr jorrããn ko rej wal̦o̦k ilo jidimkij, ekkã an armej ro me rar pojakl̦o̦k im̦aan el̦l̦ã im mour, im ewõr aer maroñ ñan jipañ ro jet. Juon doulul ilo Europe me ej jipañ armej, ej ba: “Ñe em̦m̦an am̦ pojakl̦o̦k im̦aan, men in emaroñ kõjparok mour eo am̦.”

2. Etke jej aikuj pojakl̦o̦k im̦aan ñan eñtaan eo el̦ap? (Matu 24:44)

² ‘Iien eñtaan eo el̦ap’ enaaj itok ilo jidimkij. (Matu 24:21) Bõtab, eoktak iien in jãn jorrããn ko jet rel̦l̦ap kõnke jejel̦ã bwe raan in enaaj itok. Enañin 2,000 iiõ ko m̦oktal̦o̦k, Jesus ear kakkõl ri-kal̦oor ro an bwe ren pojak ñan raan in. (Riit Matu 24:44.) Ñe jej pojakl̦o̦k im̦aan kiiõ, jenaaj maroñ kijenmej ilo naaj tõre in elukkuun pen im jenaaj maroñ jipañ ro jet ñan bar kijenmej wõt.​—Luk 21:36.

3. Ewi wãween an kijenmej, tũriam̦o, im yokwe maroñ jipañ kõj bwe jen pojak ñan eñtaan eo el̦ap?

³ L̦õmn̦ak kõn jilu kadkad ko me remaroñ jipañ kõj bwe jen pojak ñan eñtaan eo el̦ap. Ñan waanjoñak, enaaj ewi wãween ad nãj em̦m̦akũt ñe naaj kajjitõk ippãd ñan kwal̦o̦k kõn juon ennaan in ekajet me ekajju im ro me rejjab rũttõmak rej jum̦aik kõj? (Rev. 16:21) Jenaaj aikuj jel̦ã kijenmej bwe jen maroñ pokake Jeova im lõke bwe enaaj kõjparok kõj. Ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe rũttõmak ro jeid im jatid reluuji jet ak aolepen men ko m̦weieer? (Hab. 3:17, 18) Jenaaj aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o bwe jen lel̦o̦k jipañ ñan rein. Enaaj ewi wãween ad nãj em̦m̦akũt ñe jenaaj aikuj jokwe ilo juon jikin edik ippãn ro jeid im jatid ium̦win jidik iien kõnke juon kumi in aelõñ ko ej jino tõn ko̦kkure armej ro an Jeova? (Ezk. 38:10-12) Enaaj aikuj kajoor yokwe eo ad ñan rein bwe jen maroñ kijenmej ium̦win tõre in enaaj lukkuun pen.

4. Ewi wãween an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k bwe jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k kadkadin kijenmej, tũriam̦o, im yokwe?

 ⁴ Naanin Anij ej rõjañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k kadkadin kijenmej, tũriam̦o, im yokwe. Luk 21:19 ej ba: “El̦aññe kom̦ij kijenmej, kom̦ naaj lo̦mo̦o̦ren mour ko ami.” Kolosse 3:12 ej ba: “Kom̦win kõn̦ak tũriam̦o.” Im 1 Tessalonika 4:9, 10 ej ba: “Anij ej katakin kom̦ ñan yokwe doon. . . . Bõtab kõmij akwel̦ap ñan kom̦ ro jeim im jatim bwe kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦apl̦o̦k ami kõm̦m̦ane men in.” Aolepen eoon kein kar je ñan ri-kal̦oor ro me em̦õj aer kadede kwal̦o̦k kijenmej, tũriam̦o, im yokwe. Meñe ãindein, ak rar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k ak kal̦apl̦o̦k aer kwal̦o̦k kadkad kein. Jej aikuj in bar ãindein. Ñan jipañ kõj, jenaaj etale ewi wãween an kar Kũrjin ro jinoin kwal̦o̦k kajjojo iaan kadkad kein. Innem jenaaj lale ewi wãween jemaroñ anõke rein im kam̦ool bwe jepojak ñan eñtaan eo el̦ap.

5. Ewi wãween an kar Kũrjin ro jinoin kijenmej ium̦win apañ ko aer?

⁵ Kũrjin ro jinoin rar aikuj kijenmej. (Hib. 10:36) Kobal̦o̦k ippãn apañ ko rar aikuj kijenmej kaki ãinwõt elõñ iaan ro jet ilo tõre ko aer, ewõr bar apañ ko jet rar iiooni. Ri-tõlin kabuñ ko an ri-Ju ro rar jum̦ae im kaeñtaan elõñ iaaer. Ejjab men in wõt, ak ro nukwier make rar bar kõm̦m̦ane men in ñan er. (Matu 10:21) Kobal̦o̦k ippãn men in, rar aikuj bar jum̦ae katak ko an armej ro ilo eklejia eo me rar jum̦ae Jeova. (Jrb. 20:29, 30) Meñe rar iioon wãween kein, ak rar kijenmej wõt. (Rev. 2:3) Etke rar maroñ kijenmej? Kõnke rar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn waanjoñak ko an ro ilo Naanin Anij me rar kwal̦o̦k aer kijenmej, ãinwõt Job. (Jem. 5:10, 11) Rar jar im kajjitõk kõn kajoor. (Jrb. 4:29-31) Im rar l̦õmn̦ak wõt kõn tokjãn ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k itok jãn aer kijenmej wõt.​—Jrb. 5:41.

6. Ta eo kwõj katak jãn men eo Merita ear kõm̦m̦ane bwe en maroñ kijenmej wõt meñe ear iioon jum̦ae?

⁶ Kõj bareinwõt jemaroñ kijenmej el̦aññe jej ekkeini ad katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an ro rar kijenmej wõt me rej pãd ilo Baibõl̦ im ilo bok ko ad. Merita, juon jeid im jatid kõrã jãn Albania, ear kõm̦m̦ane men in. Ilo an ãindein, ear jipañe bwe en maroñ kijenmej wõt meñe baam̦le eo an rar lãj ñane ilo aer jum̦aiki. Ej ba: “Ke iar katak kõn Job, joñak eo an ear tõpar bũruõ. Ear l̦ap an kar eñtaan im ear jaje unin an kar iioon elõñ mãlejjoñ ko, meñe ãindein ak ear ba: ‘Ñan iien aõ mej ijãmin jol̦o̦k aõ [tiljek, NW]’! (Job 27:5) Iar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan an dik apañ ko iar iiooni ñe keidi ñan apañ ko Job ear iiooni. Job ear jaje unin an kar iioon apañ ko an, ak ña ijel̦ã unin aõ iioon apañ kein aõ.”

7. Meñe jejjab iioon juon apañ el̦ap ilo tõre in, ak ta eo jej aikuj in kammineneik kõj ñan kõm̦m̦ane?

⁷ Jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kijenmej ikijjeen ad niknik ilo ad jar ñan Jeova im akwel̦ap ñane kõn men ko jej inepata kaki. (Pil. 4:6; 1 Tes. 5:17) Bõlen kwõjjab iioon juon apañ elukkuun pen ilo tõre in. Meñe ãindein, ak kwõj ke pukot tõl eo an Jeova ilo iien ko kwõj illu, jaje kwõn ita, ak ñe el̦ap am̦ eddodo kõn juon men? El̦aññe kwõj ekkeini am̦ reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ eok ilo apañ ko kwõj iiooni kiiõ kajjojo raan, kwoban jenliklik in reilo̦k ñane ñe kwõnaaj iiooni apañ ko rel̦l̦apl̦o̦k ilju im jekl̦aj. Kwõnaaj lõke bwe enaaj jel̦ã jejjetin iien eo im wãween eo em̦m̦antata ñan jipañ eok.​—Sam 27:1, 3.

8. Ewi wãween an joñak eo an Mira kwal̦o̦k bwe ad kijenmej ium̦win apañ ko ilo raan kein emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko ilju im jekl̦aj? (Jemes 1:2-4) (Bar lale pija eo.)

⁸ Jenaaj maroñ kijenmej ilo naaj eñtaan eo el̦ap ilju im jekl̦aj el̦aññe jejel̦ã kijenmej ium̦win  apañ ko jej iiooni ilo raan kein. (Rom 5:3) Etke jemaroñ ba men in? Elõñ ro jeid im jatid rar lo bwe kajjojo iien rej kijenmej ium̦win juon mãlejjoñ, men in ear jipañ er bwe ren maroñ kijenmej ium̦win apañ ko jet tokãlik. Kõnke rar kijenmej ium̦win wãween kein, men in ear kal̦apl̦o̦k aer tõmak bwe Jeova epojak im ekõn̦aan jipañ er. Innem, tõmak eo aer ear jipañ er ñan kijenmej ium̦win apañ ko tokãlik. (Riit Jemes 1:2-4.) Mira, juon jeid im jatid kõrã jãn Albania me ej bainier, ej kile bwe an kar kijenmej ium̦win apañ ko ear iiooni m̦oktal̦o̦k, ear jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijenmej kõn apañ ko ej iiooni kiiõ. Ej ba bwe jet iien ej l̦õmn̦ak bwe e wõt elukkuun lõñ apañ ko ej iiooni. Bõtab, ej tokãlik ememejtok aolep men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan jipañe ium̦win 20 iiõ ko remootl̦o̦k tok ñan kiiõ, im ej ba ñan e make: ‘Kwõn dãpij wõt am̦ tiljek. Kwõn jab kõtl̦o̦k bwe en ejjel̦o̦k tokjãn am̦ kar kate eok im anjo̦ ioon aolep apañ ko kwaar iiooni ikijjeen jipañ eo an Jeova.’ Kwe bareinwõt kwõmaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj an Jeova kõm̦m̦ani ñan jipañ eok kijenmej. Kwõn lõke bwe ej lo am̦ kijenmej kaki apañ ko am̦, im bwe enaaj kõjeraam̦m̦an eok. (Matu 5:10-12) Innem ñe enaaj jinoe eñtaan eo el̦ap, em̦õj am̦ kadede katak kilen kijenmej im kwõnaaj jek ippam̦ make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijenmej.

9. Ewi wãween an kar eklejia eo ilo Antiok ilo Siria kwal̦o̦k tũriam̦o?

⁹ Lale ta eo ear wal̦o̦k ke Kũrjin ro ilo Judia rar iioon juon ñũta el̦ap. Ãlikin an kar eklejia eo ilo Antiok ilo Siria roñ kõn an wõr ñũta ilo Judia, ejjel̦o̦k pere rar eñjake aer tũriam̦okake ro jeier im jatier ilo ijin. Kõn men in, rar em̦m̦akũt im jipañ rũttõmak rein m̦õttaer. Rar “pepe ekkar ñan joñan maroñ ko an kajjojo iaaer bwe ren jilkinl̦o̦k kein jipañ ñan ro jeier im jatier ilo Judia.” (Jrb. 11:27-30) Meñe rũttõmak ro me rar iioon ñũta rar jokwe ilo juon jikin ettol̦o̦k, ak Kũrjin ro ilo Antiok rar kõn̦aan jipañ rein jeier im jatier.​—1 Jon 3:17, 18.

10. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o ñe ewõr jorrããn ko ilo jikin ko rũttõmak ro jeid im jatid rej jokwe ie? (Bar lale pija eo.)

¹⁰ Kõj bareinwõt jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o ñe jej roñ kõn an juon jorrããn ak l̦añ el̦ap jelõt jikin eo ro jeid im jatid rej jokwe ie. Jej m̦õkaj im em̦m̦akũt—emaroñ ikijjeen ad kajjitõk ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñe jemaroñ jipañ kõn juon bũrojããk, ad jabawõt ñan rejetake jerbal eo an doulul in ipel̦aakin lal̦, ak ilo ad jar kõn ro me jorrããn eo ej jelõt er. b (JK. 17:17) Ñan waanjoñak, ilo 2020 eo, kar jitõñ elõñl̦o̦k jãn 950 kumi ko me rej jipañ ilo jerbal ko ñe ej wal̦o̦k jorrããn ak l̦añ ko rel̦l̦ap (Disaster Relief Committee). Rein rar jipañ ro me el̦ap an kar nañinmejin COVID-19 eo jelõt er. El̦ap ad kam̦m̦oolol kõn rein jeid im jatid me rar lel̦o̦k aer jipañ. Kõn aer tũriam̦okake ro jeid im jatid, rar bũkl̦o̦k aikuj ko aer, kõkajoor er bwe en kajoor wõt jem̦jerã eo aer ippãn Jeova, im ilo jet jikin ko, rar jipañ er kalõk ak kõm̦m̦ani jorrããn ko ilo m̦õko im̦weer ak jikin kabuñ ko ad.​—Keidi 2 Korint 8:1-4.

11. Ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o, ewi wãween an men in bõktok nõbar ñan Jemãdwõj ilañ?

¹¹ Ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o ãlikin an wal̦o̦k juon jorrããn el̦ap, ro jet rej kile men ko jej kõm̦m̦ani ñan jipañ. Ñan waanjoñak, ilo 2019 eo, ear wal̦o̦k juon kõto el̦ap etan Hurricane Dorian im ear ko̦kkure juon Im̦õn Kweilo̦k ilo Bahamas. Ke ro jeid im jatid rar kalõke Im̦õn Kweilo̦k eo, rar kajjitõk ippãn juon ri-jerbal me ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ñan kwal̦o̦k enaaj jete on̦ããn an kõm̦m̦ane juon jerbal. Em̦m̦aan  in ear ba ñan er: “Ikõn̦aan lewaj . . . kein jerbal ko im material ko, im jerbal ilo ejjel̦o̦k on̦ããn. . . . Ikõn̦aan kõm̦m̦ane men in ñan doulul eo ami. Wãween ami kõm̦m̦an ñan ro m̦õttami el̦ap an kõm̦akũt eõ.” Elõñ armej ro ilo lal̦ in rejjab jel̦ã kajjien Jeova. Bõtab elõñ iaaer rej lali ta ko Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej kõm̦m̦ani. Ej juon jeraam̦m̦an ñan jel̦ã bwe ad kwal̦o̦k tũriam̦o emaroñ karuwaaktok armej ro ñan Eo ej “obrak kõn tũriam̦o”!—Eps. 2:4.

12. Ñe jenaaj kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k tũriam̦o ilo raan kein, ewi wãween an men in kõpooj kõj ñan eñtaan eo el̦ap? (Revelesõn 13:16, 17)

¹² Etke jenaaj aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o ilo eñtaan eo el̦ap? Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ro rejjab rejetake kien ko an lal̦ in renaaj jelm̦ae apañ ko—ilo raan kein im ilo naaj eñtaan eo el̦ap. (Riit Revelesõn 13:16, 17.) Ro jeid im jatid remaroñ aikuj jipañ kõn aikuj ko aer. Ilo iien eo Kiiñ eo ad, Jesus Christ, enaaj itok im ekajete armej ro, jekõn̦aan bwe en lo ad kwal̦o̦k tũriam̦o im bwe en kũr kõj ñan “jolõte Aelõñ eo.”—Matu 25:34-40.

13. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo Rom 15:7, ewi wãween an kar Kũrjin ro jinoin kõkajoore yokwe eo aer ñan doon?

¹³ Aolep rar jel̦ã bwe Kũrjin ro jinoin rar yokwe doon. Meñe ãindein, ak ear ke pidodo aer kwal̦o̦k yokwe ñan doon? L̦õmn̦ak kõn joñan an kar ro ilo eklejia eo ilo Rom oktak jãn doon. Jet iaaer kar ri-Ju, ro im kar katakin er jãn ke rar dik ñan pokake Kien Moses. Ejjab er wõt, ak ear bar wõr ri-aelõñ ko jet, ro me elukkuun oktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Bareinwõt, ewõr ro jet me rar ri-kõm̦akoko im ro jet me rar ro ranemkwõj—joñan, bõlen jet iaan Kũrjin ro ear wõr aer ri-kõm̦akoko. Ewi wãween an kar Kũrjin rein kõkajoore yokwe eo aer meñe rar oktak jãn doon? Rijjilõk Paul ear rõjañ er bwe ren “karwaineneik doon.” (Riit Rom 15:7.) Ta mel̦el̦ein an kar ba men in? Naan eo me kar ukote me ej ba “karwaineneik” ej mel̦el̦ein ñan kwal̦o̦k jouj ak karwainene ñan bar juon armej, ikijjeen am̦ kadel̦o̦ñtok ñan m̦weo im̦õm̦ ak kwal̦o̦k kajjien ñan ro m̦õttam̦. Ñan waanjoñak, Paul ear ba ñan Pailimõn wãween eo ear aikuj kõm̦m̦an ñan ri-kõm̦akoko eo ear ko etan Onesimõs, ear ba: “Kwõn karwaineneiki waj.” (Pai. 17) Im Prisilla im Akula rar karwainenetok Apollõs, eo me ear jab lukkuun jel̦ã kõn tõmak eo an Kũrjin ro ãinwõt erro. Rar kõm̦m̦ane men in ikijjeen aerro “bõke ippãerro.” (Jrb. 18:26) Kũrjin rein rar jab kõtl̦o̦k bwe aer oktak jãn doon en kõm̦m̦an jepel bõro. Ijello̦kun aer ãindein, rar karwaineneik doon.

14. Ewi wãween an kar Anna im l̦eo pãleen kwal̦o̦k yokwe?

¹⁴ Kõj bareinwõt jemaroñ kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid ikijjeen ad m̦õttãiki er im jol̦o̦k iien ippãer. Ñe jenaaj ãindein, ekkã an men in kõm̦akũt er bwe ren bar kwal̦o̦k yokwe ñan kõj. (2 Kor. 6:11-13) L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Anna im l̦eo pãleen. Erro ar em̦m̦akũt ñan West Africa bwe erro en jino jerbalin mijinede, bõtab ejjabto tokãlik ear wal̦o̦k nañinmejin COVID-19. Kõn wõt nañinmej in, rar jab maroñ iioon ro ilo eklejia eo aerro im men in ear kõm̦m̦an bwe en pen aer jel̦ã kajjier. Ewi wãween an kar rippãlele rein kwal̦o̦k aer yokwe? Rar video call ilo online ñan bwebwenato ippãn ro jeid im jatid ilo jikin in, im erro ar ba ñan er ewi joñan aerro lukkuun kõn̦aan jel̦ã kajjier. Men in erro ar kõm̦m̦ane ear lukkuun tõpar bũruon ro jeid im jatid. Kõn men in, ear jino eokkutkut aer call im jejel̦o̦k ñan erro. Etke rippãlele rein rar kate er ñan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kajjien ro jeid im jatid? Anna ej ba: “Iban mel̦o̦kl̦o̦k wãween an kar ro jeid im jatid kwal̦o̦k yokwe ñan ña im baam̦le eo aõ ilo iien ko rem̦m̦an im ilo iien ko reppen. Joñak ko aer ear kõm̦akũt eõ ñan bar kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet.”

15. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Vanessa kõn aorõkin ad yokwe aolep ro jeid im jatid? (Bar lale pija eo.)

 ¹⁵ Elõñ iaad jej pãd ilo juon eklejia me armej ro ie oktak kadkad ko aer jãn doon im wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Jemaroñ kõkajoore yokwe eo ad ñan kajjojo iaaer ikijjeen ad kalimjek wõt kadkad ko aer rem̦m̦an. Juon jeid im jatid kõrã etan Vanessa, eo ej jokwe ilo New Zealand, ej ba bwe ilo jinoin ekar pen an m̦õttãiki jet iaan ro ilo eklejia eo an. Bõtab ear pepe bwe ijello̦kun an kattol̦o̦ke jãn rein me el̦ap aer kainepataiki, enaaj kal̦apl̦o̦k an jol̦o̦k iien ippãer. Ilo an kar ãindein, ear maroñ lo unin an Jeova lukkuun yokwe rein. Ej ba: “Kõnke l̦eo pãleõ ear jino jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, elõñl̦o̦k ro jeid im jatid me kõm̦ro ej iioone er me eoktak kadkad ko aer jãn doon, im ij lo bwe epidodol̦o̦k aõ m̦õttãiki er. Kiiõ elukkuun em̦m̦an ippa wãween ad aolep oktak jãn doon. Alikkar bwe elukkuun bar em̦m̦an ippãn Jeova men in kõnke armej ro me ej kõtl̦o̦k bwe ren kabuñ ñane relukkuun oktak jãn doon.” Ñe jej katak ñan watõk ro jet ãinwõt an Jeova watõk er, jej kaalikkar bwe jej yokwe er.​—2 Kor. 8:24.

16. Etke enaaj lukkuun aorõk kadkadin yokwe ilo naaj iien eñtaan eo el̦ap? (Bar lale pija eo.)

¹⁶ Kadkadin yokwe enaaj juon menin aikuj ilo naaj eñtaan eo el̦ap. Ñe enaaj jino iien in, ewi wãween an naaj Jeova kõjparok kõj? L̦õmn̦ak kõn ta eo Jeova ear jiroñe armej ro an bwe ren kõm̦m̦ane ke kar ko̦kkure Babil̦on eo etto, ear ba: “Kom̦win itok, ro Aõ ri-aelõñ, kom̦win del̦o̦ñ n̦a ilo ruum̦ ko ami, im kiil [kõjãm] ko iturõmi; kom̦win tilekek jidik iien, m̦ae iien illu eo enaaj jako.” (Ais. 26:20) Bõlen jenãj aikuj l̦oore ejja naanin tõl in ilo naaj iien eñtaan eo el̦ap. “Ruum̦ ko” remaroñ jitõñl̦o̦k ñan eklejia ko ad. Ilo naaj iien eñtaan eo el̦ap, Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj kõjparok kõj el̦aññe jenaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane ippãn rũttõmak ro jeid im jatid ilo bõrokuk. Kõn men in, ijello̦kun ad kijenmej wõt kake likjab ko an ro jeid im jatid, jen lukkuun kate kõj kiiõ ñan ejaak juon yokwe em̦wilal̦ ñan er. Ad bõk lo̦mo̦o̦r emaroñ wawa ioon men in!

17. El̦aññe jej pojakl̦o̦k im̦aan kiiõ, ta ko jenaaj maroñ kõm̦m̦ani ilo eñtaan eo el̦ap?

¹⁷ “Raan eo el̦ap an Jeova” enaaj juon iien elukkuun pen ñan aolep armej ro. (Zep. 1:14, 15) Armej ro an Jeova renaaj bareinwõt iioon wãween ko reppen. Bõtab ñe jenaaj pojakl̦o̦k im̦aan kiiõ, jenaaj maroñ ineem̦m̦an wõt im jipañ ro jet. Jenaaj kijenmej ium̦win jabdewõt apañ jej jelm̦aiki. Ñe rũttõmak ro m̦õttad rej eñtaan, jenaaj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan jipañ er ikijjeen ad kwal̦o̦k tũriam̦o im jipañ er kõn aikuj ko aer. Im el̦aññe jej katak ñan yokwe ro jeid im jatid kiiõ, jenaaj kwal̦o̦k yokwe ñan er ilju im jekl̦aj. Ñe jenaaj ãindein, Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an kõj kõn mour indeeo ilo juon lal̦ me jenaaj mel̦o̦kl̦o̦k aolep jorrããn im eñtaan ko jaar iiooni.​—Ais. 65:17.