Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwõj Bõk Ke L̦õmn̦ak eo an Jeova kõn Ekajet Jim̦we?

Kwõj Bõk Ke L̦õmn̦ak eo an Jeova kõn Ekajet Jim̦we?

Kwõj Bõk Ke L̦õmn̦ak eo an Jeova kõn Ekajet Jim̦we?

“Inaaj kwal̦o̦k etan Jeova . . . , juon Anij in tiljek im ejjel̦o̦k nana Ippãn, Ewãnõk im jim̦we wõt.”—DT. 32:3, 4.

AL: 15, 2

EWI WÃWEEN AD KEEMEMEJ EOON KEIN ENAAJ JIPAÑ KÕJ ÑE JEJ IIOON WAWEEN KO RENANA IM REJJAB JIM̦WE?

Duteronomi 32:4

1 Piter 5:5

Matu 6:14

1, 2. (1) Ta men eo enana ear wal̦o̦k ñan Nebot? (2) Ñe jej etale katak in, ta men ko ruo jenaaj loe bwe relukkuun aorõk?

 PIJAIKL̦O̦K m̦õk an men in wal̦o̦k. Ruo armej nana rej kinaakl̦o̦k juon em̦m̦aan im̦aan jar eo im ba bwe ear kõnono nana n̦ae Anij im kiiñ eo. Bõtab, ejjab m̦ool men in. Meñe ãindein ak armej ro rar liaakel̦o̦k ñan mej. L̦õmn̦ak m̦õk kõn kar eñjake ko an armej ro el̦ap aer kaorõk ekajet jim̦we ke rej lo aer kade ñan mej im m̦an l̦adik ro nejin! Bwebwenato in ejjab juon bwebwenato bajjek. Men in ear wal̦o̦k ñan rũkarejar eo etiljek an Jeova etan Nebot, eo ear mour ilo iien eo Kiiñ Ehab ear irooj ilo aelõñin Israel.​—1 Kñ. 21:11-13, UBS; 2 Kñ. 9:26.

2 Ilo katak in, jeban baj katak wõt kõn men eo enana ear wal̦o̦k ñan Nebot, ak jenaaj bar katak kõn men eo ebõd me juon em̦m̦aan ear lale eklejia ilo raan ko an rijjilõk ro, ear kõm̦m̦ane. Ilo ad naaj katak kõn waanjoñak kein ruo ilo Baibõl̦, jenaaj lo bwe el̦aññe jekõn̦aan bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ekajet jim̦we, elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ñe jej lo an men ko renana im rejjab jim̦we wal̦o̦k ilowaan eklejia eo.

JUON MEN EKABŨROM̦ÕJM̦ÕJ IM NANA EAR WAL̦O̦K

3, 4. Kar kain armej rot Nebot, im etke ear m̦akoko in wiakake jikin kallib kũreep eo an ñan Kiiñ Ehab?

3 Nebot ear tiljek wõt ñan Jeova ilo iien eo me enañin aolep RiIsrael ro rar l̦oore joñak eo enana an Kiiñ Ehab im lerooj eo pãleen elãj etan Jezebel. Armej rein me rar kabuñ ñan Beal rar jab kautiej Jeova im kaorõk kien ko an. Bõtab, Nebot ear lukkuun kaorõk kõtaan eo an ippãn Jeova, im el̦apl̦o̦k an kar kaorõk men in jãn mour eo an make.

4 Riit 1 Kiiñ 21:1-3. Ehab ear lukkuun kõn̦aan jikin kallib kũreep eo an Nebot. Ak ke ear ba ñan Nebot bwe ekõn̦aan wiaik jikin kallib eo an ak bwe enaaj lel̦o̦k bar juon an jikin kallib kũreep em̦m̦anl̦o̦k, Nebot ear m̦akoko. Etke? Ear ba naan kein ñan Ehab ilo kautiej: “Ekkar ñan Jeova, en ettol̦o̦k jãn eõ bwe in lewaj l̦ãm̦ora jãn ro jim̦m̦aõ.” Unin an kar Nebot m̦akoko in kõm̦m̦ane men in ej kõnke ekkar ñan kien eo an Jeova ñan RiIsrael ro, emo an jabdewõt wiakake bwidej eo me baam̦le eo aer ear jolõte jãn ro jim̦m̦aer ñan bar juon bwe en an ñan indeeo. (Lv. 25:23, UBS; Bõn. 36:7, UBS) Innem ealikkar bwe Nebot ear bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men in.

5. Ta eo Jezebel ear kõm̦m̦ane ñan bõk jikin kallib eo an Nebot?

5 Ekabũrom̦õjm̦õj bwe elõñ men ko renana Kiiñ Ehab im lio pãleen rar kõm̦m̦ani ñan Nebot kõn an kar m̦akoko in wiakake jikin kallib eo. Bwe en bõk jikin kallib kũreep eo im lel̦o̦k ñan l̦eo pãleen, Jezebel ear kajjitõk ippãn ruo em̦m̦aan bwe ren riab im n̦aruon Nebot kõn juon men ear jab kõm̦m̦ane. Tokjãn men in, armej ro rar kade ñan mej. Ejjab men in wõt ak rar bar m̦an l̦adik ro nejin Nebot. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke ear lo men in ekanooj kabũrom̦õjm̦õj im nana?

EKAJET JIM̦WE EO AN ANIJ

6, 7. (1) Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe ej yokwe ekajet jim̦we? (2) Etke men in emaroñ kar kaenõm̦m̦an bũruon ro nukũn im m̦õttan Nebot?

6 Jeova ear m̦õkaj im jilkinl̦o̦k Ilaija bwe en ilen jelm̦aik Ehab kõn men eo ear wal̦o̦k. Ilaija ear jim̦we ilo an kar jiroñl̦o̦k Ehab im ba bwe ej juon ruuror im rũko̦o̦t. Kar ta pepe eo an Jeova ãlikin an kar ekajet im etale jorrããn eo ear wal̦o̦k? Ear ba bwe Ehab, lio pãleen, im l̦adik ro nejin renaaj mej ilo ejja wãween eo wõt Nebot im l̦adik ro nejin rar mej.​—1 Kñ. 21:17-25, UBS.

7 Meñe ro nukũn im m̦õttan Nebot rar bũrom̦õj kõn an kar Ehab kõm̦m̦an bwe en mej Nebot im l̦adik ro nejin, ak ejjel̦o̦k pere bwe ke rar roñ bwe Jeova ear loe men eo enana ear wal̦o̦k im m̦õkaj in kõm̦adm̦õde, men in ear kaenõm̦m̦an l̦o̦k jidik bũrueer. Bõtab, emaroñ kar pen ñan aer kwal̦o̦k ettã bõro im lõke Jeova ke ear wal̦o̦k jet men ko me ear ejjel̦o̦k aer kõtmãne kaki.

8. Ta eo Ehab ear kõm̦m̦ane ke ear roñ kõn wãween an naaj Jeova kaje e, im ta eo ear wal̦o̦k?

8 Ke Ehab ear roñ kõn wãween an naaj Jeova kaje e, “ear kekõl nuknuk ko an; im ear utũki im kõn̦ak nuknuk el̦ap iden. Ear m̦akoko in m̦õñã, im ear kiki kõn nuknuk eo el̦ap iden im ear itoitak ilo an inepata im bũrom̦õj.” Ehab ear kõttãiki im̦aan mejãn Jeova! Ear m̦ool ilo an bũrom̦õj kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Innem ta eo ear wal̦o̦k? Jeova ear ba ñan Ilaija: “Kõn an kõm̦m̦an ãindein, ijjãmin kõjerataiki ilo iien ko ej mour; ak ilo iien ko l̦eo nejin ej mour, inaaj kõjerataiki ro nukũn.” (1 Kñ. 21:27-29, UBS; 2 Kñ. 10:10, 11, 17, UBS) Jeova, eo me ‘ej lale l̦õmn̦ak ko ilo bũruod,’ ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Ehab.​—JK. 21:2.

ETTÃ BÕRO EJ JUON KEIN KÕJPAROK

9. Etke ettã bõro emaroñ kar juon kein kõjparok ñan baam̦le eo an Nebot im ro m̦õttan?

9 Ewi wãween an kar men in jelõt ro rar jel̦ã kõn jerawiwi eo el̦ap Ehab ear kõm̦m̦ane? Men in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en pen an baam̦le eo an Nebot im ro m̦õttan tiljek wõt ñan Jeova. El̦aññe ekar ãindein, etta bõro emaroñ kar kõjparok er im kõm̦m̦an bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kabuñ ñan Jeova, im lõke bwe Anij eo aer eban kõm̦m̦ani men ko ej loi ke rejjab jim̦we. (Riit Duteronomi 32:3, 4.) Ilo ilju im jekl̦aj, Jeova enaaj kajeraam̦m̦an baam̦le eo an Nebot ñe enaaj kõjerkakpeje ro rejitõnbõro ippãer me rar mej. Eñin wãween eo Jeova enaaj lukkuun kwal̦o̦k ekajet jim̦we eo an el̦ap ñan Nebot im l̦adik ro nejin. (Job 14:14, 15; Jon 5:28, 29) Bareinwõt, juon armej ettã bũruon ej keememej bwe “Anij enaaj ekajete aolepen kõm̦m̦an ko ad, men ko rem̦m̦an im men ko renana kab bar men ko jekar kõm̦m̦ani ilo ittino.” (Ekl. 12:14, UBS) Kõn men in, ñe Jeova ej ekajet ej bar lale men ko jejjab loi im jel̦ã kaki. Alikkar bwe ettã bõro ej kõjparok ro ejjel̦o̦k rueer bwe en jab jako aer tõmak im lõke Jeova.

10, 11. (1) Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ekajet jim̦we? (2) Ilo wãween et ettã bõro enaaj kõjparok kõj?

10 Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ane juon pepe me kwõjjab mel̦el̦e kake ak bõlen kwõjjab errã kake? Ñan waanjoñak, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane el̦aññe rej bõk jeraam̦m̦an im eddo ko jãn kwe ak jãn eo kwepaake ilo eklejia eo? Ta el̦aññe eo pãleem̦, l̦adik ak ledik eo nejũm̦, ak eo m̦õttam̦ el̦ap am̦ epaake ej bukwel̦o̦k im kwõjjab errã kõn men in? Im ta el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we ñan an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia kwal̦o̦k tũriam̦o ñan eo ear kõm̦m̦an bõd? Wãween kein remaroñ lukkuun mãlejjoñe tõmak eo ad im kõm̦m̦an bwe en pen ad tiljek ñan Jeova im l̦oore karõk ko jãn doulul eo an. Ewi wãween an naaj ettã bõro kõjparok eok el̦aññe kwõj iioon mãlejjoñ kein? Eokwe jen lale ruo wãween ko ettã bõro enaaj jipañ.

11 Kein kajuon, ettã bõro enaaj kõm̦akũt kõj ñan kile bwe jejjab jel̦ã kõn aolep men ko rar wal̦o̦k. Jekdo̦o̦n ewi joñan ad jel̦ã kõn apañ eo, ak Jeova wõt emaroñ riiti im lo bũruon armej. (1 Sa. 16:7) Ñe jej keememej men in, jenaaj kõttãik bũruod im kile bwe ewõr joñan ad maroñ im bwe jej aikuj kajim̦we l̦õmn̦ak eo ad. Kein karuo, el̦aññe jejel̦ã bwe ejjab jim̦we men ko rar wal̦o̦k, etta bõro enaaj jipañ kõj ñan pokake wõt, innem kijenmej im kõttar an Jeova kajim̦we apañ eo. Armej eo emãlõtlõt ear ba: “El̦aññe kwõj kautiej Anij innem men otemjej renaaj em̦m̦an ñan eok. Bõtab ejjãmin ãindein ñan ro rijjerawiwi.” (Ekl. 8:12, 13, UBS) Innem ealikkar bwe ad kõttãik bũruod ej wãween eo em̦m̦antata me enaaj jipañ kõj im bar aolep ro ewõr etaer ilo apañ eo.​—Riit 1 Piter 5:5.

JUON WÃWEEN EKALIJEKL̦O̦K EAR WAL̦O̦K

12. Ta bwebwenato eo jenaaj lale kiiõ, im etke?

12 Ilo kar raan ko an rijjilõk ro, Kũrjin ro ilo Antiok ilo Siria rar jelm̦ae juon apañ me emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en pen ñan aer kwal̦o̦k ettã bõro im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd. Jen kiiõ lale ta eo ear wal̦o̦k im ewi wãween an naaj bwebwenato in jipañ kõj ñan etale wãween ad l̦õmn̦ak kõn jol̦o̦k bõd. Men in emaroñ bar kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn ewi wãween an jol̦o̦k bõd ekkejell̦o̦k ippãn ekajet jim̦we eo an Jeova.

13, 14. Ta jeraam̦m̦an ko kar lil̦o̦k ñan rijjilõk Piter, im ewi wãween an kar kwal̦o̦k an peran?

13 Rijjilõk Piter ear juon em̦m̦aan me ear lale eklejia im el̦ap an kar aolep kautieje. Ear juon eo ekar itoitak ippãn Jijej, im kar kappeiki bwe en kõm̦m̦ani jet eddo ko rekanooj in aorõk. (Matu 16:19) Ñan waanjoñak, ilo kar iiõ eo 36, kar lel̦o̦k jeraam̦m̦an eo ñan Piter bwe en kwal̦o̦k naan ñan Korniliõs im ro ilo m̦weo im̦õn. Men in ekar juon men ekabwilõñlõñ kõnke Korniliõs ear jab juon RiJu ak ear juon armejin aelõñ ko jet im ear jab m̦wijm̦wij. Ke jetõb kwõjarjar ear lutõk ioon Korniliõs im ro ilo m̦weo im̦õn, Piter ear kile bwe remaroñ peptaij im erom Kũrjin. Ej alikkar men in ilo naan ko an ke ear ba: “Em̦õj an armej rein bõk Jetõb Kwõjarjar, ejja bar ãinwõt ke jaar bõke. Ewõr ke en̦ emaroñ bõbrae er jãn aer peptaij kõn dãn?”​—Jrb. 10:47, UBS.

14 Ilo kar iiõ eo 49, rijjilõk ro im em̦m̦aan ro jet rej lale eklejia ilo Jerusalem, rar kweilo̦k ippãn doon ñan lale el̦aññe emenin aikuj ñan an Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet m̦wijm̦wij. Ilo kweilo̦k in aer, Piter ear peran in kõnono ilo an kar kakeememej em̦m̦aan ro jet bwe jet iiõ ko m̦oktal̦o̦k, ear loe an Anij kar lel̦o̦k jetõb kwõjarjar ñan armejin aelõñ ko jet meñe rar jab m̦wijm̦wij. Men in ear lukkuun jipañ em̦m̦aan ro rej tõl aolep eklejia ko ilo tõre eo ñan kõm̦m̦ane juon pepe kõn apañ eo ear wal̦o̦k. (Jrb. 15:6-11, 13, 14, 28, 29, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe RiJu ro im riaelõñ ko rar lukkuun kam̦m̦oolol Piter kõn an kar peran im kwal̦o̦k kõn aolep men ko rar wal̦o̦k me ear loi. Alikkar bwe ear lukkuun pidodo an Kũrjin ro ilo tõre eo lõke em̦m̦aan in erũtto ilo tõmak!​—Hi. 13:7.

15. Ta bõd eo Piter ear kõm̦m̦ane ke ear pãd ilo Antiok ilo Siria? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

15 Jejjo iien ãlikin kar kweilo̦k eo ilo iiõ eo 49, Piter ear etal ñan Antiok ilo Siria. Ke ear pãd ijin, ear pãd ippãn rũttõmak ro jãn aelõñ ko jet im jol̦o̦k iien ippãer. Ejjel̦o̦k pere bwe ro jein im jatin ijin rar m̦õn̦õn̦õ bwe rar maroñ katak jãn jel̦ã im imminene ko an Piter. Ak kiiõ reilbõk bwe ebõjrak an kobal̦o̦k im m̦õñã ippãer. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan aer kar inepata im metak kõn men in! RiJu ro jet ilo eklejia eo, ekoba Barnebas, rar bar bõd ilo aer kar l̦oore ejja men in wõt Piter ear kõm̦m̦ane. Etke em̦m̦aan in ej lale eklejia im erũtto ilo tõmak ear kõm̦m̦ane men in ebõd me ear itõn kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ilo eklejia eo? El̦aptata, ta eo jemaroñ katak jãn bõd in an Piter me enaaj jipañ kõj ñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej ba ak kõm̦m̦ani men ko rej kõmetak kõj?

16. (1) Wõn eo ear kajim̦we Piter im ewi wãween? (2) Im ta kajjitõk ko kõn men in me kar bũkm̦aantak?

16 Riit Galetia 2:11-14, UBS. Piter ear po ilo aujiid eo kõn mijak armej. (JK. 29:25) Piter ear jel̦ã eñjake eo an Jeova kõn riaelõñ ko. Bõtab, ear mijak ñe enaaj oktak wãween an RiJu ro rar m̦wijm̦wij me rar itok jãn Jerusalem watõk e kõn an kobal̦o̦k ippãn Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet. Rijjilõk Paul ear jelm̦aiki Piter im ba ñane bwe eankiliriab. Etke? Kõnke Paul ekar bar pãd ilo kweilo̦k eo rar kõm̦m̦ane ilo Jerusalem ilo iiõ eo 49 im ear lo an kar Piter jojomare riaelõñ ko. (Jrb. 15:12; Ga. 2:13.) Ta eo Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet rar kõm̦m̦ane kõn men in ejjab jim̦we me Piter ear kõm̦m̦ane ñan er? Rar ke kõtl̦o̦k bwe men in en kal̦õkatip er? Ear ke jako an Piter bõk eddo ko raorõk kõn bõd in ear kõm̦m̦ane?

M̦ÕN̦ÕN̦Õ IN JOL̦O̦K BÕD

17. Ewi wãween an kar Piter bõk tokjãn jãn an kar Jeova jeorl̦o̦k an bõd?

17 Piter ear kõttãik bũruon im roñjake ke Paul ear kajim̦weiki. Ejjel̦o̦k eoon ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Piter ear luuji eddo ko an. Ilo m̦ool, tokãlik Anij ear kõm̦akũti ñan je ruo lõta ko me rej m̦õttan bok ko ilo Baibõl̦. Im ke ear je lõta eo an kein karuo im ear kõnnaan kõn Paul, ear ba kõn e: “Jatid ejitõnbõro.” (2 Pi. 3:15, UBS) Meñe bõd eo an Piter emaroñ kar kainepataik im kõmetak Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet ilo eklejia eo, bõtab Jijej, eo ej bõran eklejia ko, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbale. (Ep. 1:22) Ekar juon iien em̦m̦an ñan an ro uwaan eklejia eo anõke Jijej im Jemãn ilo aer m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an Piter bõd. Kõjatdikdik bwe ejjel̦o̦k juon iaaer ear kõtl̦o̦k bwe bõd im likjab eo an em̦m̦aan in ejjab weeppãn en kal̦õkatip er.

18. Iien rot ko me jenaaj aikuj kate kõj ñan bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn wãween an watõk ekajet jim̦we?

18 Ekar ejjel̦o̦k em̦m̦aan ilo raan ko an rijjilõk ro, me ekar weeppãn. Ejjel̦o̦k oktak ilo bar raan kein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab weeppãn im rej kõm̦m̦an bõd. Baibõl̦ ej ba: “Kõj otemjej emmakijkij ad bõd.” (Jem. 3:2, UBS) Emaroñ pidodo ad kile men in, bõtab ñe jej iioone an juon em̦m̦aan ej lale eklejia kõm̦m̦ane juon men ejjab em̦m̦an ñan kõj, elukkuun pen. El̦aññe men in enaaj lukkuun wal̦o̦k, jenaaj ke bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ta eo ejim̦we? Ñan waanjoñak, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej ba juon men me ej kwal̦o̦k jidik an kalijekl̦o̦k? Im el̦aññe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ejjab l̦õmn̦ak m̦okta jãn an kõnnaan im ej ba juon men me ej kallu im kõmetak eok, kwõnaaj ke kõtl̦o̦k bwe en kal̦õkatip eok? Ijello̦kun am̦ m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe ejekkar an em̦m̦aan eo lale eklejia, kwõnaaj ke kijenmej im reilo̦k wõt ñan Jijej, eo ej bõran eklejia eo? Jãn am̦ kalimjek wõt bõd eo an, kwõmaroñ ke kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn iiõ ko wõj ear kwal̦o̦k an tiljek im jerbal ñan Jeova? El̦aññe em̦m̦aan eo ear bõd n̦ae eok ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an lale eklejia ak bõk jeraam̦m̦an ko jet, kwõnaaj ke kwal̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ kõn e? El̦aññe kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd, kwõj kwal̦o̦k bwe kwõj bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn wãween an watõk ekajet jim̦we.​—Riit Matu 6:14, 15.

19. Ta eo jen kate kõj ñan kõm̦m̦ane?

19 Kõnke jej yokwe ekajet jim̦we, jej lukkuun kijoororetok iien eo Jeova enaaj jol̦o̦k aolep jerbal ko renana im rejjab jim̦we an Setan im jukjukun pãd in enana. (Ais. 65:17) M̦ae tõre en̦, ñe ro jet rej kõm̦m̦ani men ko rejjab em̦m̦an ñan kõj, jen kõttãik bũruod im kile bwe jejjab jel̦ã kõn aolep men ko rej wal̦o̦k im m̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k bõd ko an ro rar bõd n̦ae kõj. El̦aññe jenaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj kwal̦o̦k ad bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ekajet jim̦we.

[Kajjitõk ko]