1, 2. (1) Ta wãween ko reppen ruwamãejet ro rej iiooni ilo raan kein? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ta eo rijjilõk Paul ear kakeememej Kũrjin ro ñan kõm̦m̦ane, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

 ELÕÑL̦O̦K jãn 30 iiõ ko remootl̦o̦k, juon em̦m̦aan etan Osei me ear jab juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo iien eo, ear kãlo̦k jãn Ghana ñan Europe.  ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Ke ear pãd ilo Europe, ej ba: “Ejjabto iar kile bwe armej ro ijin rar jab kea kake eõ. Bareinwõt, iar lukkuun bwilõñ kõn an kar lukkuun oktak mejatoto in ijin. Ãlikin aõ kar etal jãn erboot eo, ear lukkuun m̦õl̦o im ij kab eñjake joñan m̦õl̦o eo.” Joñan an kar Osei inepata kõn men kein, ear jino jañ. Bareinwõt, kõnke epen an kar mel̦el̦e kajin eo, elõñl̦o̦k jãn juon iiõ in an kar jab ellolo an jerbal me em̦m̦an. Im kõn an kar ettol̦o̦k jãn baam̦le eo an, ear bũrom̦õj im lukkuun oñkake er.

² El̦aññe kwaar iioone ejja wãween in wõt, ta ko kwõnaaj kar kõn̦aan bwe ro jet ren kõm̦m̦ani ñan eok? Kwõnaaj ke kar m̦õn̦õn̦õ ñe kwaar etal ñan Im̦õn Kweilo̦k eo im armej ro ie rej karwaineneik eok meñe eoktak aelõñ eo am̦ ak kilũm̦ jãn er? Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej kakeememej Kũrjin ro bwe ren ‘jab mel̦o̦kl̦o̦k in lale ro ruwamãejet.’  (Hibru 13:2) Kõn men in, jen etale uwaakin kajjitõk kein: Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ruwamãejet ro? Etke emaroñ menin aikuj ñan kajim̦we l̦õmn̦ak eo ad kõn ruwamãejet ro? Im ewi wãween ad maroñ jipañ ro jãn aelõñ ko jet bwe ren jab ãliklik im mijak in kobatok ippãd ilo eklejia eo ad?

3, 4. Ekkar ñan Exodus 23:9, ewi wãween an kar RiIsrael ro aikuj kõm̦m̦an ñan ruwamãejet ro ibwiljier, im etke?

³ Ãlikin an kar Jeova kanemkwõj armej ro an jãn Ijipt, ear lel̦o̦k ñan er kien ko ñan aer l̦oori. Jet iaan kien kein ear lil̦o̦k rar kaalikkar an l̦õmn̦ak kõn ro jãn aelõñ ko jet me rar kobal̦o̦k ippãn RiIsrael ro. (Exodus 12:38, 49; 22:21) Kõnke ear jab pidodo an ruwamãejet ro mour ilo bar juon aelõñ, Jeova ear kõm̦m̦an karõk ko ñan jipañ im kõjparok rein. Ñan waanjoñak, ear kõm̦m̦an karõk bwe ren ae bween wiit ak m̦õñã ko jet jãn jikin kallib ko.​—Livitikõs 19:9, 10.

⁴ Jeova ear jab baj ba wõt ñan RiIsrael ro bwe rej aikuj kõm̦m̦an em̦m̦an ñan ruwamãejet ro ibwiljier, ak ear bar rõjañ er bwe ren keememej wãween kar mour ko aer ke rar ruwamãejet ilo Ijipt. (Riit Exodus 23:9.) M̦okta jãn an RiIsrael ro kar erom rũkõm̦akoko, RiIjipt ro rar baj dike wõt er kõnke rar oktak jãn er im ear oktak wãween aer kabuñ. (Jenesis 43:32; 46:34; Exodus 1:11-14, UBS) RiIsrael ro rar lukkuun eñtaan ke rar mour ãinwõt ruwamãejet. Meñe ãindein, ak Jeova ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦an ñan ruwamãejet ro ibwiljier ãinwõt aer ‘kõm̦m̦an ñan RiIsrael ro jet.’​—Livitikõs 19:33, 34, UBS.

5. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Jeova kõn ro jãn aelõñ ko jet?

⁵ Ilo raan kein, jejel̦ã bwe Jeova ej bar kea kake ro jãn aelõñ ko jet me rej kobatok ippãd ilo iien kweilo̦k ko. (Duteronomi 10:17-19; Malakai 3:5, 6, UBS) Elõñ wãween ko reppen rein rej iiooni. Ñan waanjoñak, emaroñ pen aer mel̦el̦e kajin eo ad ak emaroñ jab em̦m̦an an ro jet kõm̦m̦an ñan er kõn an oktak aelõñ eo aer. El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko reppen rein rej iiooni, men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k tũriam̦o im jouj ñan er.​—1 Piter 3:8.

6, 7. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro rar kate er ñan jol̦o̦k aer kalijekl̦o̦k ak reilal̦l̦o̦k ñan ro jãn aelõñ ko jet?

⁶ Ilo tõre ko an rijjilõk ro, meñe elõñ RiJu ro rar kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan armej ro jãn aelõñ ko jet bõtab RiJu ro me rar erom Kũrjin rar kate er ñan jol̦o̦k aer kalijekl̦o̦k ak reilal̦l̦o̦k ñan ro rar oktak jãn er. Ilo raanin Pentekost eo ilo iiõ eo 33 ãlikin Kũraij, Kũrjin ro me rar jokwe ilo Jerusalem rar karwaineneik im jipañ ro rej kab oktak im erom Kũrjin me rar itok jãn aelõñ ko jet. (Jerbal 2:5, 44-47) An kar Kũrjin ro ilo Jerusalem kwal̦o̦k aer kea kake rũttõmak ro m̦õttaer jãn aelõñ ko jet, ej kaalikkar bwe rar jel̦ã ta mel̦el̦ein ñan “lale ro ruwamãejet.”

⁷ Bõtab, ke ear jino lõñl̦o̦k oran Kũrjin ro ilo tõre eo, juon apañ ear wal̦o̦k kõnke jet rar kwal̦o̦k aer inepata kõn an ro jet kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k. RiJu ro me rar kõnono kajin Grik rar kwal̦o̦k aer abn̦õn̦õ kõn RiJu ro rar kõnono kajin Hibru. Unin ej kõnke ear jab em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan kõrã ro me emej l̦õm̦aro pãleer im rej kõnono kajin Grik. (Jerbal 6:1) Rijjilõk ro rar kõm̦adm̦õde apañ in ilo aer kar jitõñ 7 em̦m̦aan ro ñan lale bwe en ejjel̦o̦k en̦ rej kõjekdo̦o̦ne ñe rej ajeji m̦õñã ko. Etan aolep em̦m̦aan rein rar itok jãn kajin Grik. Men in emaroñ kar kaalikkar bwe rijjilõk ro rar kõn̦aan bwe kõrã ro me emej l̦õm̦aro pãleer ren jab bar inepata.​—Jerbal 6:2-6.

8, 9. (1) Ewi wãween ad maroñ jel̦ã el̦aññe ewõr jidik m̦õttan kalijekl̦o̦k ippãd? (2) Ta eo jej aikuj kate kõj ñan jol̦o̦ke jãn bũruod? (1 Piter 1:22)

⁸ Meñe jemaroñ jab kile, ak m̦anit ko an aelõñ eo ad el̦ap aer jelõt wãween ad l̦õmn̦ak. Men in ej wal̦o̦k ñan kõj aolep. (Rom 12:2, UBS) Bareinwõt, bõlen jet iien jej roñ an ro jej jikuul̦ ak jerbal ippãer im ro ilo bukwõn ko ad ba jet men ko rejjab em̦m̦an kõn ro eoktak aelõñ,  bwij, ak kilier jãn er. Jej ke bõk ejja l̦õmn̦ak kein wõt? Bareinwõt, ñe juon ej kõm̦m̦an kõjak kõn aelõñ eo ad, bõlen ilo an kananaik jet iaan m̦anit ko ad, ewi wãween an men in jelõt kõj?

⁹ Ilo kar m̦okta, rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan ro me ejjab er RiJu. Bõtab, jidik kõn jidik ear maroñ kajim̦we wãween an l̦õmn̦ak kõn rein. (Jerbal 10:28, 34, 35; Galetia 2:11-14, UBS) Ãindeinl̦o̦k wõt, el̦aññe jej kile bwe jej kalijekl̦o̦k ak l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k aelõñ eo ad jãn aelõñ ko jet, jej aikuj kate kõj ñan jol̦o̦k l̦õmn̦ak kein jãn bũruod. (Riit 1 Piter 1:22.) Jen keememej bwe kõj aolep jejjab weeppãn im kõn men in en kar jab tõllo̦kũd ñan bõk lo̦mo̦o̦r jekdo̦o̦n aelõñ ta eo jej itok jãne. (Rom 3:9, 10, 21-24, UBS) Eñin unin, jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. (1 Korint 4:7, UBS) Jej aikuj bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an rijjilõk Paul ke ear rõjañ rũkkapit ro m̦õttan im ba bwe ejako aer kiiõ ‘ruwamãejet ak kiiõ rej erom riaelõñ eo an Anij im m̦õttan nukũn eo an.’ (Epesõs 2:19, UBS) Ilo ad kate kõj ñan jol̦o̦k ad kalijekl̦o̦k, men in enaaj jipañ kõj bwe jen maroñ kõn̦ak armej eo ekããl ilo kõkkar.​—Kolosse 3:10, 11.

10, 11. Ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Boaz kõm̦m̦an ñan Rut, ewi wãween an men in kaalikkar bwe ear bõk ejja l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn ruwamãejet ro?

¹⁰ Wãween an kar Boaz kõm̦m̦an ñan jiroñ in Moab eo etan Rut ej kaalikkar bwe ear bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Jeova kõn ruwamãejet ro. Ke Boaz ear etal im lale jikin kallib eo an ilo juon iien m̦adm̦õd, ear kile an jiroñ in me ej jãn bar juon aelõñ buul̦ jerbal ilo an ae baarl̦i ke ej etal ilikinl̦o̦k rijerbal ro. Ekkar ñan Kien Moses, ewõr an kar Rut maroñ ñan ae baarl̦i. Bõtab ke Boaz ear roñ bwe jiroñ in ear kajjitõk mãlim m̦okta jãn an ae ilo jikin kallib eo an, ear jiroñ rijerbal ro an bwe ren kanõk jet baarl̦i jãn tũr ko im likũti wõt bwe Rut en bar etal im aini.​—Riit Rut 2:5-7, 15, 16, UBS.

¹¹ Naan ko an Boaz ñan Rut rej kwal̦o̦k bwe Boaz ear l̦õmn̦ak kõn Rut im men ko emaroñ iiooni kõn an oktak aelõñ eo an. Ñan waanjoñak, ear ba ñan Rut bwe en pãdwõt ippãn lim̦aro karejeran kõnke em̦m̦aan ro rej jerbal ilo jikin kallib eo ren jab kabõn̦õn̦õiki. Ejjab men in wõt ak ear bar lale bwe en wõr kijen im limen Rut ãinwõt bar rijerbal ro an. Bareinwõt, meñe ear oktak aelõñ eo an Rut im ear jeram̦õl, ak Boaz ear jab kõnnaan ñane ilo juon wãween ejjab jouj. Ijello̦kun an kar kõm̦m̦ane men in, ear ba naan ko me rar kaenõm̦m̦ane Rut.​—Rut 2:8-10, 13, 14.

12. Ñe jej kwal̦o̦k jouj ñan ro rej itok jãn aelõñ ko jet, ta tokjãn ko renaaj wal̦o̦k?

¹² Men eo ear em̦m̦an ippãn Boaz kõn Rut ej kõn yokwe eo Rut ear kwal̦o̦k ñan Neomi, lel̦l̦ap eo jinen l̦eo kar ippãn. Ejjab men in wõt, ak Boaz ear bar bwilõñ kõn an kar Rut m̦õn̦õn̦õ in karejar ñan Jeova. Kõn men in, Jeova ear kwal̦o̦k an yokwe im tiljek ñan jiroñ in me ‘ear itok ñan ippãn bwe en kõjparok e.’ Ilo m̦ool, Jeova ear kwal̦o̦k an yokwe Rut ilo an kar kõjerbal Boaz. (Rut 2:12, 20, UBS; Jabõn Kõnnaan 19:17) Ilo raan kein, ñe jej kwal̦o̦k jouj, jemaroñ jipañ armej ro jãn jikin ko reoktak jãn doon ñan jel̦ã m̦ool eo im kile bwe el̦ap an Jeova yokwe er.​—1 Timote 2:3, 4.

13, 14. (1) Etke jej aikuj kate kõj ñan yokyokwe im karwaineneik ro jãn aelõñ ko jet me rej kobatok ippãd ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ad? (2) Ta eo emaroñ jipañ eok ñe epen am̦ kepaake ro jãn aelõñ ko jet im bwebwenato ippãer?

¹³ Ñe ewõr ro jãn aelõñ ko jet rej kobatok ippãd ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ad, jemaroñ kwal̦o̦k jouj ilo ad yokyokwe im karwaineneik er. Jet iien ro rej kab em̦m̦akũttok jãn aelõñ ko jet remaroñ mijak im rej kamakel̦o̦k iaaer. Bõlen wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k ak wãween mour ko aer remaroñ kõm̦m̦an bwe ren l̦õmn̦ak bwe ro jãn aelõñ ko jet rem̦m̦anl̦o̦k jãn er. Kõn men in, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kepaak rein ñan kwal̦o̦k bwe jej kea kake er. El̦aññe ewõr ilo kajin eo am̦ app eo ak kein jipañ eo an doulul in me ej jipañ kõj katak kajin ko jet (JW Language), kwõmaroñ kõjerbale bwe kwõn maroñ jel̦ã ba naanin yokyokwe ko ilo kajin ko an rein rej itok jãn aelõñ ko jet.​—Riit Pilippai 2:3, 4, UBS.

 ¹⁴ Bõlen epen am̦ kepaake ro jãn aelõñ ko jet im bwebwenato ippãer kõnke eoktak m̦anit im kajin ko aer. Juon men emaroñ jipañ eok ej ñe kwõj kwal̦o̦k jet men kõn kwe me kokõn̦aan bwe ren jel̦ã. Bõlen ejjabto kwõnaaj kile bwe ewõr men ko rem̦m̦an ippam̦ me rebar em̦m̦an ippãer. Keememej bwe ejjel̦o̦k juon aelõñ em̦m̦anl̦o̦k jãn aelõñ ko jet kõnke elõñ men ko rem̦m̦an im men ko rejjab lukkuun em̦m̦an kõn m̦anit ko ilo kajjojo aelõñ.

15. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn eñjake ko an ro rej kate er ñan mour ilo juon aelõñ ekããl?

¹⁵ Bwe jen maroñ jipañ ro jet bwe ren jab ãliklik im mijak in kobatok ippãn eklejia eo ad, jej aikuj kajjitõk ippãd make, ‘El̦aññe iar pãd ilo bar juon aelõñ, ta ko inaaj kar kõn̦aan bwe ro jet ren kõm̦m̦ani ñan ña?’ (Matu 7:12) Kwal̦o̦k kijenmej im meanwõd ñan ro rej kate er ñan mour ilo juon aelõñ ekããl. Bõlen ilo jinoin jemaroñ jab lukkuun mel̦el̦e kõn wãween aer l̦õmn̦ak im unin aer kõm̦m̦ane jet men. Ijello̦kun ad kõtmãne bwe ren l̦oor m̦anit ko ad, jen yokwe er meñe reoktak jãn kõj.​—Riit Rom 12:13, UBS.

16, 17. (1) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen maroñ epaake ro jãn aelõñ ko jet? (2) Ta jet iaan wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ rũttõmak ro jeid im jatid jãn aelõñ ko jet?

¹⁶ Ñe jenaaj katak im jel̦ã kõn aelõñ im m̦anit ko an ro jet, bõlen men in enaaj kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ad kepaake er im bwebwenato ippãer. Ñe jejjab lukkuun jel̦ã kõn aelõñ ko an ro rej pãd ilo eklejia eo ad ak ro ilo jikin ko jej kwal̦o̦k naan ie, bõlen jemaroñ kõm̦m̦an jidik iien ilo iien kabuñ an baam̦le eo ad ñan kappok mel̦el̦e ko kõn aelõñ kein aer. Bar juon wãween emaroñ jipañ kõj ñan epaakel̦o̦k rũttõmak ro m̦õttad jãn aelõñ ko jet ej ilo ad kũrtok er ñan m̦õko im̦õd bwe ren m̦õñã ippãd. Kõnke Jeova ear ‘kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ bwe riaelõñ ko ren maroñ tõmak,’ jej ke anõke joñak in an ilo ad kõpel̦l̦o̦k m̦õko im̦õd ñan ruwamãejet ro me rej “nukũd im m̦õttad ilo tõmak”?​—Jerbal 14:27, UBS; Galetia 6:10; Job 31:32.

¹⁷ Ñe jej kõm̦m̦an iien ippãn baam̦le ko jãn  aelõñ ko jet, enaaj l̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn men ko rej kõm̦m̦ani ñan kate er mour ilo aelõñ eo ad. Ñe jej kile bwe rej aikuj jipañ ilo aer katak kajin eo ad, bõlen jemaroñ jipañ er. Bareinwõt, jemaroñ jipañ er ilo ad kwal̦o̦k ñan er jikin ko remaroñ etal ñani me rej jipañ armej ro ñan lo juon jerbal ak jikin jokwe em̦m̦an. Ilo ad kwal̦o̦k jouj ilo wãween kein, men in enaaj l̦ap an jipañ rũttõmak ro jeid im jatid.​—Jabõn Kõnnaan 3:27.

18. Ewi wãween an ro jãn aelõñ ko jet maroñ kwal̦o̦k kautiej im kam̦m̦oolol ãinwõt kar Rut?

¹⁸ Ebar aorõk bwe ro jãn aelõñ ko jet ren kate er ñan kwal̦o̦k kautiej ñan m̦anit ko an aelõñ eo rej pãd ie. Rut ear likũt juon joñak em̦m̦an kõn men in. Ear kwal̦o̦k an kautiej m̦anit ko an aelõñ eo ej pãd ie ilo an kar kajjitõk m̦okta mãlim ñan an ae ilo jikin kallib eo. (Rut 2:7, UBS) Ear jab kajju kõm̦m̦ane men in ilo an l̦õmn̦ak bwe ewõr an maroñ ak bwe ro jet rej aikuj jipañe. Bareinwõt, aolep iien ear kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol ro jet ke rar kwal̦o̦k jouj ñane. (Rut 2:13) Ñe ro jãn aelõñ ko jet rej kwal̦o̦k ejja wãween kein wõt Rut ear kwal̦o̦ki, ekkã an men in naaj kõm̦m̦an bwe ro ilo aelõñ eo ekoba rũttõmak ro jeier im jatier ren bar kwal̦o̦k kautiej ñan er.

19. Ta un ko unin ad aikuj karwaineneik ro jãn aelõñ ko jet me rej kobatok ippãd?

¹⁹ El̦ap ad lañlõñ kõn jouj eo el̦ap an Jeova kõn an kõtl̦o̦k bwe armej ro jãn aolep aelõñ ren maroñ jel̦ã kõn ennaan eo em̦m̦an. Bõlen ewõr ro rar jab maroñ katak Baibõl̦ ak kobal̦o̦k ippãn armej ro an Jeova ilo kar aelõñ eo aer. Bõtab kiiõ remaroñ kobatok ippãd. Kõn men in, eaorõk bwe jen jipañ er bwe ren jab ãliklik ak mijak in kobatok ippãd. Meñe emaroñ jiban peid ñan jipañ er, ak ñe jej kwal̦o̦k jouj ñan er im jipañ er ekkar ñan joñan maroñ ko ad, jej kaalikkar yokwe eo an Jeova ñan er. Innem kõnke jej “rikajjioñe Anij,” jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan karwaineneik ro jãn aelõñ ko jet me rej kobatok ippãd.​—Epesõs 5:1, 2.