Etke elõñ ukokin Baibõl̦ ko ilo raan kein? Ta am̦ l̦õmn̦ak, ukok ko rekããl rej ke jipañ kõj ñan mel̦el̦e kobban Baibõl̦, ak rej ke kapañ ad mel̦el̦e? El̦aññe kwõnaaj mel̦el̦e etke kar kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦, innem kwõmaroñ kile el̦aññe el̦ap aer jipañ kõj.

Ak m̦okta, wõn ro jinointata rar je Baibõl̦, im ñããt eo rar je?

Ewõr ruo m̦õttan ko ilo Baibõl̦, im ewõr 39 bok ko ilo m̦õttan eo kein kajuon me rej kwal̦o̦k “naan ko an Anij.” (Rom 3:2) Anij ear kõm̦akũt jet rũkarejeran em̦m̦aan bwe ren je bok kein, im rar jei ium̦win juon iien eaetok. Joñan aetokan iien in kar enañin 1,100 iiõ, jãn kar iiõ eo 1513 m̦okta jãn Christ ñan ãlikin iiõ eo 443 m̦okta jãn Christ. Enañin aolepen bok kein rar jei ilo kajin Hibru, eñin unin jej n̦aetan, Jeje ko ilo Kajin Hibru, ãt eo juon ej Kallim̦ur M̦okta.

Ilo m̦õttan eo kein karuo, ewõr 27 bok ko ie im rej bareinwõt “naanin Anij.” (1 Tessalonika 2:13) Anij ear kõm̦akũt rũkal̦oor ro retiljek an Jesus Christ bwe ren jei bok kein ium̦win juon iien ekadu. Joñan aetokan iien in kar enañin 60 iiõ, jãn iiõ eo 41 ãlikin Christ ñan iiõ eo 98 ãlikin Christ. Enañin aolepen bok kein rar jei ilo kajin Grik, eñin unin jej n̦aetan, Jeje ko ilo Kajin Grik, ãt eo juon ej Kallim̦ur Ekããl.

Kobain aolep bok kein rej 66, im rej ejaakin aolepen Baibõl̦ eo, ak ennaan eo jãn Anij ñan armej. Ak etke rar kõm̦m̦an elõñ ukokin Baibõl̦? Errein ej un ko jilu.

• Ñan an armej ro maroñ riit Baibõl̦ ilo kajin ko aer make.

• Ñan kajim̦wi bõd ko an ro rar kõm̦m̦an kaape in Baibõl̦ eo, kõnke en wal̦o̦k naan ko rar pãd ie jãn kar jinoin.

• Ñan kapidodoikl̦o̦k naanin etto ko kar kõjerbali.

Jen kiiõ lale ruo iaan ukokin Baibõl̦ ko ruo m̦oktata im kar ukoti kõn ejja wõt un kein.

Enañin 300 iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn iien ko an Jesus, rũmmãlõtlõt ro rej RiJu rar ukote Jeje ko ilo Kajin Hibru ñan kajin Grik. Etan ukok in ej Greek Septuagint. Etke kar kõm̦m̦ane ukok in? Ñan jipañ elõñ RiJu ro rar kõnono ilo kajin Grik ijello̦kun aer kõnono ilo kajin Hibru, kõnke ren kanooj l̦oore “jeje ko rekkwõjarjar.”—2 Timote 3:15.

Ukok in Septuagint ear bareinwõt jipañ elõñ milien armej ro ejjab er RiJu im rej kõnono kajin Grik, ñan aer mel̦el̦e kõn katak ko ilo Baibõl̦. Ewi wãween? Juon Professor etan Wilbert Francis Howard ej kõmel̦el̦e im ba, “Jãn kar iiõ ko m̦okta jãn iiõ eo 100 ãlikin Christ, ukokin Baibõl̦ in ear oktak im an kabuñ eo an Kũrjin ro. Im mijinede ro jãn kabuñ in rar kõjerbale ke rar etal ñan im̦õn kabuñ ko kajjojo bwe ren ‘kam̦ool jãn eoon ko bwe Messaia eo ej Jesus.’” (Jerbal 17:3, 4, UBS; 20:20, UBS) Ekkar ñan juon rũmmãlõtlõt etan Frederick Fyvie Bruce ej ba bwe eñin ej juon iaan un ko unin an kar elõñ RiJu ro oktak im “jako aer itoklimo ilo ukok in Septuagint.”

Jidik kõn jidik, ear wõr Jeje ko ilo Kajin Grik ippãn rũkal̦oor ro an Jesus. Tokãlik rar kobaik Jeje kein ippãn ukok eo Septuagint, ukokin Jeje ko ilo Kajin Hibru. Innem ãlikin kar kobaik Jeje kein aolep, ear likiio ñan juon Baibõl̦, eo jej kiiõ kõjerbale ilo raan kein.

Enañin 300 iiõ ãlikin an kar dedel̦o̦k Baibõl̦ eo, Jerome, eo ear ekkatak ikijjeen kabuñ, ear ukok Baibõl̦ ñan kajin latin. Tokãlik kar n̦aetan ukok in an, Latin Vulgate. Ilo tõre in, elõñ kadede ukokin Baibõl̦ ilo kajin Latin, ak etke kar aikuj bar kõm̦m̦ane juon ukok ekããl? Ekkar ñan juon bok (The International Standard Bible Encyclopedia) ej ba bwe Jerome ear kõn̦aan kajim̦we “naan ko rebõd, bõd ko relukkuun alikkar, im kõmel̦el̦e ko ejjab ekkar bwe ren kar kobaiki ak julo̦ki.”

Jerome ear kajim̦we elõñ iaan bõd kein. Bõtab, rũtõl ro reutiej an kabuñ rar kõm̦m̦ane juon pepe ebõd! Rar kakien im ba bwe Latin Vulgate ej ukokin Baibõl̦ eo wõt emãlim ñan kõjerbale, im rar wõnm̦aanl̦o̦k im kõjerbale wõt ukok in ium̦win elõñ bukwi iiõ! Ijoke ukok in ear jab jipañ armej ro rettã ñan mel̦el̦e kõn katak ko ilo Baibõl̦. Ear pen an armej ro mel̦el̦e ukok in kõnke ear etal im ejako an enañin aolep armej ro kõnono kajin Latin.

Ejja wõt ilo tõre ko, armej rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ukok Baibõl̦, im juon iaan ukok ko rar buñbuñ ej Syriac Peshitta, im kar kõm̦m̦ane ilo iiõ ko ilo 400 jim̦a ko, ãlikin Christ. Ijoke tokãlik, ilo iiõ ko ilo 1300, elõñ rar kate er ñan bar kõm̦m̦an ukokin Baibõl̦, kõnke armej ro rettã ren maroñ mel̦el̦e kõn Jeje ko ilo kajin ko aer.

Ilo aelõñin England, ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1300 iiõ ko, John Wycliffe ear jino kõm̦m̦ane juon ukokin Baibõl̦ kõnke en jol̦o̦k naanin etto ko ejako an armej kõjerbali. Ear kõm̦m̦ane ukok in ilo kajin Pãlle, kajin eo armej in aelõñ eo an remel̦el̦e kake. Ejjabto ãlikin men in, Johannes Gutenberg, ear kõm̦m̦ane juon kein print. Men in ear kõpel̦l̦o̦k ial̦an an rũmmãlõtlõt ro kõm̦m̦an im kajeededi ukokin Baibõl̦ ko rekããl ilo elõñ kajin ipel̦aakin aelõñ ko ilo Europe.

Ke ear lõñl̦o̦k ukokin Baibõl̦ ko ilo kajin Pãlle, ear wõr abn̦õn̦õ jãn ro jet. Rar l̦õmn̦ak bwe ejjab menin aikuj ñan an lõñl̦o̦k ukok ilo ejja kajin eo wõt. Bõtab, John Lewis, eo ej jãn England im ej juon rũtõlin kabuñ ilo kar iiõ ko ilo 1700, ear je im ba: “Kajin ej oktakl̦o̦k, innem emenin aikuj ñan etale Ukok ko m̦okta im kapidodoiki bwe en ekkar ñan kajin eo armej ro rej kõjerbale, im en pidodo an armej ro ilo epepen eo mel̦el̦e kake.”

Raan kein, epidodol̦o̦k an rũmmãlõtlõt ro rej ekkatak ikijjeen Baibõl̦ maroñ etale ukokin Baibõl̦ ko ilo iien ko m̦okta. El̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kõn kajin ko kar kõjerbali ilo Baibõl̦ ko etto. Bareinwõt, em̦õj ellolo kaape in Baibõl̦ ko jãn etto, im ewõr men kein ippãn rũmmãlõtlõt rein. Men kein el̦ap an jipañ er ñan jel̦ã naan ta ko rar baj pãdwõt ilo Baibõl̦ jãn jinoin.

Innem, elukkuun l̦ap ad naaj bõk jipañ jãn ukokin Baibõl̦ ko rekããl. Ijoke, em̦ool bwe ewõr jet iaaer jej aikuj lukkuun bar etali ñe rejim̦we. Bõtab, el̦aññe yokwe eo an Anij ear kõm̦akũt armej ro ñan kõm̦m̦ane bar juon ukokin Baibõl̦, innem ukok eo enaaj lukkuun l̦ap tokjãn ñan kõj.