Baibel Eo Ej Ukot Mour Ko

TA KO juõn eo ear ber ilo juõn kumi enana im ekin kõbatat marijuana ear aikwij kõmõni ñõn an bwijrõk jen men kein? Etke juõn eo ear ber ilo juõn kumi in kajõñjõñ ekauwaroñroñ ear kakaruik kolan bõran im ilok jen al ko retton im rekin emõn iben? Ta eo ear kamakõt juõn eman eo ekin jumae kabuñ im kien ko bwe en jino bõk kwonan ilo jerbal in kwalok nan kin Baibel eo? Jen lale ta ko rein rej ba.

“Iar jolok aõ kõbatat marijuana.”​—PETER KAUSANGA

RIDTÕN: 32

AILIÑ: NAMIBIA

MOUR EO AN KAR MOKTA: JUÕN UAN KUMI IN DRI NANA IM EKIN KÕBATAT MARIJUANA

MOUR EO AÕ KAR MOKTA: Iar ridtolok ilo Kehemu, juõn ian bukwon ko relap ilo Rundu. Armij ro rej bõk air mour jen air wiakake juõn kain mõña einwõt wit etan millet, im kane ko, bareinwõt melle ko.

Ke ear ruo wõt aõ yiõ, jinõ ear mij, im jibwũ ear lale iõ. Kimro ar jab lukkun mweie. Iar jab juõn armij ekkã an jumae, bõtab kin wõt an ro mõta jibed iõ, iar jino kõmõni men ko renana. Ilo jikuul iar kobalok iben juõn kumi in dri nana. Kin men in, iar bõk kwonaõ ilo kabata ko, kamijõk im mõn ro jet, kwot, noji taimon ko im wiakaki ñõn ailiñ ko jet. Iar bareinwõt ekarekrek im bõk uno ko rekajur. Ruo alen rar jibwe iõ im kalbuji iõ kin aõ kar rupi moko im kwoti men ko ie im bareinwõt kin aõ kar riõp e armij ro im kwot jen ir.

Iar jolok aõ jikuul ke iar kilaj joñoul im tokelik iar emakõt jen bukwon eo iar drik im ridtolok ie im jen kumi in dri nana ro. Iar kõnan bar jino juõn mour ekãl. Bõtab, iar añũr wõt marijuana. Jet ien, iar etetal iomin elõñ mail ko ñõn kabuk marijuana.

WÃWEN AN KAR BAIBEL EO UKÕT MOUR EO AÕ: Ilo jinoin kar 1999, iar iion jet Dri Kennan ro an Jeova im rej leto-letak buk ko ñõn armij ro iturin ial ko. Rar kwalok air koutiej iõ im men in ear lukkun jelet buruõ. Melele ko ilo buk eo rar letok ñõn iõ rar karel iõ bwe in tõmak bwe emwij aõ lo kabuñ eo emol. Iar jino niknik ilo aõ katak Baibel eo ibeir im ejjabto iar kile bwe elañe ikõnan kabuñburuen Jeova Anij, ij aikwij kõmõn oktõk ilo mour eo aõ.

Iar karõk juõn ien ñõn aõ bwijrõk jen aõ kõbatat, inem jolok aolep men ko renaj kõmõn  bwe in bar kõnan kõbatat. Iar bareinwõt jiroñ ro mõta bwe ren jab letok jikka ko ñõn iõ im kajitõk ibeir bwe ren jab kõbatat ituriõ. Meñe eindrein, ear jab jejit kõtõbar in aõ. Kin an lap aõ añũr, ruo alen aõ kar bar jeblak im kõbatat jikka im marijuana. Bõtab, men in ear jab kabwer iõ. Iar kememej wõt nan in rejañ ko ilo Jabõn Kennan Ko 24:16: “Bwe dru wãnik ej buñ jiljilimjuõn alen, im ej bar jerkak.” Ejjabto tokelik, iar jolok aõ kõbatat marijuana.

Ke ear laplok aõ jela kin Jeova, ear laplok aõ kõnan bwe en erom juõn jera eo ebaktata. Juõn eon ilo Baibel im ear lukkun jelet buruõ ej Sam 27:10: “Bwe jema im jinõ r’ar illok jen ña, a Jeova e naj bõk iõ.” Ilo aõ wõnmanlok wõt im lukkun katak kin Baibel eo, iar kamol nan kein. Iar lo bwe Jeova emol an ber im ej juõn Jemen elap an kea.

Iar bareinwõt keini aõ kobalok iben Dri Kennan ro an Jeova. Iar lo bwe emol jimjera eo air im rar lukkun kwalok yokwe ñõn dron. Ijañin kar lo wãwen in ilo jabrewõt jikin.

WÃWEN AÕ KAR BÕK TOKJEN: Kin jibõñ eo an Jeova im dri Kristian ro mõta, iar maroñ kakõmõnmõnlok baotokiõ, nuknuk ko aõ, mwiliõ, im aõ konono. Ilo aõ reiliklok, mour eo aõ ear einwõt juõn kũtañtañ im ear oktõk im erom juõn babbũb eaibujuij. Ro nuku elap air mõnõnõ kin aõ oktõk, im rej liki ña kiõ. Ranin, emwij aõ mare im ij kate iõ bwe in juõn leo belele emõn ñõn lio iba im bareinwõt juõn jemen eo elap an kea kin ajiri ro nejiõ.

“Emwij aõ lo unin jej mour.”—MARCOS PAULO DE SOUSA

RIDTÕN: 29

AILIÑ: BRAZIL

MOUR EO AN KAR MOKTA: UAN JUÕN KUMI IN KAJÕÑJÕÑ IM EKAUWAROÑROÑ

MOUR EO AÕ KAR MOKTA: Baamle eo aõ ear jokwe ilo bukwon in Jaquariuna, ilo São Paulo. Jinõ im jema rar jet ro im ear bin tõmak eo air ilo kabuñ in Catholic, im ke iar drik wõt, iar juõn dri jibõñ ñõn pris ro. Kin wõt men in, dri jikuul ro mõta rar kir ña “Bata.” Bõtab ke ear 15 aõ yiõ, iar jino aõ roñjake al ko rekauwaroñroñ. Iar jino ekkeini aõ ber iben dri kajõñjõñ ro. Iar kaitoklok kolan bõra. Inem ilo yiõ eo 1996, jema ear wiaiki jet aõ kein tũram.

Ilo yiõ eo 1998, iar kobalok iben juõn kumi in kajõñjõñ. Al ko amim rar nana im etton. Rar lukkun lap air kwalok kin koaroñ. Al kein rar jelet wãwen aõ lemnok im mwiliõ. Kin men in, iar erom juõn armij eo enana im elej.

WÃWEN AN KAR BAIBEL EO UKÕT MOUR EO AÕ: Iar jino iione Dri Kennan ro an Jeova ilo kar yiõ eo 1999. Rar kajitõk elañe ikõnan katak Baibel ibeir, im iar ba emõn, meñe iar jab lukkun itoklimo. Mekarta, men ko iar katak jen Baibel rar ukot wãwen aõ lemnok kin mour.

Ekar lõñ ãt ko eta jen armij ro einwõt “leen eaitok bõran,” “dri al en ebuñbuñ, ak “dri tũram en.” Iar jino aõ kile bwe ilo aõ ber ilo  kumi in kajõñjõñ in, ear kõmõn bwe in juõn armij eutiej buruen im elej, im ear jab buñburuõ kin an nana eta. Iar bareinwõt kile bwe dri al ro rebuñbuñ im elap aõ koutiej ir ejitokjen mour ko air. Jidrik kin jidrik, iar jino melele bwe elañe ij kõnan kabuñburuen Jeova, iar aikwij jolok al kein renana. Iar aikwij bareinwõt jolok wãwen mour ko retton im rej kowõnmanlok kabuñ ñõn ekjõp im rej walok ilo al kein.

Ear emõn iba kajõñjõñ im an aitok kolan bõra. Ear lukkun aurõk men kein ilo mour eo aõ. Iar jaje drebij aõ illu, im iar jela bwe ij aikwij katak bwe in jela kilen drebiji. Bõtab, ilo aõ katak Baibel eo, ear jino an laplok aõ yokwe Jeova. Ilo aõ katak kin an Anij yokwe, meanwõr, im tiriamo, men kein rar kõmõn bwe in ebakelok e. Iar jar ñõn Jeova bwe en jibõñ iõ ñõn oktõk, im ear jibõñ iõ. Emwij aõ katak im jela bwe nan kein ilo Dri Hibru 4:​12 remol. Eon in ej ba: “Nan in Anij ej mour im jerbal wõt.”

Ke iar jino aõ kobalok iben Dri Kennan ro an Jeova, iar kile bwe rej jet armij ro reoktõk. Ej kab kein kajuõn ilo mour eo aõ in aõ loe an armij ro kwalok yokwe eo emol ñõn dron. Yokwe in elap an alikar ilo kwelok ro relap an Dri Kennan ro an Jeova. Iar bwilõñ kin an armij ro mõke bõk kwonair im kapoje jikin kwelok kein bwe en emõn ñõn ro jet.

WÃWEN AÕ KAR BÕK TOKJEN: Kin jibõñ eo jen Jeova, ijela kiõ drebiji aõ illu. Ij kile bwe kiõ ejoko aõ kibbon im utiej buru.

Ij kwalok mol bwe eor ien ko im iar oñkake mour eo aõ mokta, bõtab ejoko kiõ. Kiõ, emwij aõ lo unin jej mour. Ij mõnõnõ bwe ij katak ñõn kwalok aõ itoklimo kin ro jet im wãwen mour ko air.

“Iar lo lõñliñ ilo aõ jibõñ ro jet.”—GEOFFREY NOBLE

RIDTÕN: 59

AILIÑ: AMERIKA

MOUR EO AN KAR MOKTA: DRI JUMAE KABUÑ IM KIEN KO

MOUR EO AÕ KAR MOKTA: Iar drik im ridtolok ilo Ipswich, Massachusetts, juõn bukwon ejjab lukkun mweie im ej ber iturin lojit. Ke iar ridto, iar mõke kãlet ñõn aõ jokwe ijoko ejelok armij ie ilo Vermont. Ekkar ñõn wãwen mour eo an dri Amerika, mour eo amro lio jera ekanuij jerata. Ear ejelok jarom in mweo imõmro, im kimro ar kõmãnãn loan mweo im kõmati mõña ko kijim kin kane ko kimro ar ainitok jen ibulõn wijki ko. Ear or juõn amro imõn kapojõk inabõj im ear ejelok dren enañin aolep ien. Kimro ar jab lore wãwen mour  ko remõn an armij ro jet ilo tõre eo, im kimro ar kalikar men in ilo baotokimro. Juõn ien, ear menin aõ kimjãje kin aõ kar jab kumi kolan bõra iomin jiljino aliñ.

Ilo tõre eo, Amerika ear tõrinaek ailiñ in Vietnam. Men in ear jelet wãwen aõ watõk ro reutiej. Iar lo jerbal ko renana ilo kien im kabuñ ko. Iar lemnok bwe kabuñ im kien ko reban namejelan abañ kein, im ej kwonan kajjojo armij ñõn kãlet ta ko remõn ak renana. Kin men in, iar lemnok bwe ejjab juõn men ebwir elañe inaj kwot ñõn kabwe aikwij ko aõ.

WÃWEN AN KAR BAIBEL EO UKÕT MOUR EO AÕ: Kimro ledrik eo jera ar jino riiti Baibel eo, bõtab kimro ar jab melele kake. Iar bõk uno ko rekajur, bõtab iar kajeoñ bwijrõk jen men kein. Ledrik eo jera ear kõnan mare im jino juõn baamle. Ilo ien in, juõn ian Dri Kennan ro an Jeova ear itok ñõn mweo imõmro, im kõra in ear jino an katak Baibel ibemro.

Ejjabto iar maroñ bwijrõk jen mõnit ko aõ rejjab emõn, bõtab elap an kar bin bwe in ukot lemnok eo aõ kin kien ak kabuñ. Iar jumae jabrewõt men ko armij rej ba. Ilo jinoin iar mour ñõn ña mõke, inem ear juõn men ebin ñõn aõ lore kien ko an ro jet.

Iar tõmak bwe eor juõn Dri Kõmõnmõn, bõtab ejelok men en iar jela kin e. Bõtab, ke iar katak Baibel eo, iar maroñ jela kin karkar ko karkarin Jeova Anij. Iar maroñ kile ta eo ear kõnan bwe in kõmõne. Kien ko an rar lukkun alikar. Iar bareinwõt katak bwe eor juõn an Anij karõk ñõn ukot lõl in bwe en juõn paredais. (2 Piter 3:​13) Men kein remol iar katak kaki rar kõmõn bwe in kõnan ukot mour eo aõ bwe in maroñ korijer ñõn e.

Iar lukkun bwilõñ kin an kar Dri Kennan ro an Jeova jab bõk kwonair ilo tõrinae. Ejelok bar juõn kabuñ ibelakin lõl im ijela kake me elap an lore kien ko ilo Baibel eo.

Iar jela bwe elañe ikõnan korijer ñõn Jeova, ij aikwij karreoik baotokiõ. Ilo jinoin, iar jab kõnan lore wãwen an Dri Kennan ro an Jeova aikwij kõnõk nuknuk ko rekarbõb. Ear ejelok aõ ak an ro mõta jõõt, jeraujij, ak juj ko remõn im rekkar. Im ear bareinwõt ejelok aõ necktie! Bõtab, iar mwijit kolan bõra im kakõmõnmõnlok baotokiõ. Meñe eindrein, ij kememej ien eo jinointata ke iar etal im kwalok nan jen im ñõn im. Iar lo ña mõke ilo juõn kilaj. Im iar kajitõk iba mõke, ‘Ta in iar kõmõne ñõn ña mõke?’ Elikin jidrik ien, iar jino iminene kin wãwen baotokiõ.

WÃWEN AÕ KAR BÕK TOKJEN: Iar mareik lio jera, im kimro ej mõnõnõ ilo mour in mare eo amro ñõn ranin. Kiõ eor jilu nejimro im kimro ear maroñ katakin ir ñõn yokwe Jeova im korijer ñõn e. Iar bareinwõt maroñ bõk kwonaõ ñõn jibõñ ro jet katak kin men ko remol iar katak kaki jen Baibel eo im rar jibõñ iõ ñõn ukot mour eo aõ.

Ikin kar utiej buruõ kin aõ jab kea kin ta ko armij ro rej lemnok kaki. Kiõ ij lo lõñliñ kin aõ jibõñ ro jet im lo an ro jet kea kin ña.

[Kamelele in juõn pija ilo peij 15]

“Iar etetal iomin elõñ mail ko ñõn kabuk marijuana”

[Kamelele in juõn pija ilo peij 17]

“Men ko iar katak jen Baibel rar ukot wãwen aõ lemnok kin mour”

[Kamelele in juõn pija ilo peij 18]

“Iar jab kõnan lore wãwen an Dri Kennan ro an Jeova aikwij kõnõk nuknuk ko rekarbõb”