1, 2. (1) Ta apañ ko baam̦le ko rej iiooni? (2) Ta kajjitõk ko remaroñ l̦õmn̦ak kaki? (3) Ewi wãween an rũtto ro kab ro nejier maroñ pojak ñe rej iioon apañ ko?

 ÑE JEJ lo an al̦ap ro jined im jemãd jab maroñ lale er make ãinwõt kar m̦okta kõn aer rũttol̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k, men in el̦ap an kabũrom̦õj kõj. Bõlen kwõj roñ bwe jinem̦ ak jem̦am̦ ear okjak im bwilo̦k di ko katin. Ak bõlen kiiõ ejino emmãlele im ej itoitak im make jebwãbwe, ak bwe ewõr an nañinmej. Bõtab, el̦ap an bar pen ñan rũtto ro jined im jemãd ñe rej jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k im nañinmej im iioon wãween ko jet reppen, el̦aptata ñe men kein rej kõm̦m̦an bwe en pen aer maroñ lale er make. (Job 14:1, UBS) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ rũtto ro jined im jemãd? Ta wãween ko rem̦m̦an jemaroñ kõm̦m̦ani ñan lale er?

² Juon katak me ej ikijjeen lale rũtto ro ej ba bwe emaroñ pen ñan kõnono kõn apañ ko rej wal̦o̦k im jelõt rũtto rein. Bõtab, katak in ej bar kwal̦o̦k bwe ñe baam̦le ko rej pepel̦o̦k im̦aan kõn wãween ko rem̦m̦an ñan lale rũtto ro jineer im jemãer, renaaj pojak im jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane. Jej aikuj in keememej bwe jenaaj baj iioon apañ ko me rej wal̦o̦k im jelõt rũtto ro. Eñin unin el̦ap an aorõk ñan an juon baam̦le pepel̦o̦k im̦aan im pojak ñan men kein. Ewi wãween an juon baam̦le maroñ jerbal ippãn doon ñe rej aikuj pepe kake wãween kein reppen?

3. Ta eo baam̦le ko rej aikuj in kõm̦m̦ane ñe ro jineer im jemãer rej aikuj jipañ? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ Enaaj wõr juon iien ro jined im jemãd rejjab maroñ lale er make im renaaj aikuji jipañ ko ad. (Riit Ekklisiastis 12:1-7, UBS.) Kõn men in, rũtto ro im ro nejier rej aikuj pepe ippãn doon kõn ta wãween ko rem̦m̦an ñan lale er im ñe ebwe joñan jããn ko ippãer ñan kõm̦m̦ani men kein. Em̦m̦an ñe rej kweilo̦k ippãn doon ãinwõt juon baam̦le ñan lale ta ko rũtto rein rej aikuji, ewi wãween renaaj lale aikuj kein aer, im wãween an aolep maroñ bõk kun̦aaer ñan jipañ. Ilo iien in, aolep rej aikuj in lukkuun mel̦el̦e kõn apañ ko im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer. Remaroñ kajjitõk, ‘Rũtto rein jinõ im jema remaroñ ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im makel̦o̦k iaaer ilo m̦weo im̦weer?’ * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Baam̦le eo en kõnono kõn ta ko kajjojo iaaer remaroñ kõm̦m̦ani ñan lale rũtto ro. (Jabõn Kõnnaan 24:6) Jet remaroñ jipañ rũtto rein ilo aer lale er jãn raan ñan raan, im ro jet remaroñ kõl̦l̦ã on̦ean aer taktõ im men ko ãierl̦o̦k wõt. Aolep ilo baam̦le eo rej aikuj in jel̦ã ta eddo ko aer ñan rũtto rein jineer im jemãer. Bõtab, tokãlik bõlen baam̦le eo emaroñ pepe in ukote eddo ko an kajjojo ilo baam̦le eo. Ilo wãween in, aolep rej jipañ doon ñan lale aolep aikuj ko an rũtto ro.

4. Ia eo baam̦le ko remaroñ pukot jipañ jãne ñe rej lale rũtto ro jineer im jemãer?

⁴ Ñe kwõj jino lale rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦, bõk am̦ iien ñan jel̦ã im mel̦el̦e kõn aer rũttol̦o̦k im nañinmej. Ñe ãjmour eo aer ej nanal̦o̦k wõt, em̦m̦an bwe kwõn jel̦ã kadede kõn ta eo enaaj wal̦o̦k. (Jabõn Kõnnaan 1:5) Lale ilo jikin eo kwõj pãd ie ñe ewõr jipañ ko kien eo ej lel̦o̦k ñan ro rerũtto. Bareinwõt, lale ta jipañ ko ilo bukwõn eo am̦ bwe en pidodol̦o̦k am̦ lale rũtto rein jinem̦ im jem̦am̦. Ilo am̦ l̦õmn̦ak kõn apañ im nañinmej ko an rũtto rein, bõlen kwõmaroñ bũrom̦õj, inepata, im ñak ta eo kwõn kõm̦m̦ane. Ñe kwõj iiooni wãween kein, em̦m̦an kwõn kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko am̦ ñan juon m̦õttam̦ eo kwõj epaake im lõke. El̦aptata, kwõn kwal̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ilo am̦ kepaake ilo jar. Enaaj jipañ eok bwe kwõn lo aenõm̦m̦an ilo am̦ lale rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦.​—Sam 55:22; Jabõn Kõnnaan 24:10, UBS; Pilippai 4:6, 7.

5. Etke em̦m̦an ñan jel̦ãl̦o̦k im̦aan kõn ta wãween ko rem̦m̦an ñan lale rũtto ro jined im jemãd?

⁵ Em̦m̦an ñe rũtto ro im ro nejier rej jel̦ãl̦o̦k im̦aan kõn ta wãween ko rem̦m̦an ñan lale er. Ñan waanjoñak, remaroñ lale ñe em̦m̦an bwe rũtto ro ren etal im jokwe ippãn juon iaan ro nejier. Ak remaroñ lale ñe em̦m̦anl̦o̦k bwe ren jokwe ilo jikin lale lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro, ak ñan lale er ilo wãween ko jet. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, baam̦le eo renaaj pojak ñan “inepata im eñtaan” ko me remaroñ wal̦o̦k. (Sam 90:10, UBS) Bõtab, el̦aññe baam̦le eo ejjab pepel̦o̦k im̦aan kõn men kein, kiiõ ñe ewal̦o̦k jorrããn ak juon apañ, renaaj aikuj kõm̦m̦ani pepe ko ilo juon iien ejidimkij. Juon eo el̦ap an jel̦ã kõn men in ear ba bwe iien eo el̦ap an nana ñan kõm̦m̦ani pepe ko kõn wãween ad naaj lale rũtto ro jined im jemãd ej ilo iien eo ñe rej iioone juon apañ. Ñe ãindein, baam̦le ko renaaj lukkuun inepata im emaroñ pen an naaj aolep errã ippãn doon kõn pepe ko rej kõm̦m̦ani. Bõtab, el̦aññe baam̦le eo ej pepel̦o̦k im̦aan kõn ta eo renaaj kõm̦m̦ane, enaaj pidodol̦o̦k ñan er ñe ewal̦o̦k apañ ko ilo jidimkij.​—Jabõn Kõnnaan 20:18.

6. Etke aorõk ñan kõnono kõn ia eo rũtto ro jined im jemãd renaaj jokwe ie im ewi wãween ad naaj lale aikuj ko aer?

⁶ Emaroñ pen ñan kõnono ippãn rũtto ro jined im jemãd kõn ad naaj ukote lowaan m̦weo im̦weer, ak bwe juon iien renaaj aikuj em̦m̦akũt ñan bar juon jikin bwe en pidodo ñan er ñe relukkuun m̦õjn̦o̦. Bõtab, elõñ rej ba bwe ke rar kõnono kadede ippãn rũtto ro jineer im jemãer kõn men kein, men in ear lukkuun jipañ er tokãlik. Etke? Kõnke epidodol̦o̦k ñan kõnono kõn apañ ko an rũtto ro, im ñan lukkuun roñjake doon, im plan kadede kõn ta ko renaaj kõm̦m̦ani m̦okta jãn an wal̦o̦k apañ ko me renaaj  jelõt rũtto ro. Bareinwõt, ilo iien in ejjel̦o̦k apañ im inepata rej wal̦o̦k im epidodo ñan an ro uwaan baam̦le eo kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan doon. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, rej lo aer yokwe im epaake doon. Rũtto ro jined im jemãd remaroñ kõn̦aan jokwe ilo juon jikin me rej makel̦o̦k iaaer m̦ae iien eo renaaj aikuji jipañ ko ad. Ñe rũtto ro renaaj kwal̦o̦k ñan ro nejier kõn ia eo rekõn̦aan jokwe ie im wãween ta ko em̦m̦an ippãer ñan lale er, men in enaaj lukkuun jipañ baam̦le eo ñe renaaj kõm̦m̦ani pepe ko ñan lale er.

7, 8. Ta ko baam̦le ko rej aikuj in kõnono kaki im etke?

⁷ Kom̦ rũtto ro, ñe baam̦le eo ami ej kõnono ippãn doon, em̦m̦an kom̦win kwal̦o̦k ñan er kõn ta ko kom̦ kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. Bareinwõt, kwal̦o̦k joñan jããn ko am̦ me kokõn̦aan naaj kõjerbale im ta wãween ko rem̦m̦an ippam̦ ñan aer lale eok ñe kwõj rũtto im m̦õjn̦o̦. Innem, juon iien ñe kwõjjab maroñ kõm̦m̦an pepe ko am̦ make, ro nejũm̦ renaaj kõm̦m̦an pepe ko me kwõnaaj kar kõn̦aan. Renaaj kõn̦aan rejetake pepe ko am̦ im renaaj kõm̦m̦an jabdewõt men remaroñ bwe en jejjet men ko kokõn̦aan. (Epesõs 6:2-4) Ñan waanjoñak, kwõj kõn̦aan ke bwe juon iaan ro nejũm̦ en bõk kwe bwe kwõn jokwe ippãn baam̦le eo an? Ak eoktak ke men eo kwõj kõn̦aan? Kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko am̦ im ta ko rem̦m̦an ippam̦ ñan baam̦le eo kõnke emaroñ oktak pepe ak l̦õmn̦ak ko aer jãn kwe. Eaorõk bwe kwõn kõm̦m̦ane men in kõnke enaaj bõk iien ñan an aolep errã ippãn doon im l̦oore kõn̦aan eo am̦.

⁸ Aolep remaroñ bõbrae an wal̦o̦k apañ im inepata ko el̦aññe rej pepel̦o̦k im̦aan im kõnono ippãn doon. (Jabõn Kõnnaan 15:22) Kõnono ippãn baam̦le eo am̦ kõn kilen taktõ ko im ta eo me em̦m̦an ippam̦. Ñe kwõj kõnono ippãn ro nejũm̦ kõn men kein, em̦m̦an bwe kwõn kwal̦o̦k mel̦el̦e ko ilo peba in bõtõktõk eo am̦. Kajjojo armej ewõr aer jim̦we im maroñ ñan jel̦ã kõn kilen kõm̦adm̦õd ko ñe rej taktõ, im ewõr aer maroñ ñan kããlõt kilen taktõ ta eo em̦m̦an ippãer. Ilo peba in bõtõktõk eo, ej kwal̦o̦k kõn ta ko juon armej ear kããlõt ikijjeen kilen taktõ. Bareinwõt, ilo peba in ej kwal̦o̦k wõn eo em̦õj am̦ kããlõte im el̦ap am̦ lõke bwe en kõm̦m̦ani pepe ko ñan kwe ñe kwõj coma ak jaje kõnnaan. Rũtto ro, ro rej lale er, im ro me rar kããlõt er ñan kõm̦m̦an pepe ñan er ej aikuj in wõr aer copy in peba in bwe ren m̦aanjãppopo. Jet rũtto ro rej kakon̦ peba in ippãn peba in kallim̦ur ko aer im peba ko jet reaorõk.

9, 10. Ñããt eo rũtto ro renaaj aikuji el̦apl̦o̦k jipañ jãn ro nejier?

⁹ Enañin aolep iien, baam̦le ko rekõn̦aan wõt bwe rũtto ro ren wõnm̦aanl̦o̦k ilo aer jel̦ã make lale er el̦aññe rũtto rein ej bwe wõt aer kajoor ñan kõm̦m̦ane men in. El̦aññe rũtto ro remaroñ make kõmat, karreo, idaaki uno ko limeer, im ej em̦m̦an wõt aer keememej, eokwe ajri ro nejier rejjab aikuj in bõk eddon aolep men ko ilo mour ko aer. Bõtab, emaroñ wal̦o̦k juon iien ñe rũtto ro jined im jemãd enaaj pen aer etetal, rejjab maroñ kaikujkuj ñan er make, ak remmãlele. Eokwe, ilo iien in ro nejin rũtto rein renaaj aikuj in lale er.

¹⁰ Rũtto ro remaroñ inepata im bũrom̦õj. Ilo aer rũttol̦o̦k remaroñ jarroñroñ, pilo, emmãlele, ak bõlen rejaje kilen dãpij aer kõn̦aan kõppojak.  Ñe ej wal̦o̦k jet iaan wãween kein ñan rũtto ro, baam̦le eo emaroñ pukot jipañ jãn taktõ ro. Em̦m̦an bwe ren m̦õkaj in lol̦o̦k taktõ ro ñe ewal̦o̦k men kein. Bõlen ajri ro remaroñ call im kõm̦m̦an an rũtto ro appointment ippãn taktõ eo. Ak remaroñ loloorjaki aikuj ko jet ñan rũtto ro. Im el̦aññe rekõn̦aan jel̦ã kõn ta wãween ko rem̦m̦antata ñan kõm̦adm̦õde nañinmej eo an jineer im jemãer, remaroñ kõnnaan ippãn taktõ ro, kanne peba in taktõ ko, im bõkl̦o̦k er ñan iien taktõ ko aer, ak kõm̦m̦ani men ko ãierl̦o̦k wõt.​—Jabõn Kõnnaan 3:27.

11. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en pidodol̦o̦k ñan rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦ kõn oktak ko rej wal̦o̦k ñan er?

¹¹ El̦aññe ejjel̦o̦k kilen kõm̦adm̦õd nañinmej ak apañ ko an rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦, eokwe bõlen kwõnaaj aikuj ukot lowaan m̦weo im̦weer bwe en pidodo ñan er. Ak bõlen kwõnaaj aikuj pukot wãween ko jet ñan lale er. Ñe edik oktak ko kwõj kõm̦m̦ani, enaaj pidodol̦o̦k ñan rũtto ro. Bõtab, ñe kwõj pãd ettol̦o̦k jãn jinem̦ im jem̦am̦, juon jeim im jatũm̦ ilo tõmak ak juon eo ej jokwe iturin rũtto ro emaroñ lol̦o̦k er jãn iien ñan iien ñan lale ejet aer pãd. Innem, emaroñ kõnnaanek eok im kwal̦o̦k ejet aer pãd. Rej ke aikuj wõt jipañ kõn kõmat im karreo? Oktak ko ilo m̦weo im̦weer enaaj ke kõm̦m̦an bwe en pidodo aer m̦akũtkũt, tutu, ak men ko jet? Ak bõlen rũtto ro rej aikuji juon ñan pãddo lale l̦o̦k er ilo m̦weo im̦weer. Bõtab, ñe ekauwõtata aer makel̦o̦k iaaer, renaaj aikuji juon bwe en jipañ im lale er aolep iien. Jekdo̦o̦n ta wãween ko rũtto ro rej iiooni, kwõj aikuj in pukot jipañ jãn kien ilo jikin eo rej pãd ie.​—Riit Jabõn Kõnnaan 4:26. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

12, 13. Ta ko jet rar kõm̦m̦ani ñan kautiej im lale aikuj ko an rũtto ro jineer im jemãer me ettol̦o̦k ijo jikier jãn er?

¹² Kõj aolep jekõn̦aan bwe en em̦m̦an kõjeãn jined im jemãd kõnke jej yokwe er. Ñe jejel̦ã bwe em̦m̦an aer pãd, men in ej jol̦o̦k ad inepata. Bõtab, elõñ ro nejin rũtto ro rej jokwe ijoko ettol̦o̦k jãn er. Jet iaaer rej lol̦o̦k rũtto rein ilo iien kakkije ko aer jãn jerbal bwe ren jipañ er im kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo me rũtto ro rejjab maroñ kõm̦m̦ani. Ro nejin rũtto ro remaroñ kwal̦o̦k bwe rej yokwe al̦ap ro jineer im jemãer ilo aer call er aolep raan ak jãn iien ñan iien, jeje lõta ñan er, ak email e er.​—Jabõn Kõnnaan 23:24, 25.

¹³ Meñe kwõj jokwe ettol̦o̦k jãn rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦, ak kwõnaaj aikuj pepe kõn ta wãween eo em̦m̦an ñan lale aikuj ko an jinem̦ im jem̦am̦ aolep raan. Ñe kwõjjab jokwe iturin rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦ im rej Ri Kõnnaan ro an Jeova, kwõmaroñ kõnnaan ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej pãd ie im kajjitõk jipañ ippãer. El̦aptata, kwõn jar ñan Jeova kõn rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦. (Riit Jabõn Kõnnaan 11:14.) Jekdo̦o̦n ñe rũtto ro jinem̦ im jem̦am̦ rejjab Ri Kõnnaan ro an Jeova, ak kwõj aikuj lale er kõnke Baibõl̦ ej ba kwõn “kautiej jem̦am̦ im jinem̦.” (Exodus 20:12; Jabõn Kõnnaan 23:22) Em̦ool bwe ejjab aolep baam̦le renaaj kõm̦m̦ane juon wõt pepe. Jet renaaj pepe bwe rũtto ro jineer im jemãer ren jokwe ippãer ak pãd epaake er. Bõtab, jet iien emaroñ jab ãindein. Jet rũtto ro remaroñ jab kõn̦aan jokwe ippãn ro nejier im baam̦le ko aer. Bõlen rekõn̦aan makel̦o̦k iaaer kõnke rejjab kõn̦aan kapañ ro nejier. Jet baam̦le ko ewõr aer maroñ ñan kõl̦l̦ã on̦ean an juon lale er im emaroñ em̦m̦an ippãn rũtto ro jineer im jemãer.​—Ekklisiastis 7:12.

14. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan eo me ekkã wõt an lale rũtto ro jinen im jemãn?

¹⁴ Elõñ baam̦le ko ekkã aer kõm̦m̦an bwe eo ej jokwe epaaketata rũtto ro en lale enañin aolep aikuj ko an rũtto rein. Bõtab, in me ej lale aikuj ko an rũtto ro jinen im jemãn ej aikuj in bar lale im kajejjet aikuj ko an baam̦le eo an make. Kajjojo armej ewõr joñan maroñ ko aer im ejjab aolep ewõr aer iien. Bareinwõt, emaroñ wõr jet oktak ko ilo mour eo an eo ej lale rũtto ro. Kõn men in, aolepen baam̦le eo ej aikuj bar lale im pepe kõn wãween eo em̦m̦an ñan lale rũtto ro. Remaroñ  etale im l̦õmn̦ak kake kajjitõk kein: In me ekkã wõt an lale rũtto ro jineer im jemãer, el̦apl̦o̦k ke eddo ko ej ineeki? Ro jet ilo baam̦le eo remaroñ ke kal̦apl̦o̦k aer jipañ ilo wãween ko jet? Aolep remaroñ ke ko̦o̦taik doon im lale rũtto ro?

15. Ta eo emaroñ jipañ eo ej lale rũtto ro bwe en jab l̦ap jãn joñan an m̦õk?

¹⁵ Ñe rũtto ro rej aikuj jipañ aolep iien, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe eo ej lale er en l̦ap jãn joñan an m̦õk. (Ekklisiastis 4:6) El̦ap an ro nejin rũtto ro yokwe jineer im jemãer im rekõn̦aan kate er joñan wõt aer maroñ ñan jipañ im lale er, ak jet iien men in emaroñ lukkuun kam̦m̦õkm̦õk ñan er. Ro me rej lale rũtto ro jineer im jemãer rej aikuj in kile bwe ewõr joñan aer maroñ im remaroñ aikuj kajjitõk jipañ ippãn ro jet. Ñe ewõr ro me jãn iien ñan iien rej jipañe eo ej lale rũtto ro, enaaj pidodol̦o̦k ñan an wõnm̦aanl̦o̦k im lale er.

16, 17. (1) Ta eñjake ko remaroñ wal̦o̦k ñan ro rej lale rũtto ro jineer im jemãer? (2) Ta eo enaaj jipañ er ñan mel̦el̦e etke rej bõk eñjake rot kein im bwe ren jab inepata? (Bar lale bo̦o̦k eo ilõñ “Juon Eo Em̦õn̦õn̦õ in Lale Rũtto ro Jinen im Jemãn.”)

¹⁶ El̦ap ad bũrom̦õj im inepata ñe jej lo an jined im jemãd eñtaan ilo aer rũttol̦o̦k. Jet iien, ro me rej lale rũtto ro rej bũrom̦õj, inepata, em̦m̦õkm̦õk, nana aer mour, illu im ba bwe ren kar jab lale er. Ilo aer lale rũtto ro, ewõr iien rũtto ro remaroñ ba jet naan ko reddo ak remaroñ jab kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol. Ñe men in ej wal̦o̦k, kate eok ñan jab illu im inepata ippãer. Juon iaan ro me ejel̦ã kõn ãjmour ej ba ñe jej illu, jej aikuj etale kõj make im kile bwe jej illu im inepata. Bõtab, jen jab lukkuun ebbeer im nana ad mour kõn ad bõk eñjake kein. Kõn men in, kwõn kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan eo pãleem, ro ilo baam̦le eo am̦, ak ñan juon m̦õttam̦ me el̦ap am̦ lõke. Ilo am̦ kõnnaan ippãer, men in emaroñ jipañ eok bwe kwõn mel̦el̦e etke kwõj bõk eñjake rot in im remaroñ jipañ eok bwe kwõn jab inepata.

¹⁷ Bõlen juon iien emaroñ ejjel̦o̦k ad maroñ ñan wõnm̦aanl̦o̦k im lale rũtto ro jined im jemãd ilo m̦weo im̦õd. Ilo jet aelõñ, baam̦le eo emaroñ pepe bwe rũtto ro jineer im jemãer ren pãd ilo jikin ko me rej lale rũtto ro. Enañin aolep raan juon jeid im jatid kõrã ear lol̦o̦k jinen ilo m̦õn rũtto ro. Kõrã in ear ba: “Kõn amim kar jab maroñ lale jinemim 24 awa ilo kajjojo raan, kõmar pepe in bõkl̦o̦k e ñan m̦õn rũtto ro. Bõtab, men in ear jab juon pepe epidodo ñan kõm. Bõtab, eñin kar wãween eo wõt em̦m̦antata ñan lale e ilo jet allõñ ko m̦okta jãn an kar jako, im ear em̦m̦an ippãn jinem pepe in.”

18. Jenaaj ta ñe jej lale rũtto ro jined im jemãd?

¹⁸ Eddo eo ñan lale rũtto ro jined im jemãd emaroñ l̦ap an pen im kam̦m̦õkm̦õk. Ñe jej pepe ippãn doon kõn wãween ad lale rũtto ro jined im jemãd, ejjab aolep iien jenaaj errã ippãn doon. Bõtab, el̦aññe jej pepel̦o̦k im̦aan, karejar ippãn baam̦le eo ad, kõnono im roñjake l̦õmn̦ak ko an doon, im el̦aptata jar ñan Jeova, jenaaj maroñ kajejjet eddo eo ad ñan kautiej im lale rũtto ro jined im jemãd. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj m̦õn̦õn̦õ bwe jaar lale er. (Riit 1 Korint 13:4-8.) El̦aptata, jenaaj aenõm̦m̦an im Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj.​—Pilippai 4:7.