Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KAJJIOÑE TÕMAK EO AER | INOK

“Ear Kabuñbũruon Anij”

“Ear Kabuñbũruon Anij”

INOK ear mour ium̦win elõñ iiõ. Elukkuun kabwilõñlõñ bwe ear mour ium̦win 365 iiõ. Mel̦el̦ein bwe emãn alen an l̦apl̦o̦k joñan aetokin an kar mour jãn armej ro ilo raan kein! Bõtab meñe ear aetok an mour ak ear jab lukkuun l̦al̦l̦ap ak bwijwol̦ã. Ilo kar tõre ko aer, elõñl̦o̦k jãn 5 to̦ujin iiõ ko remootl̦o̦k, ear lukkuun aetok an armej ro mour jãn armej ro ilo raan kein. Adam, em̦m̦aan eo m̦oktata, ear 600 jim̦a an iiõ ke Inok ear l̦otak, bõtab ãlikin kar iien in ear mour m̦aanl̦o̦k ium̦win bar 300 iiõ! Jet iaan ro nejin im jibwin Adam ekar aetokl̦o̦k aer mour jãn e. Kõn men in, ke Inok ear 365 an iiõ, ear jab juon l̦al̦l̦ap ak ear juon em̦m̦aan eo ekajoor wõt im emaroñ kar mour m̦aanl̦o̦k ium̦win bar elõñ bukwi iiõ. Ijoke, Inok ear jab mour m̦aanl̦o̦k.

Inok emaroñ kar pãd ilo kauwõtata. Pijaikl̦o̦k m̦õk an ko ñan juon jikin bwe en kũttiliek im an keememej wõt turin mejãn armej ro ãlikin an kar kwal̦o̦k ñan er kõn ennaan eo jãn Anij. Rar lukkuun illu im l̦ap aer kõjdate. Rar dike ennaan eo ear kwal̦o̦ke, im rar bar dike Anij eo ear jilkinl̦o̦k e. Meñe ejjel̦o̦k an armej rein maroñ ñan tarin̦aeik Anij eo an Inok, Jeova, bõtab ewõr aer kar maroñ ñan m̦an Inok! Bõlen ilo iien in, Inok ear l̦õmn̦ak el̦aññe enaaj bar loe baam̦le eo an. Emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn kõrã eo ippãn, ledik ro nejin kab l̦adik eo nejin etan Mitusela, im l̦adik eo jibwin etan Lemek. (Jenesis 5:21-23, 25) Emaroñ kar l̦õmn̦ak ippãn make el̦aññe iien eo in enaaj mej.

Ejjab l̦ap an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn Inok. Jilu wõt alen an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn e, im eoon ko rej kwal̦o̦k kake e rejjab aetok. (Jenesis 5:21-24; Hibru 11:5; Jud 14, 15) Bõtab, kõmel̦el̦e ko ilo eoon kein rebwe ñan aer jipañ kõj ñan kile bwe Inok ear juon eo ear kajoor tõmak eo an. Kwõj ke juon eo ewõr an baam̦le im kwõj kabwe aikuj ko aer? Ak enañin ke wõr juon iien ear jab pidodo ñan am̦ jutak wõt pen kõn men eo kwõjel̦ã bwe ejim̦we? El̦aññe aet, enaaj l̦ap am̦ katak jãn tõmak eo an Inok.

“INOK EAR ETETAL IPPÃN ANIJ”

Armej ro rar lukkuun nana ilo tõre eo an Inok. Epepen eo aer kar epepen eo kein kajiljilimjuon lal̦tak jãn Adam. Tõre kein aer rar epaakel̦o̦k tõre eo ke Adam im Iv rekar weeppãn. Eñin unin an kar lukkuun aetok aer mour. Bõtab armej rein rar kõm̦m̦ani men ko renana im ear jab em̦m̦an jem̦jerã eo aer ippãn Anij. Ear l̦ap aer lãj im kowadoñ. Men in ear jino wal̦o̦k ilo epepen eo kein karuo ke Kein ear m̦an l̦adik eo jatin, Ebel, ñan mej. Bareinwõt, ear wõr juon jãn bwijjin Kein me ear l̦apl̦o̦k an nana im lãj jãn Kein im ear utiej bũruon kake men in! Ilo epepen eo kein kajilu, armej ro rar jino kõm̦m̦ane bar juon men enana. Rar jino kũr ñan etan Jeova, bõtab wãween aer kar kõm̦m̦ane men in ear jab ekkar ñan wãween kabuñ eo Jeova ej buñbũruon kake. Rar kõjerbal ãt eo eokkwõjarjar etan Anij ilo juon wãween ejjab jim̦we im ejjab kwal̦o̦k aer kautiej e.​—Jenesis 4:8, 23-26.

Ejjel̦o̦k pere bwe elõñ rar bõk kun̦aaer ilo wãween kabuñ in me Anij ear jab buñbũruon kake ilo tõre eo an Inok. Ilo an kar Inok dik im rũttol̦o̦k, ear aikuj pepe kõn juon men. Enaaj ke l̦oore armej ro ilo tõre eo an? Ke ta, enaaj ke pukot Anij eo em̦ool, Jeova, eo ear kõm̦anm̦an lañ im lal̦? Men ko Inok ear jel̦ã kaki kõn Ebel remaroñ kar lukkuun kõm̦akũt bũruon. Ebel ear mej kõnke ear kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo Ear buñbũruon kake. Inok ear peek bwe enaaj bar kõm̦m̦ane men in. Bokin Jenesis 5:22 ej ba bwe ear “etetal ippãn Anij.” Naan kein rej kaalikkar bwe Inok ear pokake Anij meñe ear mour ilo juon jukjukun pãd me ear lukkuun nana armej ro ie. E eo m̦oktata Baibõl̦ ej ba bwe ear etetal ippãn Anij.

Ilo ejja eoon in wõt, ej ba bwe Inok ear etetal ippãn Jeova ãlikin an kar l̦otak l̦adik eo nejin etan Mitusela. Men in ej kaalikkar bwe emaroñ kar 65 an Inok iiõ ke ear wõr an baam̦le. Ear wõr juon pãleen me Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k etan. Ear bar wõr nejin ‘em̦m̦aan im kõrã’ me Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k jete oraer. El̦aññe juon em̦m̦aan ej etetal ippãn Anij im ewõr an baam̦le, enaaj aikuj kate ñan lale im kabwe aikuj ko aer ilo wãween eo Anij ekõn̦aan. Inok ear mel̦el̦e bwe Jeova ear kõn̦aan bwe en tiljek wõt ñan kõrã eo ippãn. (Jenesis 2:24) Im ejjel̦o̦k pere bwe ear kate joñan wõt an maroñ ñan katakin ro nejin kõn Jeova Anij. Kõn men in, ta tokjãn ko rar wal̦o̦k?

Elukkuun dik mel̦el̦e ko Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki kõn men in. Ejjab kwal̦o̦k kõn tõmak eo an kar Mitusela, eo im ear aetoktata an mour im ear jako ilo iiõ eo ear wal̦o̦k Ibwijleplep eo. Ijoke, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear wõr juon nejin Mitusela l̦addik etan Lemek. Inok ear mour wõt ke ear wal̦o̦k Lemek, l̦adik eo jibwin, im ãlikin iien in ear wõnm̦aanl̦o̦k im mour ium̦win bar 100 jim̦a iiõ. Ke Lemek ear rũttol̦o̦k, ear alikkar an kar kajoor tõmak eo an. Jeova ear kõm̦akũti bwe en kwal̦o̦k juon kanaan kõn Noa, l̦adik eo nejin, im kanaan in ear jejjet kũtien ãlikin an kar wal̦o̦k Ibwijleplep eo. Noa ear ãinwõt Inok, l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan jemãn. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear bar etetal ippãn Anij. Noa ear jab iioone Inok. Bõtab, elõñ rar jel̦ã kõn joñak eo an em̦m̦an. Bõlen Noa emaroñ kar roñ kõn bwebwenatoun Inok jãn jemãn, ak bõlen jãn Mitusela, l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan. Ak bõlen emaroñ kar roñ jãn l̦al̦l̦ap eo jemãn Inok etan Jered, eo im ear jako ke Noa ear 366 an iiõ.​—Jenesis 5:25-29; 6:9; 9:1.

Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn oktak eo ikõtaan Inok im Adam. Meñe Adam ear weeppãn, ak ear jum̦ae Jeova im kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k elõñ men ko rekabũrom̦õjm̦õj. Kõn men in, ear likũt juon joñak ejjab em̦m̦an ñan ro nejin. Bõtab meñe Inok ear jab weeppãn, ak ear etetal ippãn Anij im likũt juon joñak em̦m̦an kõn tõmak ñan ro nejin. Adam ear mej ke Inok ear 308 an iiõ. Kõnke ear l̦ap an l̦õmn̦ak wõt kõn e make, armej ro rar ke bũrom̦õj kake ke ear mej? Jejjab jel̦ã. Bõtab jejel̦ã bwe Inok ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an “etetal ippãn Anij.”​—Jenesis 5:24.

El̦aññe kwõj juon eo ej lale im kabwe aikuj ko an baam̦le eo am̦, ta eo kwõmaroñ katak jãn tõmak eo an Inok? Meñe eaorõk ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo am̦, ak ejjel̦o̦k bar juon men eaorõkl̦o̦k jãn men ko renaaj kõkajoor jem̦jerã eo aer ippãn Anij. (1 Timote 5:8) Kwõmaroñ jipañ baam̦le eo am̦ ñan kõm̦m̦ane men in, ejjab ilo naan ko am̦ wõt ak bareinwõt ilo kõm̦m̦an ko am̦. El̦aññe kwõj kããlõt ñan etetal ippãn Anij ãinwõt kar Inok ilo am̦ kõtl̦o̦k bwe naanin kakapilõklõk ko an Anij ren tõl mour n̦e am̦, kwe bareinwõt kwõnaaj likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan an baam̦le eo am̦ anõke.

INOK EAR “RŨKAANIJ” KAKE ER

Inok emaroñ kar bũrom̦õj jidik kõnke e wõt ilo tõre eo an ear kajoor ilo tõmak. Bõtab Jeova, Anij eo an, ear ke loe an kate? Aet. Juon raan Jeova ear kõnono ippãn rũkarejar in an etiljek. Ear jiroñ Inok bwe en kwal̦o̦k kõn juon ennaan ñan armej ro ilo raan ko an. Ilo wãween in, ear kõjerbal Inok ãinwõt juon rũkanaan, im e kar rũkanaan eo m̦oktata me naan ko an rej wal̦o̦k ilo Baibõl̦. Jejel̦ã men in kõnke elõñ bukwi iiõ ko tokãlik kar kõm̦akũt Jud, l̦eo jatin Jijej, bwe en je kanaan eo Inok ear kwal̦o̦k kake. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Ta eo Inok ear kanaan kake? Ear ba: “Lo, Irooj ear itok ippãn joñoul to̦ujin ko An rekkwõjarjar, bwe En kõm̦m̦an ekajet ñan ro otemjej, im n̦aruon ro rinana otemjej, kõn aolep jerbal ko renana me rar kõm̦anm̦an ilo nana, im kõn men ko otemjej relãj me rijjerawiwi renana rar kõnono n̦ae E kaki.” (Jud 14, 15) Bõlen men eo m̦oktata kwõj kile ilo kanaan in an Inok ej bwe wãween an kwal̦o̦ke ear ãinwõt ñe em̦õj an kar Anij kajejjete. Elõñ iaan rũkanaan ro tokãlik rar bar kwal̦o̦k kanaan ko aer ilo wãween in. Innem ta eo men in ej kaalikkare? Ej kaalikkar bwe men eo ear kanaan kake enaaj jejjet. Joñan an kar jel̦ã bwe enaaj jejjet, ear kõnnaan kake ãinwõt ñe em̦õj an kar wal̦o̦k!​—Aiseia 46:10, UBS.

Inok ear peran ilo an kwal̦o̦k kõn ennaan eo an Anij ñan armej ro renana

Ta kar eñjake ak l̦õmn̦ak eo an Inok ke ear kwal̦o̦k kõn ennaan in ñan aolep ro im ear maroñ karoñ er kake? Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar kajju naanin kakkõl eo ear kwal̦o̦ke. Ear kõjerbal naan ko relukkuun kajju kõn armej ro ilo an kar ba bwe er rinana im bwe jerbal im kõm̦m̦an ko aer rar nana. Kanaan in Inok ear kwal̦o̦ke ear kaalikkar ñan aolep armej ro bwe jãn iien eo kar kadiwõj armej ro ruo m̦oktata jãn jikin kallib in Iden liktak, elukkuun l̦ap nana ko rar wal̦o̦k. Ear kakkõl er bwe Jeova enaaj itok ippãn elõñ to̦ujin enjel̦ ro an rekkwõjarjar ñan jol̦o̦k aolep men ko renana ekoba armej ro renana. Inok ear kwal̦o̦k an peran im karoñ ro jet kõn naanin kakkõl in jãn Anij, im ear kõm̦m̦ane men in meñe ear make iaan! Bõlen ke Lemek ear dik, ear bwilõñ ke ear loe an l̦al̦l̦ap in jim̦m̦aan lukkuun peran. Ejjel̦o̦k pere bwe jemel̦el̦e unin an kar bwilõñ kõn joñak in an.

Tõmak eo an Inok ej kõm̦akũt kõj ñan etale kõj make ñan lale el̦aññe jej bar bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Anij kõn jukjukun pãd in jej mour ie. Ennaan eo Inok ear peran im kwal̦o̦ke ej jerbal wõt ñan rainin. Ennaan in elukkuun jejjet ñan tõre in jej mour ie ãinwõt an kar jejjet ilo raan ko an Inok. Jeova ear kajejjet kanaan eo Inok ear kwal̦o̦ke ilo an kar bõktok Ibwijleplep eo ñan ko̦kkure rinana ro ilo raan ko an Noa. Bõtab men in ear wal̦o̦k ej juon waanjoñak kõn jorrããn eo el̦ap me epojak in wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan. (Matu 24:38, 39; 2 Piter 2:4-6) Anij im enjel̦ ro an rekkwõjarjar repojak in naaj ko̦kkure jukjukun pãd in enana. Innem, kõj kajjojo jej aikuj roñjake naanin kakkõl eo an kar Inok im bar kwal̦o̦ke ñan ro jet. Baam̦le ko ad im ro m̦õttad remaroñ m̦akoko in roñjake naanin kakkõl in. Kõn men in, jet iien jemaroñ bũrom̦õj kõn ad make iaad. Bõtab ãinwõt an kar Jeova jab ilo̦k jãn Inok, ejãmin bar ilo̦k jãn rũkarejar ro an retiljek ilo raan kein!

ANIJ EAR BÕKE INOK BWE EN JAB LO MEJ

Ewi wãween an kar jem̦l̦o̦k mour eo an kar Inok? Meñe Baibõl̦ ejjab lukkuun kaalikkar wãween an kar Inok mej, ak elukkuun kabwilõñlõñ men eo ej ba kake. Bokin Jenesis ej ba: “Inok ear etetal ippãn Anij, im ejako, bwe Anij ear bõke.” (Jenesis 5:24) Ewi wãween an kar Anij bõk Inok? Ilo jet ukokin Baibõl̦, kar ukote naan ko ilo bokin Hibru 11:5 im ba bwe Anij ear bõklõñl̦o̦k Inok ñan lañ. Bõtab ejjab m̦ool men in. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jijej Kũraij ej armej eo m̦oktata im ear jerkakpeje im wanlõñl̦o̦k ñan lañ.​—Jon 3:13, UBS.

Ilo ukokin Baibõl̦ ko jet, rar ukote ejja eoon in wõt ilo Hibru 11:5 im ba bwe Anij ear bõke Inok bwe en jab lo mej. Ta mel̦el̦ein men in? Emaroñ mel̦el̦ein bwe Anij ear kõm̦m̦an bwe Inok en mej ilo juon wãween me ear jab eñtaan. Bõtab m̦okta jãn an kar Inok mej, kar kaalikkar ñane bwe “ear kabuñbũruon Anij.” Ewi wãween kar kaalikkar men in ñane? M̦okta jãn an kar mej, emaroñ kar loe juon pijen jãn Anij. Bõlen pijen in ear loe ear kwal̦o̦k kõn lal̦ in ke em̦õj an oktak im juon pedetaij. Ilo iien in ke Inok ej loe pijen in im kile bwe Jeova ebuñbũruon ippãn, ear mej. Ke rijjilõk Paul ear jeje im kwal̦o̦k kõn Inok im em̦m̦aan im kõrã ro jet me rar kajoor ilo tõmak, ear ba: “Armej rein otemjej rar mej meñe rar tõmak.” (Hibru 11:13, UBS) Ãlikin an kar Inok mej, bõlen ro rar kõjdate rar pukote ãnbwinnin bõtab “rar jab loe.” Bõlen Jeova ear kõjparok ãnbwinnin bwe armej ro ren jab ko̦kkure ak kõjerbale ñan kõm̦m̦ani m̦antin kabuñ ko rejjab jim̦we. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

Jen kiiõ kajjioñ pijaikl̦o̦k wãween an Inok maroñ kar mej ãinwõt an mel̦el̦e ko m̦okta kar kaalikkar. Pijaikl̦o̦k m̦õk men in me emaroñ kar wal̦o̦k. Inok ej ko jãn ro rar kõjdate bõtab joñan an m̦õk eitõn maat an maroñ. Rein rej lukwarkware kõn aer lukkuun illu kõn ennaan eo ear kwal̦o̦ke ñan er. Tokãlik Inok ej lo juon jikin ñan an kũttiliek im kakkije jidik ie, bõtab ejel̦ã bwe eban tõprak an ko jãn er. M̦õttan wõt jidik rũkõjdat ro renaaj jibwe innem m̦ane bwe en mej. Ke Inok ej kakkije, ej jar ñan Anij. Ãlikin wõt an jar, ear aenõm̦m̦an bũruon. Innem ej loe juon pijen me joñan an em̦m̦an im alikkar, ej ãinwõt ñe ej lukkuun pãd ilo pijen eo.

Jeova ear bõk Inok kõnke bõlen rũkõjdat ro rar itõn m̦ane ñan mej

Pijaikl̦o̦k m̦õk an pijen in wal̦o̦k ñan Inok im ej loe juon jukjukun pãd me elukkuun oktak jãn jukjukun pãd eo ej mour ie. Bõlen jikin in ej loe elukkuun aiboojoj ãinwõt jikin kallib in Iden, im ejjel̦o̦k kerub rej baare jikin in jãn armej ro. Emaroñ loe an lukkuun lõñ em̦m̦aan im kõrã ro rãjmour im kajoor im aolepeer rej mour ilo aenõm̦m̦an. Armej ro ilo raan ko an Inok rar kõjdate im jum̦aiki kõn tõmak eo an, ak ear jab loe an armej ro ãindein ñan doon ilo pijen eo. Inok emaroñ kar kile an Jeova yokwe im buñbũruon ippãn. Im emaroñ kar lukkuun tõmak bwe eñin ej ijo enaaj mour ie. Ke ear l̦apl̦o̦k an Inok aenõm̦m̦an, ear jino kiil mejãn im ej ãinwõt ñe ej kiki.

Meñe Inok ear mej, bõtab ej pãdwõt ilo ememej eo an Jeova Anij ñan rainin! Ãinwõt an kar Jijej kallim̦ur tokãlik, juon raan aolep ro rej pãd ilo ememej eo an Anij renaaj roñ ainikien Kũraij im diwõjtok jãn lõb ko libwier. Renaaj jerkak im mour ilo juon jukjukun pãd ekããl me eaiboojoj im el̦ap aenõm̦m̦an ie.​—Jon 5:28, 29.

Kokõn̦aan ke pãd ilo naaj iien en̦? Pijaikl̦o̦k m̦õk am̦ naaj iioone Inok! L̦õmn̦ak kõn men ko rekãitoktoklimo jemaroñ katak jãne! Enaaj kwal̦o̦k ñan kõj ñe ejim̦we wãween ad kar pijaikl̦o̦k wãween an kar mej. Bõtab ewõr juon men elukkuun aorõk jej aikuj katak jãn Inok kiiõ. Ãlikin an kar Paul kwal̦o̦k kõn Inok, ear ba: “El̦aññe ejjel̦o̦k tõmak, armej reban kabuñbũruon [Anij].”(Hibru 11:6) Eñin unin elukkuun aorõk bwe kõj kajjojo jen anõke tõmak eo an Inok im wãween an kar kwal̦o̦k an peran!

^ Jet rũmmãlõtlõt rej ba bwe naan kein Jud ear jei rar itok jãn juon bok rej n̦aetan Bokin Inok. Bõtab mel̦el̦e ko ilo bok in rej pedped ioon l̦õmn̦ak ko an armej im ejjel̦o̦k en̦ ejel̦ã ia eo bok in ear itok jãne meñe jet rej ba bwe Inok ear je. Ilo bok in, ejim̦we an kwal̦o̦k kõn kanaan eo Inok ear kwal̦o̦ke, bõtab bõlen rar bõk mel̦el̦e in jãn peba ko kar jeje kake me rejako kiiõ ak jãn bwebwenato ko rekõn roñ jãn epepen ko liktak. Jud emaroñ kar bõk mel̦el̦e eo an jãn bar men kein, ak bõlen emaroñ kar katak kõn Inok jãn Jijej, eo ear pãd lañ im loe wãween mour eo an kar Inok ijin ioon lal̦.

^ Anij ear bar ãindein ñan ãnbwinnin Moses im Jijej. Emaroñ kar bar kõjparok ãnbwinnier bwe armej ro ren jab kõjerbali ilo wãween kein rejjab jim̦we.​—Duteronomi 34:5, 6; Luk 24:3-6, UBS; Jud 9.