1, 2. a) Zu-loe-bʋs la sãamb wʋsg tara? (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.) b) Bõe la tʋm-tʋmd a Poll tẽeg kiris-nebã? Sogs-bʋs la d na n leoke?

SẼN yɩɩd yʋʋm 30 woto, a Oseyi ^[1] yii Gãna sẽn yaa a ba-yirã, n na n tɩ zĩnd Erope. Rẽ t’a nan pa a Zeova Kaset soab ye. A yeelame: “Pa yã n kaoos la m bãng tɩ nebã wʋsg toor kae ne-m ye. Zĩigã ra yaa waood hal tɩ pa nana ne-m ye. Mam sẽn yi a sɩlg yir tɩ waood ning kẽ maamã, m da zɩ n yã a buud ye. Mam sɩnga yãbre.” Tẽngã buud-gomdã zãmsg sẽn pa yɩ nana ne a Oseyi wã, maana yʋʋmd t’a yaool n na n paam tʋʋm-sõngo. A zakã rãmb sẽn da pa be yambẽ t’a yaa a ye wã me ra sãamda a sũur wʋsgo.

² Sã n da yaa yãmba, y na n datame tɩ nebã manesem yɩ wãn ne-yã? Y sã n ta Rĩungã roogẽ, y kõn dat tɩ b reeg-y sõma, n da ges y sẽn yit tẽng ninga, wall y yĩngã kõbg sɩda? Sɩd me, Biiblã sagenda kiris-nebã tɩ b ‘ra yĩm tɩ maan sãambã sãando,’ sẽn dat n yeel tɩ b maand-b neere. (Ebre. 13:2) Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n leoka sogsg a tãabo: A Zeova ratame tɩ nebã manesem yɩ wãn ne sãambã? Bõe yĩng tɩ d segd n tags n ges d manesmã ne sãambã sã n  zemsame? La bõe la d tõe n maan tɩ baa tigingã ned sã n yaa sãan bɩ a sũur da sãam rẽ yĩnga?

3, 4. Yikr 23:9 wilgdame tɩ Wẽnnaam da ratame t’a nin-buiidã manesem yɩ wãn ne sãamba, la bõe yĩnga?

³ A Zeova sẽn wa n yiis a nin-buiidã yembd Ezɩptã, a kõ-b-la noy sẽn wilgd tɩ b segd n maana bu-zẽmsã neb nins sẽn tũ-b n yi wã neere. (Yik. 12:38, 49; 22:21) Sãand zĩndg pa wae n yaa nana ye. A Zeova sẽn dat sãambã neerã, a kõo noy sẽn na n sõng-ba. Wala makre, a wilgame tɩ sãan tõe n yiisa kood nebã pʋtẽ.—Maan. 19:9, 10.

⁴ A Zeova pa yeel Israyɛll nebã tɩ b waoog sãambã bal ye. A ra ratame tɩ b tẽeg tɩ sãand zĩndg pa nana, n kʋm sãambã. (Karm-y Yikr 23:9.) Israyɛll nebã sẽn da wa n be Ezɩpt n nan pa yembsã menga, Ezɩpt nebã ra zoe n kis-b lame, b sẽn yaa bu-zẽng neba, tɩ b tũudmã me yaa toorã. (Sɩng. 43:32; 46:34; Yik. 1:11-14) Sãandã zĩndg yɩɩ toog wʋsg ne Israyɛll nebã, la a Zeova ra ratame tɩ bãmb maan sãambã wa tẽng-n-neba.—Maan. 19:33, 34.

5. Bõe n na n sõng-d tɩ d maan sãambã neer wa a Zeova sẽn datã?

⁵ A Zeova pa toeem ye. Rẽnd sãamb sã n wa d tigingã pʋgẽ, segdame tɩ d tẽeg t’a Zeova ratame tɩ d maan-b neere. (Tõo. 10:17-19; Mal. 3:5, 6) D tags zu-loees nins b sẽn tarã yelle. Tõe tɩ b pa wʋmd tẽngã buud-gomde, tɩ neb kẽer me yaand-b la b namsd-ba. D bao n bãng d sẽn tõe n maan bũmb ning n sõng-ba, n maan-b neere.—1 Pɩy. 3:8.

6, 7. Bõe n wilgd tɩ pipi kiris-nebã maoome n tõog tɩ bu-welsg pa zĩnd b sʋka?

⁶ Pipi kiris-nebã maoome n tõog tɩ bu-welsg ra zĩnd tigingã pʋgẽ, baa zʋɩf-rãmbã sẽn da pa nand bu-zẽmsã. Yʋʋmd 33 Pãntekotã sasa, Zerizalɛm kiris-nebã reega tẽn-zẽms neb sẽn tuub n lebg kiris-neba, n maan-b neere. (Tʋʋ. 2:5, 44-47) Woto wilgdame tɩ zʋɩf-rãmb nins sẽn da lebg kiris-nebã ra miime tɩ “reeg ned sãandã” rat n yeelame tɩ f maan-a neere.

⁷ La tigingã neb sẽn tall fɩɩgrã, zu-loɛɛg n wa n zĩndi. Wõnda yɩɩ bak-n-sõng n wa ne yellã. Zʋɩf-rãmb nins sẽn da gomd gɛrkã wa n yẽgemdame tɩ b pa get bãmb pʋg-kõapã yell wa sẽn segdã ye. (Tʋʋ. 6:1) Yɩl n welg zu-loɛɛgã, tʋm-tʋmdbã yãka rap a yopoe, tɩ b na n ges tɩ wẽgb ra zĩnd ye. Rap a yopoe wã fãa yʋyã ra yaa gɛrk yʋya. Tõe tɩ yaa sẽn na yɩl tɩ pʋg-kõapa bas b yam tɩ b yellã na n manegame.—Tʋʋ. 6:2-6.

8, 9. a) Sogs-bʋs n tõe n sõng-d tɩ d bãng bu-welsg sã n keta d yamẽ? b) Yaa tɩlɛ tɩ d modg n maan bõe? (1 Pɩy. 1:22)

⁸ D mi tɩ d pa mi me, d wae n dɩkda d buudã neb tagsa la b minimdu. (Rom. 12:2) Sẽn paase, d tõe n mi n wʋmda d yagse, d tʋmd-n-taas wall d karen-bi-taas sẽn gomd n paoogd bu-zẽms neba, bɩ neb yĩng kõbg sẽn yaa toore. Tõnd me sakd n maanda wa bãmb bɩ? Ned sã n sãbsd tõnd tẽngã wall d minimd kẽere, d manesem yaa wãna?

⁹ Wakat n zĩnd tɩ tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr da pa nand bu-zẽmsã ye. La bilf-bilfu,  a wa n tõog n toeema yam. (Tʋʋ. 10:28, 34, 35; Gal. 2:11-14) Tõnd me sã n mik tɩ bu-welsg n ket d yamẽ baa yaa bilfu, d segd n maoo ne d sũur fãa n toeem fasɩ. (Karm-y 1 Pɩyɛɛr 1:22.) Bõe n tõe n sõng-do? D tẽeg tɩ tõnd fãa pa zems zãnga, la tɩ baa d sẽn yaa buud ning neda, d ra pa segd ne fãagr ye. (Rom. 3:9, 10, 21-24) Woto yĩnga, d pa tar bʋʋm n na n tẽ tɩ d sãoo d taabã ye. (1 Kor. 4:7) D segd n dɩka tʋm-tʋmd a Poll togs-n-taare. A yeela a tẽed-n-taasã tɩ b ‘ka leb n yaa sãamba, wall nin-loogdse,’ la tɩ b yaa ‘Wẽnnaam zakã neba.’ (Efɛ. 2:19) Sẽn na yɩl n tõog n yeelg yalẽ-paalgã, tõnd ned kam fãa segd n mao n basa bu-welsgo.—Kol. 3:10, 11.

10, 11. Manesem bʋg la a Boaaz tall ne a Rut tɩ wilgdẽ t’a ra miime t’a Zeova ratame tɩ d maan sãambã neere?

¹⁰ A Boaaz manesem sẽn yɩ to-to ne a Rut sẽn da yaa Moaab nedã wilgdame t’a ra maanda sãambã neer wa a Zeova sẽn datã. A sẽn wa n kẽng n na n tɩ ges a pʋtã kẽebgã, a yãa a Rut sẽn yaa bu-zẽng nedã sẽn be kẽebdbã poorẽ n yiisd koodã. A ra tʋmda ne a sũur fãa. Sẽn zems ne a Moyiiz tõogã sẽn da wilgã, a Rut ra tara sor n na n yiis koodã. La a reng n kosa tʋm-tʋmdbã sore. A Boaaz sẽn wʋm dẽ wã, a sũur yɩɩ noog wʋsgo, t’a kõ-a sor t’a tõe n yiis baa koodã sʋk menga.—Karm-y Rut 2:5-7, 15, 16.

¹¹ A Boaaz sẽn maan bũmb ning dẽ poorã wilgdame t’a Rut yell ra pak-a lame, la t’a kʋmd-a-la a sẽn yaa sãanã. A yeel-a lame t’a kell n pa ne yẽ tʋm-tʋmd-pogsã tɩ rapã ra wa maan-a bũmb ye. A Boaaz pʋd n gesame t’a Rut paam dɩɩb la koom tɩ sek wa a tʋm-tʋmdbã. A Boaaz pa tol n paoog pʋg-kãngã sẽn da yaa sãanã ye. A kenga a raood menga.—Rut 2:8-10, 13, 14.

12. D sã n maand sãambã neere, wãn to la tõe n naf-ba?

¹² A Boaaz sẽn maan a Rut neerã, pa a Rut sẽn wilg a sɩd ma a Naomi a nonglmã yĩng bal ye. Yaa a sẽn da sak n na n tũ a Zeova la a teeg-a wã yĩng me. A Boaaz rɩka a Zeova togs-n-taare. (Rut 2:12, 20; Yel. 19:17) Tõnd me sã n maand nebã neere, tõe n sõnga neb buud fãa tɩ b bãng a Zeova la a raabã, la b bãng t’a nong-b-la wʋsgo.—1 Tɩm. 2:3, 4.

13, 14. a) Bõe yĩng tɩ sãan sã n wa Rĩungã roogẽ bɩ d segd n pʋʋs-a? b) Bõe n tõe n sõng-d tɩ d tõog n sɩng sõsg ne sãana?

¹³ Sãan sã n wa d tigingã pʋgẽ bɩ d pʋʋs-a sõma, tɩ woto d maan-a-la neere. Tõe tɩ d gũus n gesame tɩ sãambã wae n zoeta neba, n be b zĩigẽ. B wubrã wall b sẽn yit zĩig ningã tõe n kɩtame tɩ b tagsdẽ tɩ b pa ta b taabã ye. Woto yĩnga, yɩta sõma tɩ tõnd deng n pʋʋs-ba, n wilg tɩ d sũur nooma ne-ba. Y sã n kẽ tõnd sɩtã pʋgẽ, JW Language aplikasiõ wã tõe n sõng-y lame tɩ y bãng y sẽn na n pʋʋs sãamb kẽer to-to b buud-gomdã pʋgẽ.—Karm-y Filip-rãmb 2:3, 4.

¹⁴ Tõe n yaa toog ne-y tɩ y sɩng sõsg ne sãana. Bũmb sẽn tõe n sõng-y yaa y sẽn na n togs-a y yʋʋr wall bũmb sẽn noom-yã. Rẽ, y paamd n sõsame. Tõe meng tɩ y mik tɩ bũmb wʋsg pʋgẽ, a pa tolg n yaa toor ne yãmb wa y sẽn  da tẽedã ye. Tẽeg-y tɩ buud fãa tara minimd sẽn sakd ne buud a taab neba, tɩ minimd sãnda pa sakd ye.

15. Sãambã sã n nan pa minim tẽngã yɛlã, bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d yaa wʋmdba?

¹⁵ Sãamb sã n bee d tigingã pʋgẽ, bõe la y tõe n maan n sõng tɩ d fãa yɩ wa zak a ye neba? Yɩl n bãng rẽ, sok-y y meng woto: ‘Mam sã n da be tẽn-zẽnga, m na n datame tɩ nebã manesem yɩ wãn ne-ma?’ (Mat. 7:12) Maan-y sũ-mar ne sãamb nins sẽn nan pa minim tẽngã yɛlã. Tõe tɩ d nan pa wʋmd b tagsa kẽer võore, wall b manesem sãnda võor sõma ye. D tẽeg tɩ bãmb me tara b minimdu, la d ra tʋll tɩ b rɩk tẽngã neb minimd ye.—Karm-y Rom-dãmb 15:7.

16, 17. a) Bõe la d tõe n maan tɩ tõnd ne sãambã zĩid-n-taar yɩ noogo? b) Sãamb sã n be d tigingã pʋgẽ, bõe la d tõe n maan n sõng-ba?

¹⁶ D sã n bao n bãng yɛl kẽer sãambã tẽns la b minimdã zugu, tõe n sõngame tɩ d zĩid-n-taarã yɩ noogo. Tẽn-zẽng neb sã n be tigingã pʋgẽ wall d koe-moonegã zĩigẽ, d tõe n baoo sẽk d zak pʋgẽ Biibl zãmsgã sasa n maan vaeesg b tẽnsã la b minimdã zugu. Bũmb a to me n tõe n sõng-d tɩ d bãng tigingã neb nins sẽn yit tẽn-zẽmsã n paase. Yaa d sẽn na n bool-b yir tɩ d naag taab n dɩ la d sõse. A Zeova ‘paka sor tɩ bu-zẽmsã me tõe n tẽ.’ Woto yĩnga, d segd n dɩka a togs-n-taare, n deeg-b neere, sẽn yɩɩd fãa, sẽn yaa-b tõnd “tẽeb pʋgẽ ba-biisã.”—Tʋʋ. 14:27; Gal. 6:10; Zoob 31:32.

¹⁷ D sã n sõs ne ned ne a zak rãmb sẽn yit tẽn-zẽnga, na n sõng-d lame tɩ  d bãng modgr ning b sẽn maand n dat n dɩk tẽngã neb minimdã. Tõe tɩ d mik tɩ b rata sõngr buudã gomd zãmsg wɛɛngẽ. D leb n tõe n sõng-b lame tɩ b paam ro-gãaga, wall tʋʋma. Sõngr a woto buud na n naf-b-la wʋsgo.—Yel. 3:27.

18. Bõe la a Rut maan-yã, tɩ sãambã tõe n dɩk a mak-sõngã?

¹⁸ Sãambã me segd n maana b sẽn tõe fãa n toeemdẽ, n tõog n dɩk tẽngã neb minimdu. A Rut kõo mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. Pipi, a sẽn kos sor n na n yiis koodã wilgdame t’a nanda tẽngã neb minimdu. (Rut 2:7) A pa ta bal n sɩng koodã yiisg t’a tara sore, n tagsdẽ tɩ yaa tɩlɛ ne nebã tɩ b sõng-a ye. Yiib-n-soaba, b sã n da maan-a neere, a pʋʋsda barka. (Rut 2:13) Tẽn-zẽng ned sã n tar manesem a woto buudu, na n yɩɩ nana t’a paam t’a tẽed-n-taasã la tẽngã neb a taabã nand-a.

19. Bõe yĩng tɩ d segd n deegd sãambã neere?

¹⁹ A Zeova barkã sẽn ka to wã yĩnga, a paka sor tɩ neb buud fãa tõe n wʋm koe-noogã. Woto nooma tõnd wʋsgo. Tõe tɩ neb kẽer sã n da pa b tẽngẽ, b ra pa na n paam n zãms Biiblã ne a Zeova Kaset rãmbã, wall b kẽng b tigissã ye. La b sẽn paam sor n be d sʋk masã wã, d segd n sõng-b lame, tɩ b sũur da sãamd b sẽn yaa sãambã yĩng ye. Tõe tɩ d pa tar tõog n na n sõng-b ne bũmb kẽere, wall n kõ-b ligd ye. La d sã n wilgdẽ tɩ d nong-b lame, n maand-b neere, d rɩkda a Zeova togs-n-taare. Bɩ d maan d sẽn tõe fãa n deegd sãambã neere, n yɩ “Wẽnnaam togs-n-taase.”—Efɛ. 5:1, 2.