“Bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka”
“Bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka”
“Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛka, t’a sã n tõe, bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka.”—ROM 12:18.
1, 2. a) A Zezi pĩnd n yeela a karen-biisã tɩ bõe? b) Yɛ la d tõe n paam sagls tɩ sõng-d tɩ d bãng d sẽn segd n maan to-to namsg sasa?
A ZEZI pĩnd n yeela a karen-biisã tɩ b na n paama namsg dũniyã pʋgẽ. Yʋng ning sẽn deng a kũumã, a wilg-b-la bũmb ning sẽn kɩt tɩ b na n nams-bã. A yeela a tʋm-tʋmdbã woto: “Yãmb sã n yaa dũniyã rẽnda, dũniyã na nong a meng rẽnda. La yãmb ka dũniyã rẽnd ye, la mam tũusa yãmb dũniyã nebã sʋka; yaa woto n kɩt tɩ dũniyã kis yãmba.”—Zã 15:19.
2 Tʋm-tʋmd a Poll sẽn paam namsg ninsã kɩtame t’a bãng t’a Zezi gomdã sɩd yaa sɩda. A lɛtr a yiib-n-soabã a sẽn tool a tũud-n-taag a Tɩmote sẽn da yaa bi-bɩɩgã pʋgẽ, a yeela woto: “Fo ra bãnga koɛɛg ninga mam sẽn zãms nebã ne m yel-manesem la m datem ne m tẽebo la m sũ-bʋgsem ne m nonglem la m sũ-mare, la neb sẽn yɩ wãn n nams maam, la 2 Tɩm. 3:10-12) A Poll lɛtr ning a sẽn tool Rom kiris-nebã pʋgẽ, a sak 12 wã, a kõ-b-la sagls b sẽn segd n maan to-to namsg sasa wã wɛɛngẽ. A saglsã tõe n sõnga tõnd me sẽn vɩ yaoolem wakatã.
mam toogã.” La a Poll paas woto: “Neb nins fãa sẽn dat n tũ Kirist Zezi ne pʋ-peelmã na n paama namsgo.” (“Bɩ y maan sẽn zems pẽgre”
3, 4. a) D zakã neb kẽer sã n pa a Zeova Kaset rãmba, wãn to la d tõe n tũ saglg ning sẽn be Rom dãmb 12:17 wã? b) La wãn to la d tõe n tũ-a tõnd ne neb a taabã zĩid-n-taarã pʋgẽ?
3 Karm-y Rom dãmb 12:17. A Poll yeelame tɩ ned sã n maan-d wẽnga, d pa segd n lebs a soab wẽng ye. Sagl-kãngã tũub tara yõod wʋsgo. Sẽn yɩɩd fãa, y zakã neb kẽer sã n pa a Zeova Kaset rãmba. Kiris-ned pag bɩ a sɩd sẽn pa kiris-ned sã n maan-a bũmb wall a gom–a põosa, a modgdame n da maan n lebs ye. F sã n ‘lebs wẽng wẽng yĩnga,’ pa manegd yell ye. Woto pʋd n tõe n kenga yellã.
4 A Poll wilga d sẽn segd n maan to-to, n yeele: “Bɩ y maan sẽn zems pẽgr nebã fãa nifẽ.” Pag sɩd sẽn pa kiris-ned sã n paoogd a tũudmã t’a baas n ket n maand-a neere, tõe n kɩtame tɩ b gil zabre. (Yel. 31:12) A Carlos sẽn yaa kiris-ned n tʋmd Betɛllẽ masã wã wilga a ma sẽn maan to-to n tõog a sũur n pa tol n lebs a baaba wẽnga, la a kell n ges b zakã yell sõma baa ne a baaba sẽn da pa nong a ma tũudmã. A yeela woto: “M ma ra sagenda tõnd wakat fãa tɩ d waoogd d ba wã. Mam da pa nong bull tãoob ye. La m baaba sã n da rat tɩ d tãoo, m ma yeta maam tɩ m we n kẽng bala. Bullã tãoob ra kɩtdame tɩ m baaba bʋkd a sũur ne tõndo.” Ra-kãngã wa n sɩnga Biiblã zãmsgo, hal n wa reeg lisgu. A Zeova Kaset rãmbã sɩd ‘maanda sẽn zems pẽgr nebã fãa nifẽ.’ Sabaab-wẽns wakate, b nong n sõngda nebã hal tɩ kɩtdẽ tɩ kẽer sẽn da pa nand b tũudmã toeemd yam.
Yẽneg-y beemã ne “bug-saala”
5, 6. a) Rʋʋg “bug-saal” f bɛ zugã rat n yeelame tɩ bõe? b) Togs-y kibar sẽn zĩnd yãmb babgẽ wã, n wilgdẽ tɩ d sã n tũ Rom dãmb 12:20 goamã, tõe n kɩtame tɩ ned sɩd toeem yam.
5 Karm-y Rom dãmb 12:20. Yaa vẽeneg t’a Poll sẽn wa n gʋlsd gom-kãensã wã, yaa bũmb ning sẽn be Yelbũn 25:21, 22 wã n da bee a yamẽ. Be b yeta woto: “Kom sã n tar f bɛ, bɩ f kõ-a rɩɩb t’a rɩ. Ko-yũud sã n tar-a, bɩ f kõ-a koom t’a yũ. Fo sã n maan woto, fo na n dʋʋga bug-saal a zugu. La Zusoabã na n dola foom.” D sã n maag d yĩng n kelg sagls nins a Poll sẽn kõ Rom dãmb sak 12 wã pʋgã, d tõe n yeelame tɩ yaa vẽeneg tɩ ka wã, rʋʋg bug-saalã pa sẽn na n sɩbg bɛ wã wall ning-a yãnd ye. Yaa makre. Wõnda yaa b sẽn da yẽnegd kutã to-to pĩnd wẽndẽ wã yell la yelbũndã ne a Poll sẽn yeel Rom dãmb sebrã pʋgẽ wã gomda. Ãngeletɛɛr bãngd a Charles Bridges wakatẽ wã, a yeela woto: “B sã n dogl kut bugum zugu, a tõeeme n pa yẽneg tao-tao ye. La b sã n dogl-a bugmẽ la b rʋʋg bug-saal a zug n paase, a pa tõe n pa yẽneg ye. Woto me, sũ-kɛgems rãmb paood sẽn na n maan-f wẽng tɩ f tõog f sũuri, n ket n maand-b neer la f nong-ba, tɩ b pa wa baas n toeem yam ye.”
6 Wala “bug-saal” sẽn tõe n yẽneg kutã, Wẽnnaam nin-buiidã sã n maand neb sẽn kis-b neere, tõe n wa yẽnega beemã. A Zeova Kaset rãmbã sã n maand nebã neere, tõe n booga kisgrã, la kɩt tɩ b kẽer toeem yam n sak n kelg Biiblã koɛɛgã b sẽn moondã. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeela woto: “Bɩ y kɩt tɩ yãmb yel-manesem yɩ sõma neb nins sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaamã sʋka, tɩ baa bãmb sẽn kãnegd yãmb wa nin-wẽnsã, bãmb na waoog Wẽnnaam b waoongã daare, bãmb sẽn na n yã yãmb tʋʋm sõma wã yĩnga.”—1 Pɩɛ. 2:12.
“Bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka”
7. Laafɩ ning Kiristã sẽn bas ne a karem-biisã la bʋgo, la rẽ segd n kɩtame tɩ d maand bõe?
7 Karm-y Rom dãmb 12:18. Yaoolem yʋng ning a Zezi sẽn zĩnd ne a karen-biisã, a yeel-b-la woto: “Mam basa laafɩ ne yãmba. Mam kõta yãmb mam laafɩ.” (Zã 14:27) Laafɩ ning a Zezi sẽn bas ne a karen-biisã yaa sũur pʋgẽ bãane. Yaa bãan ning b sẽn tare, b sẽn mi t’a Zeova ne a Bi-ribl-nongrã nong-b lame wã. Bãan-kãng d sẽn tarã segd n kɩtame tɩ d mao tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne nebã sʋka. Kiris-neb hakɩkã nonga laafɩ la b maand b sẽn tõe fãa sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd bãmb ne nebã sʋka.—Mat. 5:9.
8. D zagsã pʋsẽ la tigingã pʋgẽ, wãn to la d tõe n wilg tɩ d baooda laafɩ?
8 Zak pʋgẽ, bũmb a ye d sẽn tõe n maan n wilg tɩ d baooda laafɩ, yaa d sẽn na n welgd d mo-yõsã tao-tao, n da basdẽ tɩ kẽng taoor ye. (Yel. 15:18; Ef. 4:26) Segd n yɩɩ woto me tigingã pʋgẽ. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeelame tɩ ned sã n baood laafɩ, a segd n gũusda ne a no-goamã. (1 Pɩɛ. 3:10, 11) A Zak me sẽn wa n sagl kiris-nebã tɩ b segd n gũusa ne b no-goamã la b lak b mens ne sũ-kiir la zabã, a paasa woto: “Yam ninga sẽn yit yĩngrã deng n yaa sõma, la a yaool n bee laafɩ la sũ-bʋgsem n sakd nana, la a pida ne nimbãan-zoeere la sõmblem biisi, a ka be kãnegr ye, la a ka zãmbg ye. Neb nins sẽn baood laafɩ wã bʋta tɩrlem biis ne laafɩ.”—Zak 3:17, 18.
9. Baa d sã n maand d sẽn tõe fãa n dat tɩ ‘laafɩ zĩnd tõnd ne nebã fãa sʋka,’ bõe la d pa segd n yĩmi?
9 La pa modg tɩ laafɩ zĩnd zakã pʋgẽ la tigingã pʋgẽ wã yell bal la a Poll sẽn gomd Rom dãmb 12:18 wã ye. A yeelame tɩ ‘bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka.’ Woto rat n yeelame tɩ d segd n modgame tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne d yagsã, d tʋmd-n-taasã, d karen-bi-taasã la neb nins d sẽn moond koɛɛgã sʋk me. Tʋmd-tʋmd a Poll wilga a gomdã võor sõma n yeel woto: “Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛka, t’a sã n tõe.” Woto rat n yeelame tɩ d segd n modgda d sẽn tõe tɛk fãa n baood laafɩ ne nebã, la d ra tol n sak n kɩɩs Wẽnnaam noyã laafɩ wã raab yĩng ye.
Sũ-dokr yaa a Zeova n so
10, 11. Bõe yĩng tɩ d pa segd n dok d sũuri?
10 Karm-y Rom dãmb 12:19. D segd n ‘maanda sũ-mar’ la d bʋkd d sũy ne nebã fãa, baa ne neb nins sẽn pa nong tõnd tʋʋmdã la d koɛɛgã, la sẽn tolg n kis-b tõnd vẽeneg-vẽenegã menga. (2 Tɩm. 2:23-25) A Poll sagla kiris-nebã tɩ b ‘bas taale, la b ra tug beem ye.’ D segd n basame n kõ Wẽnnaam. Tõnd sẽn yaa kiris-nebã yĩnga, d miime tɩ d pa segd n dok d sũur d toor ye. Yɩɩl-gʋlsdã yeela woto: “Sik f sũur n bas sũ-yikri. Da kãbg f sũur ye, yãoã wata ne wẽng maaneg bala.” (Yɩɩl 37:8) A Salomo me ra sagla woto: “Ra yeel tɩ f na n lebsa wẽng ye. Ges Zusoabã tɩ b na n fãaga foom.”—Yel. 20:22.
11 Bɛɛb sã n wa maan d wẽnga, segdame tɩ d bas n kõ a Zeova. Bala yẽ n mi a sã n segd n sɩbg-b lame la wakat ning a sẽn na n maan rẽ. A Poll wilgame t’a miime tɩ yaa a Zeova n so sũ-rokre, n paas woto: “A gʋlsame: ‘Zusoabã yetame yaa: Sũ-dokr yaa maam n so, la mam na keo.’ ” (Ges-y Tõod 32:35.) Woto yĩnga, d sã n bao n na n dok d sũuri, d wukda d menga, bala d rat n deega a Zeova zĩig n maan bũmb a sẽn wilg tɩ yaa yẽ n segd n maane. Sẽn paase, d wilgdame tɩ d pa kɩs sɩd t’a Zeova ‘na n keoa’ wa a sẽn yeelã ye.
12. Wakat bʋg la a Zeova sũ-puugrã na n puki, la na n yɩɩ wãn to?
12 A Poll lɛtr ning a sẽn tool Rom dãmbã pipi sakã pʋgẽ, a yeela woto: “Wẽnnaam sũ-puugr yii [saasẽ] n puki, nebã sẽn kɩɩs Wẽnnaamã yĩnga, la bãmb tʋʋm wẽnsã fãa sẽn gɩdgd sɩda yĩnga.” (Rom 1:18) “To-kãsenga” sasa, a Zeova na n kɩtame t’a sũ-puugrã yi saasẽ n puk ne a bi-riblã maasem. (Wil. 7:14) Wa a Poll sẽn yeel a lɛtr a to pʋgẽ wã, rẽ na n wilgame tɩ “Wẽnnaam bʋʋd yaa tɩrga.” A yeela woto: “Wẽnnaam na n maana tɩrga, n lebs neb nins sẽn namsd yãmbã toogo. La yãmb sẽn namsdã, b na n kõo yãmb vʋʋsg ne tõndo, wakat ninga Zusoab a Zezi sẽn na n yi [saasẽ] ne bãmb malɛk-kãsemsã n wa wã. Bãmb na n puka bug-witim pʋgẽ. Bãmb na n sɩbga neb nins sẽn ka mi Wẽnnaam la sẽn ka sakd tõnd Zusoab a Zezi Koe-noogã.”—2 Tes. 1:5-8.
Maan-y sõma n tõog wẽnga
13, 14. a) Bõe yĩng tɩ nebã sã n kis tõndo, pa lingri? b) Wãn to la d tõe n ning neb nins sẽn namsd tõndã zut barka?
13 Karm-y Rom dãmb 12:14, 21. D sẽn bas d yam t’a Zeova na n pidsa a raabã yĩnga, d sũy kɛgmame tɩ d wɩngd ne tʋʋmd ning a sẽn bobl tõndã sẽn yaa moon “Wẽnnaam soolem koe-noogã” tɩ ta “dũniyã tɛk fãa” wã. (Mat. 24:14) Tõnd miime tɩ d tʋʋmdã na n yika d bɛɛbã sũyã, bala a Zezi yeela woto: “Buud fãa na n kisga yãmb mam yʋʋrã yĩnga.” (Mat. 24:9) Woto yĩnga, nebã sã n wa kisg tõndo, pa lingri, la pa komsd d raood me ye. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeela woto: “Mam zo-nongdse, bɩ y ra sak tɩ makr sẽn wẽnd bugum sẽn makd yãmbã ling yãmb wa bõn-sãang ye. La bɩ y maan sũ-noogo, yãmb sẽn paam pʋɩɩr ne Kirist namsgã.”—1 Pɩɛ. 4:12, 13.
14 Wall tɩ d kisg d bɛɛbã, d modgdame n dat n vẽeneg-ba, bala d miime tɩ b kẽer namsda tõnd zɩɩlem yĩnga. (2 Kor. 4:4) D modgdame n tũud a Poll saglgã. A yeela woto: “Bɩ y ning neb nins sẽn namsd yãmbã zut barka. Ning-y barka la y ra tʋʋs ye.” (Rom 12:14) Bũmb d sẽn tõe n maan n wilg tɩ d ningda d bɛɛbã bark yaa d sẽn na n pʋʋsd b yĩnga. A Zezi sẽn da sõs ne nebã tãngã zugã, a yeel-b-la woto: “Nong-y y bɛɛbã, la y maan neb nins sẽn kis yãmba neere. Ning-y neb nins sẽn tʋʋsd yãmba zut barka, la y pʋʋs Wẽnnaam neb nins sẽn maand yãmb wẽnga yĩnga.” (Luk 6:27, 28) Tʋmd-n-tʋmd a Poll sẽn da yɩ ned ning n yaool n wa lebg kiris-nedã yĩng kɩtame t’a miẽ tɩ bɛ tõe n wa lebga Kiristã karen-biiga, n tũud a Zeova ne yẽesem. (Gal. 1:13-16, 23) A Poll lɛtr a to pʋgẽ, a yeela woto: “B sẽn gomd tõnd wẽngã, tõnd ningda barka; tõnd sẽn paamd namsgã, tõnd sakdame; b sẽn kãnegd tõndã, tõnd sagenda ne belsg goama.”—1 Kor. 4:12, 13.
15. Bõe n tõe n sõng-d n yɩɩg tɩ d maan neer n tõog wẽnga?
15 Kiris-ned hakɩk sɩd tũuda Rom dãmb sak 12 wã yaoolem vɛrse wã sẽn yetã. Be b yeta woto: “Da sak tɩ wẽng tõog foom ye, maan sõma n tõog wẽnga.” Wẽng buud fãa yita a Sʋɩtãan sẽn yaa wẽng soabã nengẽ. (Zã 8:44; 1 Zã 5:19) Vẽnegr ning tʋm-tʋmd a Zã sẽn paamã pʋgẽ, a Zezi yeelame t’a ba-biis nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeebã “tõoga [a Sʋɩtãan] ne Pebilã zɩɩm la ne bãmb kaset goama.” (Wil. 12:11) Woto wilgdame tɩ bũmb ning sẽn tõe n sõng tõnd n yɩɩd tɩ d tõog a Sʋɩtãan la d tõog tɩ wẽng ning a sẽn kɩt tɩ be dũni kãngã pʋgẽ wã ra kʋɩɩb-do, yaa d sẽn na n maand neere, n moond Rĩungã koɛɛga.
Gũ-y y tẽebã pidsg ne sũ-noogo
16, 17. Rom dãmb sak 12 soabã sõnga tõnd tɩ d bãng bõe a) d sẽn segd n vɩɩmd to-to wã wɛɛngẽ? b) d manesem sẽn segd n yɩ to-to tigingã pʋgẽ wã wɛɛngẽ? d) la d manesem sẽn segd n yɩ to-to ne sẽn kis-b tõnd d tẽebã yĩngã wɛɛngẽ?
16 Tõnd sẽn sõs a Poll lɛtr ning a sẽn gʋls n tool Rom kiris-nebã sak 12 soabã zug koɛɛg-koɛɛgã, tẽeg-d-la bũmb wʋsgo. D bãngame tɩ d sẽn dɩk d mens n kõ a Zeova n lebg a nin-buiidã, d segd n sak n tʋma a tʋʋmdã ne d sũy fãa tɩ yɩ wa maoongo. D bãngame tɩ yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n kɩtd tɩ d modgd n tʋmd tʋʋm kãens ne yamleoogo, bala tõnd ned kam fãa feesame n bãng tɩ sɩd yaa Wẽnnaam n dat rẽ. D yaa neb sẽn pid ne vʋʋsem sõngã, la d rɩkd d kũun toɛy-toɛyã n sõngd nebã ne yẽesem. D maanda woto ne sik-m-menga, n maand d sẽn tõe fãa sẽn na yɩl tɩ kiris-nebã kell n tall zems-n-taar la yam a yembre. D wilgdame tɩ d nonga sãamba, la d ningd d mens d taabã zĩigẽ.
17 Rom dãmb sak 12 wã sõng-d lame tɩ d bãng d manesem sẽn segd n yɩ to-to ne koe-noogã bɛɛba. D bãngame tɩ d pa segd n lebs-b wẽng ye. D segd n mao n maana neer n tõog wẽnga. D segd n maanda d sẽn tõe tɛk fãa sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne nebã fãa sʋka, la d pa segd n kɩɩs Wẽnnaam noyã rẽ yĩng me ye. D segd n tũuda sagl-kãng wakat fãa. Wala makre, d zagsã pʋsẽ, tigingã pʋgẽ, d sagsã pʋgẽ, d tʋʋmã zĩisẽ, d lekoll dãmbẽ la d koe-moonegã zĩigẽ. Baa b sã n wa namsd tõndo, d segd n maana d sẽn tõe fãa n maan sõma n tõog wẽnga, n miẽ tɩ sũ-rokr yaa a Zeova n so.
18. Sagls a tãab bʋs n be Rom dãmb 12:12 wã pʋgẽ?
18 Karm-y Rom dãmb 12:12. A Poll sagl-sõma kãensã fãa toor sẽn kae, a kõo sagls a tãab me d sẽn segd n tũ. Sẽn yaa vẽeneg tɩ d pa tõe n tũ a Poll saglsã fãa tɩ pa tũ ne Wẽnnaam sõngrã yĩnga, a sagl-d lame me tɩ d “pʋʋs n da bas ye.” Woto, d na n tõog n tũ a sẽn yeel me tɩ d “maan sũ-mar toog pʋgẽ” wã. La sẽn na n baase, d na n wa tɩ vɩɩmda saasẽ tɩ yaa tẽng zug me, d segd n tagsda vɩɩm sẽn pa satã a Zeova sẽn pʋlem-dã yelle, n ‘gũud d tẽebã pidsg ne sũ-noogo.’
D lebg n tẽege
• Tõnd manesem ne koe-noogã bɛɛb segd n yɩɩ wãna?
• Zĩ-bʋs la d segd n mao n wilg tɩ d baooda laafɩ, la wãn-wãna?
• Bõe yĩng tɩ d pa segd n dok d sũuri?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 16]
D sã n maand nebã neere, tõe n sõng-b lame tɩ b toeem yam
[Foto, seb-neng 17]
Yãmb maoodame n baood laafɩ tigingã pʋgẽ bɩ?