Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Sẽn nong-b a Zeova wã pa basd tɩ bũmb kɩt tɩ b lʋɩ ye

Sẽn nong-b a Zeova wã pa basd tɩ bũmb kɩt tɩ b lʋɩ ye

“Neb nins sẽn nong yãmb tõogã tara laafɩ-kãsenga, la bũmb ka be sẽn lakd bãmb ye.”—YƖƖL 119:165.

1. Wãn to la pag wilg t’a pa koms raoodo?

A MARY DECKER sɩnga zoees a yãadmẽ. Yʋʋmd 1984 soabã pʋgẽ t’a ra tõee zoees sõma, tɩ neb wʋsg tẽed tɩ yẽ n na n tõog zoeesã ze olẽmpikã sasa. La pa yɩ woto ye. Metr 3000 zoeesã sasa, a kala a zoet-n-taag a ye n lʋɩ, n pa tõog n baas zoeesã ye. La a pa koms raood ye. Sẽn wa n na n maan yʋʋmde, a zoee metr 1600 zoeesã n lʋɩ taoore, t’a zoeesã tʋʋlem yɩɩg pagb nins fãa sẽn da tõog zoe-kãngã.

2. Kiris-nebã zoeta zoe-bʋgo, la wãn to la d segd n zoe?

2 Tõnd kiris-nebã zoeta zoeese, tɩ keoorã yaa vɩɩm sẽn kõn sa. D pa segd n bas tɩ bũmb kɩt tɩ d pa baas zoeesã ye. La tõnd zoeesã pa wa zoees nins sẽn yaa koeese, tɩ yaa sẽn tʋʋl-b n paamdã ye. A pa wa ned sẽn zoet yamleoog yĩng n mi n tõe n yals n vʋʋsã me ye. Yaa wa zoees nins sẽn yaa wogd wʋsgo, tɩ zoɛtbã segd n tõog toog n ta saabã. Tʋm-tʋmd a Poll lɛtr ning a sẽn tool Korẽnt kiris-nebã pʋgẽ, a yeela woto: “Yãmb ka mi tɩ neb sẽn zoet zoeese, bãmb fãa zoetame, la yaa ned a ye n deegd kũun bɩ? Bɩ yãmb zoe zoees sõma tɩ yãmb tõe n paam kũuni.”—1 Kor. 9:24.

3. Ãnd dãmb n na n paam vɩɩm sẽn kõn sa wã?

3 Biiblã wilgame tɩ d segd n zoee zoeese. (Karm-y 1 Korẽnt dãmb 9:25-27.) Keoorã yaa vɩɩm sẽn kõn sa. Sẽn paam-b zaeebã na n vɩɩmda saasẽ, tɩ zoɛtb a taabã vɩɩmd tẽngã zugu. La tõnd zoeesã sẽn pa wõnd a taabã yaa tɩ ned ning fãa sẽn tõog n ta zoeesã saab paamda keoorã. (Mat. 24:13) Yaa sẽn pa tũ-a zoeesã noy wall sẽn pa tõog-a n baas zoeesã bal n pa paamde. Sẽn paase, yaa zoe-kãng bala la ned tõe n zoe n paam vɩɩm sẽn pa satã.

4. Bõe yĩng tɩ vɩɩm sẽn kõn sa wã zoeesã pa nana?

4 La vɩɩm sẽn kõn sa wã zoeesã pa nana ye. Yaa a Zezi Kirist bal n tõog n zoe n pa tol n lak ye. Karen-biig a Zak yeelame tɩ “tõnd fãa kongda ne bũmb wʋsgo.” (Zak 3:2) Tõnd mengã pãn-komsem wall d taab rẽnd tõe n wa kɩtame tɩ d maag ne zoeesã, pa rẽ bɩ d bas zoeesã wakat bilf yĩnga. D tõe n lʋɩɩme menga. La d yikdame n le sɩng zoeese. La nina mi n lʋɩɩme tɩ wʋm-a wʋsgo, tɩ sẽn na yɩl t’a tõog n lebs n sɩng zoeese, yaa tɩlae t’a paam sõngre. Rẽnd d sã n mi n lakdame, pa segd n ling-d ye.—1 Rĩm 8:46.

Y sã n lʋɩ bɩ y sak tɩ b sõng-y tɩ y yiki

Y SÃ N LAK BƖ Y RA BAS ZOEESÃ YE

5, 6. a) Bõe yĩng tɩ ned sẽn nong Wẽnnaam tõogã pa lakde, la a sã n lʋɩɩ, bõe n na n sõng-a t’a ‘yiki’? b) Bõe yĩng tɩ kẽer sã n lʋɩ bɩ b pa yikdẽ?

5 D sã n wa lak wall d lʋɩɩ, d sẽn na n maan bũmb ning rẽ poorã wilgda d sẽn yaa ned ning buudã. Kẽer tekda yam n kos sugri, n ket n tũud Wẽnnaam. La sãnda pa tekd yam ye. Sebr Sõng pʋgẽ wã, Yelbũn 24:16 yeta woto: “Nin-sõng lʋɩ naoor a yopoe me, a na n yikame, nin-wẽng yẽ paada a wẽnmẽ.”

6 Baa d sã n lak wall d lʋɩ, d tõe n yikame. D sã n teeg a Zeova, baa d sã n wa tar zu-loɛɛg bɩ d sã n wa konge, a na n sõng-d lame. D tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova na n sõng-d lame tɩ d ‘yiki,’ n ket n tũud-a ne d sũur fãa. Woto pa kengd neb nins sẽn nong a Zeova ne b sũy fãa wã raood sɩda? La nin-wẽng yẽ pa woto ye. A sã n lʋɩɩ, a pa modgd n ‘yik’ ye. A pa baood Wẽnnaam vʋʋsem sõngã la a nin-buiidã sõngr ye. Baa b sã n dat n sõng-a, a pa sakd ye. Biiblã yeelame tɩ neb nins sẽn nong Wẽnnaam tõogã pa lakde, rat n yeel tɩ baa b sã n lʋɩɩ, b yikdame n ket n zoet vɩɩm sẽn kõn sa wã zoeesã.—Karm-y Yɩɩl Sõamyã 119:165.

7, 8. Wãn to la ned tõe n “lʋɩ” n kell n ta Wẽnnaam yam?

7 Wakat ninga, yaa nina pãn-komsem n kɩtd t’a maan yel-wẽnde. Tõe meng t’a maan yel-wẽn-kãng naoor wʋsgo. La a tõe n kell n yɩɩ nin-tɩrg a Zeova nifẽ, a sã n tekd yam n kot sugr ne a sũur fãa, la a modgd n maand sẽn yaa tɩrga. A Zeova sẽn da tar manesem ning ne Israyɛll nebã wilgda rẽ. (Ezai 41:9, 10) Pa tõnd sẽn mi n kongdẽ wã yell la Yelbũn 24:16 sẽn gomdã ye. A wilgdame t’a Zeova na n sõng-d lame tɩ d ‘yiki.’ (Karm-y Ezai 55:7.) Wẽnnaam a Zeova ne a Zezi Kirist kɩsa tõnd sɩda. B sagend-d lame tɩ d sã n lʋɩ, bɩ d ‘yiki.’—Yɩɩl 86:5; Zã 5:19.

8 Ned sã n segd n zoe n zãag zĩiga, a sã n lak bɩ a sã n lʋɩɩ, a tõe n yika tao-tao n le sɩng zoeese. Tõnd pa mi vɩɩm sẽn kõn sa wã zoeesã sẽn na n sa ‘daar la wakat’ ning ye. (Mat. 24:36) La d sã n modgd n pa lakdẽ, na n yɩɩ nana ne-d tɩ d kell n zoe zoeesã n baase. La bõe n tõe n wa kɩt tɩ d lʋɩ?

YƐL KẼER SẼN TÕE N KƖT TƖ NED LƲƖ

9. Bõe yell la d na n gome?

9 D na n goma bũmb a nu sẽn tõe n kɩt tɩ ned lʋɩ yelle. Yaa a mengã pãn-komsem, yĩngã ratem-wẽnsã, a tẽed-n-taag sã n maan bũmb t’a tagsdẽ tɩ pa zemse, namsg a tẽebã yĩnga, la tigingã neb pãn-komsem. Tẽeg-y tɩ baa d sã n lʋɩɩ, a Zeova maanda sũ-mar wʋsg ne tõndo. A pa yɩt tao-tao n daag-d n bas ye.

10, 11. A Davɩɩd pãn-komsmã ra yaa bʋgo?

10 D tõe n maka d pãn-komsmã ne kugr sẽn dɩg sor zugu. Rĩm a Davɩɩd ne tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr kibayã wilgd-d-la bũmb a yiib sẽn tõe n kɩt tɩ ned lʋɩ: Yaa yõk-m-meng kaalmã la ninsaal zoeesã.

11 Pa wakat fãa la rĩm a Davɩɩd tõog a meng ye. Wala makre, a sẽn pa tõog n yõk a mengã kɩtame t’a yo ne a Batseba. Sẽn deng rẽ, a Naball sẽn wa n paoog-a wã, a sẽn pa yõk a mengã kɩtame t’a naan n zab ne-a. La baa sẽn pa yɩ wakat fãa la a Davɩɩd yõk a mengã, a pa tol n bas a Zeova ye. A kongr fãa poore, a paamame tɩ neb a taab sõng-a t’a ‘yiki.’—1 Sãm. 25:5-13, 32, 33; 2 Sãm. 12:1-13.

12. Baa a Pɩɛɛr sẽn da mi n kongã, wãn to la a tõog n kell n zoe zoeesã?

12 Baa a Pɩɛɛr sẽn da sakd a Zezi ne a Zeova wã, wakat n zĩnd t’a zoe ninsaalba, n maan sẽn pa segde. Wala makre, a kɩɩsa naoor a tãab tõr t’a pa mi a zu-soabã ye. (Luk 22:54-62) Kaoosg zugẽ, a talla manesem tɩ yaa wa kiris-neb nins sẽn yaa zʋɩf-rãmbã yɩɩda sẽn ya-b bu-zems nebã. Tʋm-tʋmd a Poll sẽn da mi tɩ neb a taab tõe n wa rɩka a Pɩɛɛr togs-n-taarã, a wilg-a-la vẽeneg t’a sẽn maandã pa sõma ye. (Gal. 2:11-14) Rẽ yĩnga a Pɩɛɛr sũur yikame t’a bas vɩɩm sẽn kõn sa wã zoeesã bɩ? Ayo. A kelga a Poll saglgã n toeeme, n kell n zoe zoeesã.

13. Wãn to la bãag tõe n kɩt tɩ ned lʋɩ?

13 Bãag tõeeme tɩ d vɩɩmã lebg toog wʋsgo. Tõe n kɩtame tɩ nina bas zoeesã. Wala makre, Zapõ saam-bi-poak a ye lʋɩɩ bã-kɛgeng yʋʋm 17 a sẽn deeg lisgã poore. A bãagã ra pak-a-la wʋsgo, t’a ra pa le wɩngd ne tũudmã yɛl ye. Rẽ kɩtame tɩ kãsem-dãmb a yi tɩ sõs ne-a n keng a raoodo, t’a le sɩng tigissã kẽnde. A yeela woto: “Mam sẽn ta tigsgã zĩigẽ wã, saam-biisã sẽn deeg-m to-to wã yɩ-m-la noog hal tɩ m daag nintãm.” Saam-bi-poakã le sɩnga zoeesã.

14, 15. D sã n wa tar ratem-wẽnga, bõe la d segd n maane? Kõ-y makre.

14 Yĩngã ratem-wẽnsã yɩɩ sabab tɩ kiris-neb wʋsg lʋɩ. Ratem-wẽng sã n wa rat n kʋɩɩb-do, segdame tɩ d maan d sẽn tõe fãa tɩ d tagsa wã la d tʋʋmã kell n zems ne Wẽnnaam noyã. Tẽeg-y t’a Zezi yeelame tɩ d nif wall d nug sã n dat n maand tɩ d lʋɩ, bɩ d yãk-a n “lob yɩɩga.” Woto rat n yeelame tɩ d gũus tɩ d tagsa wã la d tʋʋmã ra wa yɩ sabab tɩ d bas zoeesã ye.—Karm-y Matɩe 5:29, 30.

15 Saam-biig roagdb sẽn zãms-a Wẽnnaam noyã yeelame tɩ hal yẽ yãadmẽ, a yamã ra bee rapa, tɩ namsd-a wʋsgo. A yeelame tɩ yẽ ra getame t’a pa wõnd a taabã, la t’a sã n da be neb sʋka, pa noom-a ye. A sẽn wa n tar yʋʋm 20, a lebga wakat fãa so-pakda, la kãsemb-sõngd tigingã pʋgẽ. La a wa n kongame tɩ b kibl-a. Kiblgã poore, kãsem-dãmbã sõng-a lame. A yellã pʋgẽ, a ra pʋʋsdame, n zãmsd Biiblã, la a maand a sẽn tõe fãa n sõngd a taabã. Rẽ fãa kɩtame t’a kell n zoe zoeesã. Kaoosg zugẽ, a yeela woto: “Mam datem-wẽngã pa sa zãnga, la m pa basd t’a tõog-m ye. Mam bãngame t’a Zeova pa basd tɩ ned paam makr sẽn yɩɩd a pãng ye. Woto yĩnga, m kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam miime tɩ m tõe n tõogame.” Saam-bi-kãngã pa rat tɩ baa fʋɩ kɩt t’a bas zoeesã ye. A miime tɩ yɩl n kẽ dũni-paalgã pʋgẽ, rẽndame t’a maan modgr ning a sẽn maandã. Ad a sẽn yeele: “Hal tɩ m wa paam n kẽ dũni-paalgã pʋgẽ, mam pa na n tol n bas maoor ye.”

16, 17. a) Wãn to la b sõng saam-biig sẽn da tẽed tɩ b maan-a-la bũmb sẽn pa segde? b) Sẽn na yɩl n da lʋɩɩ, bõe la d segd n ning d yamẽ?

16 D tẽed-n-taag sã n maan bũmb sẽn pa segde, tõe n kɩtame tɩ d lake. Fãrense, saam-biig sẽn da yɩ kãsem-soab n wa n tẽed tɩ b maan-a-la bũmb sẽn pa segde, t’a sũurã sãam wʋsgo. Kɩtame t’a bas tigissã kẽnd la koɛɛgã moonego. Kãsem-dãmb a yi n tɩ yã-a, n bas t’a togs bũmb ning sẽn namsd-a wã tɩ b maag b yĩng n kelg-a. B sagl-a lame t’a bas a yellã ne a Zeova la b tẽeg-a tɩ sẽn tar yõod n yɩɩd yaa d mao n ta Wẽnnaam yam. A kelga b saglsã, la pa yã n kaoos la a le sɩng zoeesã ye.

17 Tõnd ned kam fãa segd n ninga a yamẽ tɩ yaa a Zezi Kirist la Wẽnnaam yãk t’a yaa tigingã taoor soaba. D pa segd n ges ninsaalbã sẽn pa zems zãngã sẽn maandã ye. Biiblã yeelame t’a Zezi “ninã yaa wa bug-witim,” sẽn dat n yeel t’a nee bũmb nins fãa sẽn maand tigingã pʋgẽ wã n yɩɩd tõndo. (Wil. 1:13-16) Wala makre, tõnd tõe n tagsame tɩ bũmb n maan tigingã pʋg tɩ pa zemse, tɩ yaool n yaa tõnd n pa wʋmd yɛlã võor zãng ye. Yell sã n be tigingã pʋgẽ, a Zezi mii wakat ning a sẽn na n welg-a tɩ zemse. Rẽnd d pa segd n bas tɩ d tẽed-n-taag tʋʋm bɩ a manesem kɩt tɩ d lʋɩ ye.

18. Wãn to la d tõe n kell n sak a Zeova toog bɩ namsg sasa?

18 Bũmb a yiib me sẽn tõe n kɩt tɩ ned lak yaa a sẽn na n paam toog bɩ namsg a tẽebã yĩnga, la tigingã neb pãn-komsem. A Zezi yel-bũnd ning pʋgẽ a sẽn gom ka-fẽrgdã yellã, a yeelame tɩ kẽer sã n paam “toog bɩ namsg” b tẽebã yĩnga, b lʋɩtame. Namsgã tõe n yii d roagdba, d yags wall tẽngã taoor dãmb nengẽ. Yell a woto taoore, ned sã n “ka tar a meng yẽga,” rat n yeel t’a tẽebã sã n ka pãnga, a tõe n lʋɩɩ nana-nana. (Mat. 13:21) La d sã n yãk yam n na n kell n yɩ a Zeova zoa, Rĩungã koɛɛg na n sõng-d lame tɩ d tẽebã pãng paase. D sã n wa maood ne zu-loeese, bɩ d modg n bʋgs bõn-sõma zugu. (Karm-y Filip rãmb 4:6-9.) A Zeova na n kõ-d-la pãng tɩ d kell n sak-a, n da bas tɩ zu-loeesã kɩt tɩ d lʋɩ ye.

Ra n bas-y tɩ bũmb kɩt tɩ y pa baas zoeesã ye

19. Ned sã n beeg-do, wãn to la d tõe tɩ rẽ ra kɩt tɩ d bas zoeesã?

19 La kẽer basame tɩ b taab pãn-komsem kɩt tɩ b bas zoeesã. Pa rẽ bɩ yaa neb a taab n maan bũmbu, tɩ bãmb sũur-kasetã pa kõt-b sor tɩ b maan ye. (1 Kor. 8:12, 13) Ned sã n beeg-do, d pa segd n bas sɩdã rẽ yĩng ye. Biiblã sagend-d lame tɩ d ra bʋ d taabã bʋʋdo, la tɩ baa ned sã n wa beeg-d bɩ d kõ sugri. (Luk 6:37) Y sã n wa tagsdẽ tɩ ned n beeg-y bɩ y sok y meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam pa tikd m sẽn dat tɩ yɛlã yɩ to-to wã zug n kaood m taabã bʋʋd sɩda? M na n basa sɩdã m tẽed-n-taasã sẽn pa zems zãngã yĩng bal bɩ?’ D sẽn nong a Zeova wã, d pa na n bas tɩ d tẽed-n-taas manesem kɩt tɩ d pa zoe zoeesã n baas ye.

D TÕOG TOOG ZOEESÃ PƲGẼ, N DA LƲƖ YE

20, 21. Bõe la y yãk yam n na n maane?

20 Y yãka yam n na n ‘zoe zoeesã n tõog’ bɩ? (2 Tɩm. 4:7, 8) Bɩ y zãmsd Biiblã la tõnd sɛbã, la y bʋgsdẽ. Rẽ na n sõng-y lame tɩ y bãng bũmb nins sẽn tõe n wa kɩt tɩ y lakã. Kõs-y-yã a Zeova t’a kõ-y a vʋʋsem sõngã tɩ y paam raoodo. Tẽeg-y tɩ baa d sã n lak wall d lʋɩɩ, d tõe n yikame n kell n zoe zoeesã n baase. D tõe n dɩka yam d kongr pʋgẽ, n maneg n zoe zoeesã sõma.

21 Biiblã wilgame tɩ d segd n zoee zoeesã n tãag a saab n yaool n paam vɩɩm sẽn kõn sa wã. Pa wa d sẽn kẽ mobill t’a na n tall-d n ta d sẽn debdẽ wã ye. Yaa tõnd n segd n zoe zoeesã d toore. La d zoeesã sasa, a Zeova kõt-d-la “laafɩ-kãsenga.” (Yɩɩl 119:165) A na n kell n sõng-d lame. D sã n tõog n baas zoeesã, a na n kõ-d-la vɩɩm sẽn ka sɛtã me.—Zak 1:12.