Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Udoyi

Esikufunda Eenyonini Zomkayi

Esikufunda Eenyonini Zomkayi

“Iye, buzani . . . neenyoni zomkayi, zizanitjela. Ngisiphi sazo zoke iinlwanezo esingaziko bonyana sisandla [“sakaJehova,” NW] esenza lokhu.”—Jobho 12:7, 9.

EMINYAKENI ezii-3 000 eyadlulako, uJobho walemuka bona kunengi khulu esingakufunda ngoZimu eenyonini zomkayi, begodu nendlela ezenza ngayo izinto isipha iimbonelo ezihle kunye nemifanekiso. Iinyoni ezinengi zomkayi esifunda ngazo eBhayibhelini, zisifundisa iimfundo ezihle khulu ngepilo nangetjhebiswano lethu noZimu. Akhesithi fahlafahla ngezimbalwa zazo.

ISIDLEKE SEENKONJANI

Ikonjani

Abahlala eJerusalema bebazijayele iinkonjani ezakha isidleke sazo endaweni eliliwa. Ezinye zeenkonjanezo bezakhe ethempelini lakaSolomoni. Kuyatjho bona iinkonjanezo ebezihlala ethempelini, bezihlala endaweni ephephe kwamambala, lapho ebezizokwazi ukukhulisela khona amadzinyanazo.

Umtloli weRhubo 84—ongomunye wamadodana kaKhorarhi ebekasebenza ethempelini kanye ngeveke, eenyangeni ezisithandathu—wazilemuka iindleke lezo ebezisethempelini. Bekakukhanuka ukuba njengekonjani, ahlale unomphela emzini kaJehova. Wababaza wathi: “Maye iyathandeka indlwakho, [“Jehova,” NW], Mninimandlawoke! Umphefumulwami uyalangazelela, iye, ufisa ukuba sesirhodlweni [“sakaJehova,” NW]; ihliziywami nomzimbami ululukela uZimu ophilako. Ngitjho nemirwibili ifunyene ikhaya ema-aldarinakho. Kosami, Mninimandlawoke, nekonjani ifunyene indlwanayo lapha ibeka khona amadzinyanayo.” (IRhubo 84:1-3) Njeke, thina nabantwabethu vane khesizizwe njalo na ngokuba sebandleni nabantu bakaZimu?​—IRhubo 26:8, 12.

UDOYI UYASAZI ISIKHATHI SAKHE

Umphorofidi uJoromiya wakhe wathi, “nodoyi emkayini uyasazi isikhathi sakhe sokubuya.” Kuyatjho ukuthi bekakwazi kuhle ukufuduka kwabodoyi nabaya eNarheni yesiThembiso. Ngesilimela, abodoyi abamhlophe abangaphezu kwee-300 000 bayafuduka e-Afrika baye eTlhagwini Yurobhu ngendlela yomRhoba weJordani. Iwatjhi engaphakathi kwabo iyabatjela nasekusikhathi sokubuyela eqabazini lalapho babekela khona. Bafana nezinye iinyoni ezifudukako ngombana ‘bayasazi isikhathi sabo sokubuya.’—Joromiya 8:7.

I-Collins Atlas of Bird Migration ithi: “Okukarisako ngokufuduka kweenyoni kukuthi kuyimvelo yazo.” UJehova uZimu wazipha ukuhlakanipha okunjalo malungana nokwazi iinkhathi zokufuduka, kodwana umuntu yena wamupha ilwazi lokuhlukanisa phakathi kwesikhathi neenkhathi zonyaka. (Lukasi 12:54-56) Ngokungafani nodoyi owazi isikhathi sakhe, ukuhlakanipha kwakaZimu kubonakala kuhle nendleleni abantu abakghona ngayo ukuhlukanisa izenzakalo zeenkhathi emihleni esiphila kiyo le. Kodwana ama-Israyeli wemihleni kaJoromiya azange akulemuke lokho. UZimu wawuveza umrabhu womraro loyo nakathi: “Balahle ilizwi [“lakaJehova,” NW]! Alo, kuhlakanipha bani-ke abanakho?”—Joromiya 8:9.

Namhlanjesi sinobufakazi obaneleko bokuthi siphila esikhathini iBhayibheli esibiza ngokuthi ‘mimihla yokuphela.’ (2 Thimothi 3:1-5) Njeke uzomlingisa na uDoyi ‘ngokwazi isikhathi sakho’?

IKHOZI LIBONA LIKUDE

Ikhozi

Ikhozi kukhulunywa ngalo kanengi eBhayibhelini, begodu kuyinto ejayelekileko ukubona iinyoni ezinjalo neNarheni yesiThembiso. IBhayibheli lithi ikhozi “lithalaza ukudla kwalo” lisesiqongolweni sentaba, begodu “amehlwalo akubona likude.” (Jobho 39:27-29) Ilihlo lalo libukhali kangangobana likwazi ukubona umqasa liphapha ebangeni elingangekhilomitha.

Njengombana ikhozi libona “likude,” uJehova naye ukwazi ukubona esikhathini esizako. Ngikho uJehova uZimu athi: “Omemezela isiphetho ekuthomeni, iye, ekadeni lokho okungakenzeki.” (Isaya 46:10) Nasisilalela isiluleko esivela kuJehova, singazuza ekuhlakanipheni kwakhe kokubona ingomuso.—Isaya 48:17, 18.

Godu iBhayibheli libafanisa nekhozi labo abathembele kuZimu nalithi: “Labo abaqalelela [“kuJehova,” NW] bazakufumana amandla amatjha. Bazakukhuphuka ngamaphiko njengamakhozi.” (Isaya 40:31) Ikhozi liphapha ngomoya. Lithi lingafika esibangeni, livule amaphiko walo athabalale bese lijikajike emoyeni njengombana liraga nokukhuphukela phezulu. Ikhozi aliphaphi ngamandla walo nalizakufika phezulu, njeke ngikho nalabo abathembele kuJehova kufuze bamqale njengobapha “amandla” angaphezu kwavamileko.—2 Korinte 4:7, 8.

“NJENGESIKHUKHUKAZI SIBUTHELELA AMADZINYANASO”

Isikhukhukazi namadzinyanaso

Ngaphambi nje kokufa kwakhe, uJesu wajama kancani, waqala ihlokodorobho lamaJuda wathi: “Jerusalema, Jerusalema, wena obulele abaphorofidi, godu wakhanda ngamatje labo abathunywe kuwe, kukangaki ngifuna ukubuthelela abantwabakho njengesikhukhukazi sibuthelela amadzinyanaso ngaphasi kweempiko zaso, kodwana azange ungivumele.”—Matewu 23:37.

Okunye okuyimvelo ngeenyoni kuvikela amadzinyanazo. Iinyoni ezibekela eqabazini, njengeenkukhu ezifuywako zihlala ziyiphaphamele ingozi. Nakungenzeka isikhukhukazi sibone ikhozi liphapha phezulu, sibiza amadzinyanaso, bese agijimela endaweni ephephileko ngaphasi kweempiko zaso. Ngaphasapho amadzinyani angavikeleka nelangeni elitjhisako namkha nakuna izulu. Ngikho-ke uJesu bekafuna izakhamuzi zeJerusalema zivikeleke ebuhlotjeni bazo noZimu. Namhlanjesi, uJesu umema woke umuntu bona eze kuye amphumuze emithwalweni ebudisi nemitlhagweni yangamalanga.—Matewu 11:28, 29.

Nangambala, kunengi khulu esingakufunda eenlwaneni ezinamaphikwezi. Nawuqalisisa indlela eziphila ngayo, zama ukukhumbula imifanekiso esemiTlolweni ekhuluma ngazo. Kwanga ikonjani ingakusiza uhlale uyithanda indlu kaJehova yokumlotjha. Hlala uthembele emandleni kaZimu angakusiza uphaphele phezulu njengekhozi. Isikhukhukazi sona asikukhumbuze isiphephelo ozosithola kuJesu malungana nokuvikela ubuhlobo bakho noZimu, njengalokha naso nasivikela amadzinyanaso. Begodu udoyi kwanga angakukhumbuza bona uhlale usazi isikhathi sezenzakalo zephasi emihleni esiphila kiyo le.